1-15-9583/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9583 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistuse elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Rocky Säde (isikukood 37103084213), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. augusti 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Pärnu Maakohtu 24.11.2015 otsusega tunnistati Rocky Säde süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 08.12.2014 otsusega mõistetud karistusega 4 aastat 3 kuud vangistust. R. Säde karistusaja alguseks loeti 15.05.2014 ja täielikul ärakandmisel lõpeks see 15.08.
8. Tartu Maakohus 12.08.2016 määrusega jättis R. Säde tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. Vangistuse ajal on R. Säde käitunud hästi ning teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Ta on vanglas osalenud tööhõives, läbinud taasühiskonnastava programmi „Õige hetk“ ning temaga on toimunud igakuised vestlused motivatsiooni ja võimaluste selgitamiseks. Kõike vanglas R. Sädele koostatud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemist ei ole ta veel alustanud. Järelikult on lõpuni täitmata selles ette nähtud eesmärk maandada uute kuritegude toimepanemise riske. R. Sädet on kriminaalkorras karistatud juba kaheksal korral eriliigiliste, sh ka isikuvastaste kuritegude eest. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Eelnev viitab üheselt sellele, et karistuste kohaldamine ei avalda R. Sädele soovitud eripreventiivset mõju. Tal on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ja kuritegelik käitumismuster ning järelikult oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist, on väga suur. Kinnipeetav ise toob kuritegude põhjustena välja vaid kergema vastupanuteed minemise ja tutvused erinevates ringkondades. Seetõttu on väheusutav, et R. Säde on võimeline vabaduses oma eluga õiguspärasel viisil toime tulema. Seda suurendab asjaolu, et vabaduses kuuluks kinnipeetava suhtlusringkonda endiselt hulgaliselt kriminaalse taustaga isikud, kes teda negatiivselt mõjutada võiksid. Lisaks puudub R. Sädel vabanedes kindel töökoht. Arvestades tema pikaajalist vanglas viibimist ning vähest tööl käimise kogemust, on kinnipeetaval tööjõuturul konkureerimine keeruline. Enda äraelatamiseks vajalike vahendite puudumine tõstab aga kuritegude toimepanemise riski veelgi. Kohtu hinnangul ei suudaks ka elektroonilise valve kohaldamine piisavalt tagada seda, et R. Säde ei jätka uute kuritegude toimepanekut. Samuti, arvesse võttes R. Säde korduvaid karistusi, on tema praeguseks ära kantud karistusaeg ilmselgelt liiga lühike, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida. Tema praegune vabastamine läheks vastuollu ühiskonna õiglustundega ega oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse R. Säde, kes taotleb lahendi tühistamist ja palub vabastada end vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla. Kaebuse argumendid on järgmised. R. Säde märgib, et ta läbis täitmiskavas ette nähtud programmi „Õige hetk,“ mis sisaldas ka kuriteoriskide maandamise õpetuse. Ta on läbi teinud talle ette nähtud sotsiaalprogrammid, jäänud on ainult vabanemiseelne nõustamine. R. Säde kinnitab, et ta on muutnud oma suhtlusringkonda, milline asjaolu on teada ka prokuratuuri töötajatele. Samuti registreeritakse vanglas kõik kirjade kontaktid ja helistamised. Sealt on näha, et ta ei suhtle ühegi teise kriminaaliga ning on suhtluses ainult seaduskuulekate kodanike ja õiguskaitseorganite töötajatega. Ka vanglas ei lävi ta teiste süüdimõistetutega. Tal on nendega probleeme, kuna ta tegi koostööd õiguskaitseorganitega ja ta on aidanud süüdi mõista paljusid vange. R. Säde hinnangul ei ole kohtunik, märkides, et tal puudub vabanedes kindel töökoht ja tema töökogemus on vähene, tähelepanu pööranud vangla koostatud individuaalsele täitmiskavale, kus on välja toodud, et ta omab pottsepp-kaminameistri eriala tunnistust, ta töötas sel erialal ka enne kuritegude toimepanemist ja tal on olemas tööharjumus. Kui tema tööandja ei oleks jätnud talle suurt summat palgaraha maksmata, ei oleks ta pidanud laenu võtma valedelt inimestelt ja võla katteks seadust rikkuma. See ei ole küll õigustus, aga tol hetkel ei osanud ta pöörduda riigi õigusabi osutavate organite poole. Nüüd on ta läbinud sotsiaalprogrammi, kus talle anti nõu, mida teha, kui elus tekivad tagasilöögid ja kuidas asju korraldada seadusega kooskõlas. R. Säde märgib, et kuna tal on erialatöö oskused ja ka muud tööoskused, suudab ta vabanedes leida endale kiiresti töökoha. Samuti oleksid talle suureks toeks Pärnus asuv MTÜ Aktiviseerimiskeskuse Tulevik sotsiaaltöötajad. R. Säde palub anda talle võimalus näidata, et ta suudab ja tahab elada seaduskuuleka inimesena. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks kogumahus korrata ning rõhutab seega kokkuvõtvalt vaid olulisimat ja vastab edasikaebuse argumentidele.
11. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on 2 2 saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas kohus leiab, et nad on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses. Maakohtul R. Säde puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale asub praeguselt ka apellatsioonikohus. Nimelt ei saa olukorras, kus kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud märkimisväärselt koguni kaheksal korral, sealhulgas neljal puhul vangistusega, tekkida veendumust, et tema kuritegelik käitumine enam ei kordu. Ehk siis teisisõnu öelduna, R. Säde läbi aastate sooritatud eriliigilised kuriteod annavad tõsise aluse karta uute kuritegude toimepanemist edaspidigi.
12. Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Tõsi, kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea, kuid vaadates tema kuritegelikku minevikku, üksnes vangistusaja pinnalt (sealhulgas sotsiaalprogrammi läbimisest) tema püsivat muutumist järeldada ei saa. Samuti ei ole võimalik omistada väga suurt tähendust R. Säde poolt rõhutatud töö saamise väljavaadetele, temal elukoha olemasolule ega lubadusele mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetava korduvad eriliigilised kuriteod viitavad siiski pigem ohule, et vabaduses võib ta suure tõenäosusega kuritegude toimepanemist jätkata. Ka Tartu Vangla peab R. Sädet kõrgohtlikuks avalikkusele ning seega kinnipidamisasutus tema käesolevalt vanglast vabastamist ei toeta.
13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus