Obsah (9)

§ 240§ 24§ 256§ 245§ 2565§ 190§ 175§ 180§ 189

Kriminaalasi nr . 1 – 11-4241 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 31.

§ 240

, § 246, § 245, § 249, § 2563, § 2564 lg.1, lg.2, lg.4, § 2565 lg.1 p.2, lg.2, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada Z.H KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 800 (kaheksasada) eurot riigi tuludesse. Rakendada KarS § 66 sätteid ja määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul, kohustades Z.H tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25.kuupäevaks vähemalt 80 eurot kuni rahalise karistuse kogu summa tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber

1. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-11-4241, Z.H rahaline karistus. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega 08.12.2009 kriminaalasjas nr.1-09-6309 mõistetud karistus jääb samaaegselt iseseisvaks kandmiseks. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja Z.H-lt sundraha 209 eurot riigi tuludesse. Määrata vandeadvokaat Uno Paimets tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 19.18 eurot. Mõista välja Z.H-lt tasu 57.53 eurot kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Sundraha ja menetluskulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber
2. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-11-4241 sundraha ( menetluskulu). Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, 2 saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega

§ 24

lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. 2 Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde

§ 256

lg.3 alusel lisatud

§ 245andmed.

Prokurör põhjendab asja lahendamist kiirmenetluses ja selgitab peetud läbirääkimiste kulgu. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Z.H kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on kokkuleppega nõus. Tal on püsiv sissetulek ja ta tuleb selle arvel toime nii pere ülalpidamisega kui ka trahvi tasumisega. Kaks kuud jätkub veel kriminaalhooldus eelmise kohtuotsuse alusel. Kahetseb väga toimepandut. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava Z.H kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on läbi arutatud. Süüdistataval puudub püsiv sissetulek ja trahvi tasumise võimalus. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks, vähendada väljamõistetavat sundraha ja ajatada menetluskulude tasumine. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Z .H tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema olles alkoholijoobes ( ühes liitris väljahingatavas õhus 0,80 mg/l alkoholi ) , juhtis 24.03.2011.a. kell 13.03 ajal Jõgevamaal Jõgeva linnas Aia tn 33 parklas mootorsõidukit Chrysler reg.nr 523 AOP. Sellega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo . Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.H-le karistuseks rahalist karistust 250 pm s.o summas 800 eurot riigi tuludesse. KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 ( kümme ) kuu jooksul tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25.kuupäevaks vähemalt 80 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Kohus on seisukohal, et on olemas kiirmenetluse kohaldamise alused- isikut kahtlustatakse teise astme kuriteos, kõik tõendamiseseme asjaolud on selged ja nende kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid. Seetõttu saab asjas teha kohtuotsuse

§ 2565lg.1 p.2 alusel.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole, isiku käitumisele tingimisi mõistetud karistuse kandmise ajal ehk allumisele kriminaalhoolduse 3 nõuetele. Seetõttu ei ole õigustatud raskema karistusliigi- vangistuse kohaldamine. Eelmise kohtuotsusega kanda olev tingimusliku karistuse kandmine jätkub. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Sundraha vähendab kohus

§ 2565 lg.2 alusel 209 euroni.

Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 15,98 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 3,20 eurot. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.34), millega on hüvitatud tasu 38,35 eurot menetlustoimingul osalemise eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19,18 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu 57,53 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista.

§ 190

lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).

§ 175

lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu;

§ 180

lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Kohtunik Ü.Raag 4 5