4-15-8870/31

(4)4-15-8870 Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. VTMS § 2071 lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. N.S-i üldkasuliku töö tundide tegemist korraldab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemspetsialist Svetlana Eemann (Rahu 38, 41588 Jõhvi, Ida-Virumaa; e-post: svetlana.eemann@politsei.ee, telefon 3372315). KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Antud määrus edastada teadmiseks Maksu-ja Tolliametile, täitmiseks N.S-ile , pärast kohtumääruse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud N.S karistati Maksu- ja Tolliameti 07.01.2014 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930013002449 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 22.01.

1. Samuti karistati N.S Maksu- ja Tolliameti 19.10.2012 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930012501860 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, so 360 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 03.11.
2. Samuti karistati N.S Maksu- ja Tolliameti 25.09.2013 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930013001627 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, so 260 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 10.10.
3. Samuti karistati N.S Maksu- ja Tolliameti 01.10.2013 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930013001668 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, so 240 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 16.10.
4. 20.10.2015 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avaldused nimetatud rahatrahvide asendamiseks arestiga. Avalduste kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 07.01.2014 trahviotsusega nr 930013002449, 19.10.2012 trahviotsusega nr 930012501860, 01.10.2013 trahviotsusega nr 930013001668 ja 25.09.2013 trahviotsusega nr 930013001627 määratud rahatrahvide asendamine arestiga. Seisuga 20.10.2015 on võlgnikul trahviotsused summas 560 eurot tasumata. Ajavahemikus 19.10.2012 kuni 07.01.2014 on N.S-ile koostatud neli trahviotsust kokku summas 1060,00 eurot, milline summa on 20.10.2015 seisuga täielikult tasumata. Määratud karistused ei ole oma eesmärki saavutanud ega suunanud isikut seadusekuulekuse teele. N.S-i peaks iseloomustama ka asjaolu, et MTA-le on laekunud tema kohta kohtutäituri arestinõuded kokku summas 269,55 2

(4)4-15-8870 eurot, samuti on tal tasumata menetluskulude hüvitisnõue summas 1287,00 eurot. Alates 12.08.2015 on rahvastikuregistris näidatud N.S-i sidevahendina mobiiltelefoni number, millele maksuhaldur on korduvalt helistanud, kuid võlgnikuga suhelda ei ole õnnestunud (telefon on välja lülitatud, N.S tagasi helistanud ei ole). Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu: N.S-ile kuulub alates 14.10.2015 koormatistevaba korteriomand, asukohaga Ida-Virumaa, Sillamäe linn, Valeri Tškalovi tn 12-

1. Järgides proportsionaalsuse printsiipi rahuldada sissenõudja nõue võlgnikku kõige vähem kahjustaval viisil, ei ole otstarbekas sissenõuet pöörata nimetatud kinnisasjale. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 29.11.2012, kuid arestimise tulemusena laekumisi rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole. Võlgnikule tehakse igakuiseid 266,12 euro suuruseid väljamakseid Sotsiaalkindlustusametist. Maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suuruse summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.11.2015 kohtumäärusega ühendati ühiseks menetluseks väärteoasjad nr 4-15-8870 ja 4-15-
2. Põhiasjaks loeti väärteoasi 4-15-
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.03.2016 kohtumäärusega ühendati ühiseks menetluseks väärteoasjad nr 4-15-8870, 4-15-8878 ja 4-15-
4. Põhiasjaks loeti väärteoasi 4-15-
5. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil N.S tunnistas seda, et rahatrahvid on tasumata ning nõustus tegema üldkasulikku tööd. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotlused ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlused on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. 3

(4)4-15-8870 Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlused võlgnikule N.S-ile määratud rahatrahvide asendamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahve tasuda. Kohus on seisukohal, et N.S-ile Maksu-ja Tolliameti 19.10.2012 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 90 trahviühikut, so 360 eurot, 25.09.2013 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 65 trahviühikut, so 260 eurot, 01.10.2013 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 60 trahviühikut, so 240 eurot ja 07.01.2014 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 50 trahviühikut, so 200 eurot tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 26 päeva. Kuna N.S on nõus tegema üldkasulikku tööd ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, siis tuleb N.S teostada 26 tundi üldkasulikku tööd. Innokenti Menšikov Kohtunik 4