S § 63 lg 1 mõista talle
lg 2 alusel põhikaristuseks rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, s.o summas 600 (kuussada) eurot. Kohustada P.E KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv ja menetluskulu kokku summas 627 eurot (kuussada kakskümmend seitse) 10 (kümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: − − − − − − − 20.03.2018.a, summas 62,70 eurot; 20.04.2018.a, summas 62,70 eurot; 20.05.2018.a, summas 62,70 eurot; 20.06.2018.a, summas 62,70 eurot; 20.07.2018.a, summas 62,70 eurot; 20.08.2018.a, summas 62,70 eurot; 20.09.2018.a, summas 62,70 eurot; 1 4-17-6473 − 20.10.2018.a, summas 62,70 eurot; − 20.11.2018.a, summas 62,70 eurot; − 20.12.2018.a, summas 62,70 eurot. Rahatrahv ja menetluskulu tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi juhtivuurija Margus Trees’i 24.11.2017.a otsuses väärteoasjas nr 2302,17,010251 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175180272. Kohtuotsuse ärakiri saata P.E-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati P.E Liiklusseaduse ( edaspidi
) § 201 lg 1, § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1
Otsusega tehti kindlaks, et P.E 12.09.2017.a kell 05:03 ajal J. Smuuli teel Peterburi ristmikul juhtis mootorsõidukit omamata vastava (B) kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,97 mg/g kohta. Alkoholisisaldus veres tuvastatud ekspertiisiaktiga nr. 144I. Reguleerimata ristmikul ei andnud teed LM 221 "Anna teed" alusel sõidueesõigusega teel vasakult lähenenud kaubikule VW ning sõitis talle otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Nordea Finance Estonia AS’ile ja AS Seb Liising’ule ning tervisekahjustused Xxxx. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud liiklusseaduse nõuete rikkumised. Väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel. Kohtuväline menetleja ei arvestanud otsuse tegemisel isiku poolt süü tunnistamisega kui kergendava asjaoluga, kuivõrd alkoholi tarvitanud ja juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki juhtimisele asumine on tahtlikult toime pandud tegu ja liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu teiste isikute vara ning inimeste elu ja tervis. Oma sellise tegevusega rikkus P.E
lg 1 p 1 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise 2 4-17-6473 eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga/ järgi. Samuti rikkus P.E
lg 1 /Liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest/ ja
lg 1 /Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. P.E rikkus ka
lg 3 /Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Kuna
lg 1,
lg 1 ja
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus
S § 56 lg 1, § 63 lg 1 alusel karistuseks
KAEBUSE SISU 13.12.2017.a esitas P.E kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi juhtivuurija Margus Trees’i 24.11.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,010251 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning määratud karistuse kergendamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole määratud karistus õiguspärane, kuna esinevad karistust kergendavad asjaolud ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse kohaselt on kaebaja asunud vabatahtlikult hüvitama liiklusõnnetusega tekitatud kahjusid. Avariiga tekkinud rahalised kohustused ületavad keskmise inimese igakuised rahalised võimalused. Kaebajale on selgelt tajutavad oma teo tagajärjed. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning määratud karistuse kergendamist ning rahatrahvi ositi tasumise võimalust. Kaebaja soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 28.12.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et P.E-le mõistetud karistus on proportsionaal, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Kohtuväline menetleja on õigesti teinud, kui ei arvestanud kergendava asjaoluna süü tunnistamist, kuna isik pani toime 2 tahtlikku rikkumist ja 1 rikkumise ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et P.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi juhtivuurija Margus Trees’i 24.11.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,010251 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning määratud karistuse kergendamiseks, tuleb rahuldada ning seda järgnevatel põhjustel. 3 4-17-6473 VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et P.E 12.09.2017.a kell 05:03 ajal J. Smuuli teel Peterburi ristmikul juhtis mootorsõidukit omamata vastava (B) kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,97 mg/g kohta. Alkoholisisaldus veres tuvastatud ekspertiisiaktiga nr. 144I. Reguleerimata ristmikul ei andnud teed LM 221 "Anna teed" alusel sõidueesõigusega teel vasakult lähenenud kaubikule VW ning sõitis talle otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Nordea Finance Estonia AS’ile ja AS Seb Liising’ule ning tervisekahjustused Xxxx. Väärteo toimepanemine (alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine) on tõendatud muuhulgas indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati P.E 0,53 mg/l alkoholijoove ning ekspertiisaktiga nr 144I, millest nähtuvalt P.E verest leiti etanooli 1,02 mg/g. Liiklusõnnetuse, tervisekahjustuse põhjustamist ning liiklusmärgi „Anna teed“ mitte märkamist tõendavad muuhulgas menetlusaluse P.E ütlused, mille kohaselt ei pannud ta tähele märki ega teist sõidukit, toimus kokkupõrge. Ida-Tallinna Keskhaigla haigusjuht nr 20170912-330602/01-22714824, mille kohaselt Tiit Jõe sai liiklusõnnetuses tervisekahjustuse. Tunnistaja Tiit Jõe ütlused, mille kohaselt ületades ristmiku tundis ta tugevat lööki mootorsõiduki tagasilla juures, auto paiskus külili, sai tervisekahjustuse, viidi haiglasse. Samuti tõendavad väärteo toimumist sündmuskoha ja sõidukite vaatlusprotokollida. Juhtimisõiguse puudumine on leidnud tõendamist väärteotoimikus olevate materjalidega. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et P.E rikkus 12.09.2017.a liiklusseaduses sätestatud nõudeid, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et P.E poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad
lg 1 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga/,
lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi ning
lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. 4 4-17-6473 Kohus leiab, et P.E rikkus seadust tahtlikult, s.t ta juhtis mootorsõidukit teadlikult omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning olles seejuures alkoholijoobes. Ettevaatamatusest pani ta toime liiklusõnnetuse, s.t ta ei pannud tähele märki „anna teed“, mille tulemusena sõitis otsa ristmikul olevale bussile, tekitas varalise kahju ning tervisekahjustuse. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus selgitama mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluga ning selle tulemusena on määranud ebaproportsionaalse karistuse.
lg 2 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 alusel on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga ning
S § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. P.E rikkumistest on raskeim
lg 2 nõuete eiramine, seega määrati karistus
Kaebajat on karistatud rahatrahviga 960 eurot, s.o 240 trahviühikut, mis on üle keskmise määra. Maksimummääraks oleks olnud rahatrahv 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad, kuivõrd alkoholi tarvitanud ja juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki juhtimisele asumine on tahtlikult toime pandud tegu ja liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu teiste isikute vara ning inimeste elu ja tervis. Kohus antud seisukohaga ei nõustu. KarS § 57 kohaselt on karistust kergendavad asjaolud: 1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist; 2) kahju vabatahtlik hüvitamine; 3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas inimese poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9) leppimine kannatanuga. Väärteotoimiku kohaselt on P.E andnud ütlusi, et tal on meeletult piinlik ja kahju. On olnud teise osapoolega kontaktis ning palunud vabandust. Kohtule esitatud kaebuses on P.E märkinud, et ta on asunud vabatahtlikult hüvitama liiklusõnnetuses tekitatud kahju, kahetseb toimunud sündmust puhtsüdamlikult. Samuti on P.E märkinud, et tema poolt tekitatud varaline kahju ning selle hüvitamise kokkulepped tuletavad talle püsivalt meelde oma teo tagajärgi. Samuti nähtuv väärteoasja materjalidest, et ka P.E sai antud liiklusõnnetuses tervisekahjustuse – peapõrutuse. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud KarS § 57 tulenevalt karistust kergendavad asjaolud. P.E on puhtsüdamlikult kahetsenud ning tunnistanud oma süüd. Samuti on ta asunud vabatahtlikult hüvitama oma väärteo tulemusel tekitatud 5 4-17-6473 kahju ning ta on ära leppinud kannatanu Xxxx. Kohtu hinnangul võib KarS § 57 lg 2 alusel lugeda kergendavaks asjaoluks ka selle, et P.E sai liiklusõnnetuse tagajärjel ka ise tervisekahjustuse – peapõrutuse. Seega esinevad väärteoasjas karistust kergendavad asjaolud, millega oleks kohtuväline menetleja pidanud oma otsuse tegemisel arvestama. Samuti leiab kohus, et karistuse mõistmisel oleks kohtuväline menetleja pidanud arvestama asjaoluga, et karistusregistri kohaselt ei ole P.E varasemalt karistatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.02.1996.a kohtuotsuses nr 3-1-1-23-96 on sedastatud, et vastutust kergendav asjaolu on selline süüdlase käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud ning püüab reaalselt tagajärgi leevendada, s.h ka tekitatud varalist kahju hüvitada. Kohtu hinnangul on P.E mõistnud oma käitumise tagajärgi, vabatahtlikult kahju hüvitamine (nõue kokku 14177,80 eurot + 706134 eurot) on juba piisavad, et meelde tuletada igapäevaselt isikule oma teo tagajärgi ja oma teoga kaasnevaid kohustusi. P.E on eelnevalt käitunud seaduskuulekalt ning kohtul puudub alus eeldada, et isik ei jätkaks samasugust käitumist ka tulevikus ning karistust kergendavate asjaolude tuvastamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et P.E-le mõistetud karistus ei ole proportsionaalne isiku süü suurusega ja sellepärast otsustab kohus vähendada karistust ja seda just sellel põhjusel, et isikut pole varem karistatud ja ta on avaldanud puhtsüdamliku kahetsust toime pandud teo osas, algusest peale tunnistanud oma süüd, vabatahtlikult asunud kahjusid hüvitama, ära leppinud kannatanuga. Kohus on seisukohal, et rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot annab isikule selge signaali ja tulevikus ta enam väärtegusid toime ei pane. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et P.E kaebus tuleb rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi juhtivuurija Margus Trees’i 24.11.2017.a otsus väärteoasjas nr 2302,17,010251 tuleb tühistada. Uueks karistuseks tuleb P.E-le mõista rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, s.o summas 600 (kuussada) eurot. Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud, kuivõrd korraga määratud suure rahatrahvi tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra. Kohus juhindus VTMS § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS § 66. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.