kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav N.F, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, kesk-eriharidus, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx, töökoht: xxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxx), kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei ole, tõkendit kohaldatud ei ole. § 424 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada N.F
järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
F-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui N.F ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena N.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus N. F-i süüditunnistamist
järgi ja karistamist 5 (viie) kuulise vangistusega.
alusel jätta vangistuskaristus N.F-i suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui N.F ei pane 1(ühe) aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav N.F aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav N. F , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.F süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas N.F -i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 122.40 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 3 KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. N.F on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning kinnitas, et menetluskulu 707,40 eurot on võimalik tasuda kolmekümne päeva jooksul peale otsuse jõustumist. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel nõuab kohus N. F-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 585 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 122,40 eurot, so kokku 707,40 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.