1-11-11513/9

(9)kuud, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel kahe

(2)aasta ja kuue

(6)kuulise katseajaga, elukoht xxxxx xxxx maakond xxxx xxxx x xx, 31,.mail 2011.a. peetud kinni kahtlustatavana ja 01.juunist 2011.a. vahistatud, Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 248 lg 1 p 5; 256-3 lg 1 p.2; 315; 318 lg 3 p 4 ning 319 lg 1 ja 2 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.V kuriteos KarS § 422 lg. 2 järgi ja karistada teda vangistusega seitse

(7)aastat, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra s.o. nelja

(4)aasta ja kaheksa

(8)kuuni. KarS § 65 lg. 2 kohaselt liita karistusega Pärnu Maakohtu poolt 08.veebruaril 2010.a. mõistetud vangistuse kandmata osa kaheksa

(8)kuud ja kakskümmend seitse

(27)päeva ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi mõista vangistus viis

(5)aastat neli

(4)kuud ja kakskümmend seitse

(27)päeva. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja karistuse tähtaega arvestada 2 kinnipidamise päevast 31. maist 2011.a. Kohtuotsuse kuulutamise päevast jääb vangistust kanda neli

(4)aastat kümme

(10)kuud ja viisteist

(15)päeva. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvituseks kokku 223.22 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Välja mõista F.V-lt riigi tuludesse 417.03 eurot sundraha, 1062.- eurot tasu riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi eest ja 230.10 eurot kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osa võtnud kaitsja töötasu hüvituseks. Kaitsja tasu sõiduaja eest ja sõidukulu hüvitus kokku 50.64 eurot jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud summasid on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank ASis. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr. 1-11-

1. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Välja mõista F.V-lt ML kasuks 868.87 eurot, MR kasuks 689.71 eurot ja EL kasuks 137.41 eurot kuriteoga tekitatud materiaalse kahju heastamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
2. päevaks pärast teate saabumist. Süüdistatava jaoks algavad tähtajad menetlusdokumendi kättesaamisele järgnevast päevast. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu F.V süüdistatakse selles, et ta
3. mail 2011.a. kella 20.30 paiku juhtis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Paeküla- Vana-Vigala tee 11,52 kilomeetril Vana-Vigala suunas sõiduautot Volkswagen Golf registrimärgiga XXX XXX alkoholijoobe seisundis ja omamata ühegi mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus sel ajal kehtinud Liiklusseaduse §§ 20 lg. 1, lg. 3 ja lg. 3-1 ja 22 lg. 1 nõudeid ning Liikluseeskirja §§ 70 ja 76 nõudeid. Samuti ületas sel teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/ ja juhtis autot oma sõidukogemustele, teeoludele, ilmastikutingimustele ja liiklustihedusele mittevastava kiirusega, sõidutas auto tagaistmel KK ja AR, kes ei onud turvavöödega kinnitatud, millega rikkus Liikluseeskirja §§ 68 lg. 5, 123 ja 124 p. 2 nõudeid. Rikkumiste tulemusena kaotas F.V alkoholijoobe ja suure sõidukiiruse tõttu auto üle kontrolli, auto paiskus paremale teelt välja ja rullus üle katuse, mille tagajärjel mille käigus saadud kehavigastuste tõttu surid KK ja AR kohapeal. Autos juhi kõrval istunud EL sai 3 kehavigastusi. F.V tegu on kvalifitseeritud KarS § 422 lg. 2 ette nähtud kuriteona s.o. kuni 30.juunini 2011.a. kehtinud Liikluseeskirja §§ 68 lg. 5, 70, 76, 123 ja 124 p. 2 nõuete tahtliku rikkumisena, mis põhjustas kahe inimese surma ja teisele inimesele kehavigastusi. Süüdistatava ütlused Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil süüdi ja ei soovinud ütlusi anda. Süüdistatava poolt 01.juunil 2011.a kahtlustatavana antud ütlustest (t.l. 162-164) nähtub, et ta elas viimased kolm kuud XXXXX maakonnas XXXXXX külas KK juures ja viibis seal ka
4. mail k.a. Sama päeva hommikul saabusid K.K elukohta ka AR ja EL. Nad tarvitasid kogu päeva ühiselt alkoholi ja kella 20.00 paiku hakkasid sõitma A.R autoga Teenusele sauna. Algul asunud autot juhtima A.R ise, E.L istus tema kõrvale, süüdistatav ja K.K tagaistmele. Esmalt pidid nad sõitma A.R vanemate juurde XXXXXXXX, kuid loobusid sellest ja pöörasid tagasi. Kuna A.R oli tugevasti joobes ja tema sõiduviis tundus ohtlik, siis asus süüdistatav ise autot juhtima. A.R istus tagaistmele. Enne joonud K.K ja A.R sõidu ajal ka õlut, süüdistatav mitte. Turvavöid A.R ja K.K ei kinnitanud. Sõidutee oli hea kattega ja sirge ning süüdistatav juhtis autot kiirusega 100-110 km/h. Avarii toimumist süüdistatav ei mäleta ja selle kohta ütlusi anda ei oska. Edasi mäletab süüdistatav haiglasse viimist ja haiglas kuulis ta avarii toimumisest. A.R ja K.K surmast sai ta teada alles kinnipidamisel. 06.oktoobril 2011.a. antud ütlustes (t.l. 167-168) on F.V tunnistanud, et autot juhtis K.K elukohast ära sõites ja edasi kuni avarii toimumiseni tema, kuna oli kaaslastest kainem. Juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud. Auto üle valitsemise kaotas ta ilmselt kurvis, kuhu sõitis täiskiirusega. Kohtu seisukoht Tõendatuks ei saa lugeda auto juhtimist alkoholijoobe seisundis ja sellest tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lg. 3 ja lg. 3-1 p.1 nõuete rikkumist. Eksperdi arvamusest (t.l. 113) nähtub, et süüdistatava veri esitati uuringuks nõuetele mittevastavas katsutis ja seepärast olid vere komponendid (seerum ja plasma) eraldatud. Süüdistava vere komponentides leidus ühe grammi kohta 1,65 milligrammi alkoholi. Vere seerumis ja plasmas on etanooli kontsentratsioon 95 % tõenäosusega 1,10-1,30 korda kõrgem kui täisveres. Liiklusseaduse § 20 lg. 3-1 lg. 1 kohaselt loetakse isik alkoholijoobes olevaks juhul, kui vere ühe grammi kohta leidub vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Ekspertiisi käigus oli võimalik alkoholi sisaldus tuvastada vere komponentides ja seepärast on tekkinud kahtlus, et süüdistatava täisveres võis alkoholi sisaldus olla Liiklusseaduse § 20 lg. 3-1 p. 1 märgitust madalam. Sel põhjusel ei saa süüdistavatele panna süüks auto juhtimist alkoholijoobes. Asjas puudub aga vaidlus selle üle, et süüdistatav oli alates sama päeva hommikust tarvitanud alkoholi ja eksperdi arvamuse alusel saab tõendatuks lugeda, et süüdistatava veres leidus alkoholi üle 0,20 milligrammi grammi kohta. Seega toimus auto juhtimine 20 lg. 4 ja Liikluseeskirja § 76 p. 3 vastases seisundis. Nimetatud asjaolu ei vähenda kuidagi F.V tegevuse ohtlikkust. Süüdistataval puudus mootorsõiduki juhtimise õigus ja seega oli tal üldse keelatud autot juhtida. Nii rikkus süüdistatav autot juhtima asudes kavatsetult sündmuse toimumise ajal kehtinud Liiklusseaduse §§ 20 lg. 4, 22 lg. 1 ja Liikluseeskirja § 76 p. 3 nõudeid. Pärast peatust Teenuse suunas autot juhtima asudes rikkus süüdistatav kavatsetult ka Liiklusseaduse § 47 lg. 1 ja 5, § 123 ja 124 p. 2 nõudeid s.o. ületas lubatud suurimat piirkiirust ja juhtis autot oma sõiduoskustele ja teeoludele ilmselgelt mittevastava kiirusega, millega seadis ohtu peale enda ja kaassõitjate ka kõigi teiste samal teel viibida võinud inimeste elu. Liikluseeskirja § 68 lg. 5 nõuete rikkumine toimus kaudse tahtlusega – süüdistatav ei kontrollinud turvavööde 4 kinnitamist K.K ja A.R poolt ning ta oli selles osas ükskõikne. Kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused s.o. auto juhtimine vahetult enne avariid süüdistatava poolt ohtlikult suure kiirusega ja turvavöödega kinnitamata inimeste sõidutamine on peale süüdistatava enda ütluste tõendatud veel järgmiselt:
5. Tunnistaja EJ ütlustega (t.l. 115-116), milledest nähtub, et tunnistaja nägi 29.mail 2011.a. õhtul Vigalast Märjamaale sõites teest vasakul pool kraavis katuse peal sõiduautot, mille juures oli üks tütarlaps ja kaks surnud mest. Tütarlaps rääkis, et nad olid tahtnud sõita Teenusele sauna, ühes kurvis oli auto juhitavuse kaotanud ja kraavi sõitnud. Autost oli kuulda ühe mehe appihüüdeid. Mees ütles, et ta ei saa autost välja ja on tagaistmel. Tunnistaja oli kohal kuni kiirabi ja päästeteenistuse saabumiseni. Päästjad aitasid mehe autost välja. Selgus, et mees oli juhikohal ja turvavööga kinnitatud.
6. Kannatanu EL ütlustega (t.l. 121-122 ja 138-140), milledest nähtub, et kannatanu sõitis 28.mail 2011.a. koos elukaaslase AR ja 2 aastase lapsega XXXXX maakonda XXXXXXX A.R maakoju. 29.mail kella 16.00-17.00 paiku sõitsid nad XXXXXXX XXXXX külla Marguse nimelise mehe juurde, kus hakkasid tähistama Marguse ema elukaaslase K sünnipäeva. Nad tarvitasid ühiselt alkoholi. Kella 20.30-ks oli tellitud Teenusele saun, kuhu nad hakkasid neljakesi sõitma. Enne sõitmaasumist olid A, Margus ja K joonud 6-9 liitrit õlut. Margus oli kõige kainem ja tema asus autot juhtima. Kõik kinnitasid siis ka turvavööd. Esmalt sõitsid nad XXXXXXX suunas, kuna tahtsid minna Marguse tuttava juurde. Teel tegid nad peatuse. Kuna sauna jõudmiseks oli jäänud 10-15 minutit, siis pöörasid nad ringi ja hakkasid sõitma Teenuse poole. Margus hakkas kihutama, ees oli kurv paremale, Margus sõitis kurvi valesti, auto kaldus paremale poole teeserva, rullus mitu korda üle katuse ja jäi lõpuks katuse peale seisma. Kannatanu sai end turvavööst vabaks ja puges autost välja. Tema juurde tuli üks naine, kes rääkis temaga kuni tuli kiirabi. Kannatanu ei tea, kas A ja K olid pärast avariid autos või mitte. Pärast viimast peatust sõitma hakates kannatanu neil turvavöösid kinni panna ei käskinud, sest mõlemad olid väga purjus. Mis tegelikult oli juhtunud, seda sai kannatanu teada alles haiglas. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi avarii käigus katki läinud telefoni ja kadunud teksapükste väärtuse hüvitamiseks kokku 137.41 eurot.
7. Tunnistaja JI ütlustega (t.l. 117-118), milledest nähtub, et tunnistaja töötas
8. mai õhtul traktoriga sama maantee ääres põllul ja nägi suure kiirusega Paeküla poolt Vigala suunas liikunud sõiduautot – auto lähenes ja siis olid auto tuled kadunud. Põllult ringiga maantee poole tagasi tulles nägi tunnistaja tee ääres peatunud tuttava AJ autot. Kohe pärast seda saabus päästeameti auto ja jäi samasse teisele poole tee äärde seisma. Siis selgus, et enne nähtud sõiduauto oli sõitnud teelt välja ja paiskunud katuse peale. Seal on suhteliselt pikk sirge teelõik. Avariikohast umbes 70 meetrit Paeküla suunas on laugjas kurv, mida ei ole keeruline läbida lubatud suurima kiirusega.
9. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, skeemilt ja fotodelt nähtub, et enne avariiosalise auto juurde jõudmist on Paeküla poolt Vana-Vigala suunas liikudes järsk paremkurv, millest 200 meetri kaugusel oli tee ääres paremal pool katusele paiskunud auto. Teelt väljasõidule viitavad jäljed tee ääres maapinnal ja algasid autost 77.60 m kauguselt. Skeemil on fikseeritud auto juures maapinnal olid kahe meesisiku surnukehad. (t.l. 2-4, 28)
10. Autotehnilise ekspertiisiga (t.l. 101-107) on tuvastatud, et avariisaolisel autol ei olnud tehnilisi rikkeid, millised oleksid võinud juhi tahtest olenemata mõjutada auto liikumist. 5 Auto vaatluse protokollist (t.l. 31-33) nähtub, et auto tagaistme turvavööd olid algasendis, tõmbamisel ja lahtilaskmisel läks vöö algasendisse tagasi.
11. Süüdistatava tegevuse tagajärjed on tõendatud eksperdi arvamustega KK ja AR surma põhjuste ja vigastuste kohta. Eksperdi arvamuse kohaselt oli KK surma põhjuseks pea ja kehatüve kinnine tömp trauma koos peaajuvigastuse, luumurdude ja kõikide siseorganite vigastustega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus. Surnu silma klaaskehavedelikust leitud etanooli sisaldus vastab elaval isikul raskele alkoholijoobele. (t.l. 48-53) AR surma põhjuseks oli samuti pea ja kehatüve massiivne kinnine tömp trauma koos pea- ja seljaaju vigastuste, luumurdude ja siseorganite vigastustega. Veres leitud etanooli kogus vastab elaval isikul raskele alkoholijoobele. Süüdistatava ütlustega auto juhtimisele asumise kohta langevad kokku tunnistaja LK ütlused (t.l. 119-129), milledest nähtub, et 29.mail 2011.a. kella 11.30 tuli tunnistaja elukohta XXXXXXXX vallas XXXXXX k. AR koos elukaaslase ja väikese lapsega. Alates 2011.a. veebruarist elas tunnistaja juures F.V. A ja Margus käisid autoga Lauknal, kust ostsid bensiini ja erinevat alkoholi. Kella 19.00 paiku sõitsid nad tunnistaja elukohast ära ja autot asus juhtima F.V. A ütles, et ta on joobes ja autot ei juhi. Kannatanu ML- KK õe ütlustest nähtub, et ta elas vennaga kõrvuti majades. 29.mail oli vennal sünnipäev ja venna juures olid AR koos E nimelise tütarlapsega ja F.V . Sünnipäeva tähistamisest võttis osa ka venna elukaaslane L. Nad kõik tarvitasid alkoholi. M.L on esitanud tsiviilhagi venna matusteks tehtud kulu 868.87 euro hüvitamiseks. AR abikaasa MR on esitanud tsiviilhagi matusteks kulunud 689.71 euro hüvitamiseks. F.V on süüvõimeline, tema tegevuses puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti puuduvad süüdistatava tegevuses karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Arutatava kuriteo eest on ette nähtud vangistus kolmest kuni kaheteistkümne aastani. Arvestades tahtlikult rikutud keeldude ja kohustuste hulka, süüdistatava juhtimisel olnud auto poolt loodud ohtu kõigile teistele liiklejatele ja kahe inimese hukkumist, peab karistuse määr olema õiguskorra huvides üle poole ettenähtust ja vangistus tuleb reaalselt ära kanda. Vangistuse kandmisest vabastamist KarS § 74 lg. 1 alusel ei pea kohus eespool märgitud põhjustel võimalikuks. Vangistuse kandmisest vabastamist ei saaks põhjendatuks lugeda ka F.V varasemate karistuste tõttu liiklusalaste süütegude eest- F.V on alates
12. aastast karistatud üheksa korda mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja juhtimisõigust omamata - kaks korda mõistetud süüdi KarS § 424 järgi ja seitsmel on määratud karistused varasema Liiklusseaduse §§ 74-1 lg. 2 ja 74-19 ette nähtud väärtegude eest. Kuna arutatav kuritegu on toime pandud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele liita KarS § 65 lg. 2 kohaselt Pärnu Maakohtu poolt 08.veebruaril 2010.a. mõistetud vangistuse kandmata osa kaheksa

(8)kuud ja kakskümmend seitse

(27)päeva. Kannatanutute poolt esitatud tsiviilhagid matusteks tehtud kulude hüvitamiseks on põhjendatud ja tuleb süüdistatavalt välja mõista. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga vastavalt Võlaõigusseaduse §§ 1043 ja 1045 lg. 1 p.

1. Süüdistatav kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas on esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks süüdistatava kaitse eest ja sõidukulu hüvituse kinnitamiseks kokku summas 223.22 eurot. (koos käibemaksuga) Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud istungiks ettevalmistumiseks 08.detsembril k.a. ühe tunni ja 10.detsembril k.a. pool tundi. ja 29.novembril k.a. on kaitsja kohtunud süüdistatavaga Tallinna Vanglas pool tundi. Kohtuistung toimus alates kella 10:00 kuni 12.
2. 6 Eesti Advokatuuri juhatuse 15.detsembri 2009.a., 09.veebruari ja
3. juuni 2010.a. otsustega kehtestatud p. 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise ja istungiks ettevalmistumise eest 15.98 eurot iga poole tunni kohta. Sama otsuse p. 19 kohaselt lähtutakse tasu arvestamisel istungi alguse ja lõpu kellaajast lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. p. 47.2 kohaselt makstakse kaitsjale 25.56 eurot tasu sõiduaja eest, kui advokaadibüroo asub õigusabi osutamise kohast 50 kuni 100 km kaugusel ja p. 54 kohaselt hüvitatakse ka sõiduauto kasutamisel 0.13 eurot kilomeetri kohta. Advokaadibüroo, milles kaitsja töötab, asub Tallinna Vanglast 64 kilomeetri kaugusel. Seega on tasu istungist osavõtu, istungiks ettevalmistumisel kulunud sõiduaja eest ja sõidukulu hüvitus koos käibemaksuga kokku 223.22 eurot. Indrek Saar Kohtunik