lg 2 p 1, 3 ning § 199 lg 2 p 7, 9 järgi lühimenetluses Prokurör Prokurör Maksim Kink Süüdistatav B.N – isikukood XXX; EV kodakondsus; emakeel: vene keel; keskharidusega; töökoht: puudub; viibimiskoht: Vangla; kriminaalkorras karistatud 3 korral, 8 kehtivat väärteokaristust Kaitsja Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 11.02.2016.a., vahistatud Harju Maakohtu 13.02.2016.a vahistamismäärusega Toomas Bekker RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.N
2 Süüdi tunnistada B.N
1
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.N-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 07.02.2015.a kuni 08.02.2015.a ning 20.01.2016.a kuni 21.01.2016.a; 24.01.2016.a kuni 25.01.2016.a, s.o 6 (kuus päeva, kandmisele jääb 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. B.N-ile mõistetud vangistuse ärakandmist arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 11.02.2016.a. B.N-i Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi Prisma Peremarket AS poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista B.N-ilt Prisma Peremarket AS kasuks 164.60 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Prisma Peremarket AS arveldusarvele märkides selgitusena „B.N, 1-16-5869, tsiviilhagi“. Asitõendid CD-plaadid kõnesalvestistega ja videosalvestistega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Nuga (asub hoiul PPA logistikabüroo varahaldustalituses) – konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. B.N-ilt kinnipidamisel ära võetud jalanõud Adidas (asuvad PPA logistikabüroo varahaldustalituses) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel B.N-ile ja edastada Vanglale lisamiseks B.N-i isiklike asjade hulka. Menetluskulud B.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel • sundraha 645 eurot B.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel • määratud kaitsjale makstud tasu 264 eurot B.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3 ja § 180 lg 1 alusel • DNA-ekspertiisi tegemise kulud 513 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda DNA-ekspertiisi tegemise kulud summas 1140 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud, summas 1422 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 118.50 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele 2 EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Süüdistus B.N, olles isik, kes on varem toime pannud teise inimese tervise kahjustamise, mille eest teda karistati Harju Maakohtu poolt
p 1 järgi 06.04.2004 ja 02.03.2010 otsustega ning
järgi 10.09.2014 otsusega, uuesti 07.02.2015 kella 06.30 paiku s Tatari tn 10 asuva Peekri baari juures lõi XXXX noaga kõhu ja kaela piirkonda, millega põhjustas kannatanule horisontaalse lõikehaava kõhu piirkonnas nabast paremal pool laiusega 2 cm, sügavusega 1 cm ning horisontaalse lõikehaava kaelal vasakul pool, rangluu kohal pikkusega 1 cm, sügavusega 3 mm. Nimetatud vigastustega tekitas B.N XXXXfüüsilist valu ja tervisekahjustuse, millest paranemise kestus on vähemalt neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud. Seega B.N , pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, korduvalt, ning sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, s.o
Samuti tema, olles isik, kes on ühe kuu jooksul toime pannud kaks vargust, s.o: 1) 10.01.2016, mille eest teda karistati 10.01.2016 Põhja prefektuuri otsusega väärteokorras
lg 1 järgi; 2) 16.01.2016, mille eest teda ei ole karistatud (16.01.2016 kell 19.03 – 19.17 varastas grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga s XXXXasuvast ning Prisma Peremarket AS-le kuuluvast kauplusest XXXX ühe pudeli konjakit Hennessy VSOP maksumusega 30.90 eurot ning ühe pudeli konjakit Larsen VSOP maksumusega 36.90 eurot, kogumaksumusega 67.80 eurot järgmisel asjaoludel. Eeluurimisel tuvastamata meesisik, viibides müügisaalis pani kaks pudelit konjakit ostukorvi ning sisenes kaubaga proovikabiini. Kaasas tal oli veel oma õlakott. Seejärel tuvastamata isik väljus proovikabiinist koos korviga, kuid ilma õlakotita. Kui nimetatud tuvastamata isik lahkus müügisaalist, siis proovikabiini sisenes B.N ning väljus sealt selle sama õlakotiga, mis varem oli tuvastamata meesisiku käes. Seejärel B.N viis müügisaalist välja õlakotti peidetud kaks eelmärgitud pudelit konjakit ning omastas need), uuesti 17.01.2016 kell 20.59 – 21.08 varastas grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga s Mustakivi 17 asuvast ning Prisma Peremarket AS-le kuuluvast kauplusest XXXXühe pudeli 3 konjakit Hennessy VSOP maksumusega 44.90 eurot ja ühe pudeli konjakit Hennessy VSOP maksumusega 51.90 eurot, kogumaksumusega 96.80 eurot järgmistel asjaoludel. Eeluurimisel tuvastamata meesisik, viibides müügisaalis pani kaks pudelit konjakit ostukorvi ning sisenes kaubaga proovikabiini. Kaasas tal oli veel oma õlakott. Seejärel tuvastamata isik väljus proovikabiinist koos korviga, kuid ilma õlakotita. Kui nimetatud tuvastamata isik lahkus müügisaalist, siis proovikabiini sisenes B.N ning väljus sealt selle sama õlakotiga, mis varem oli tuvastamata meesisiku käes. Seejärel B.N viis müügisaalist välja õlakotti peidetud kaks eelmärgitud pudelit konjakit ning omastas need. Samuti tema, olles isik, kes on ühe kuu jooksul toime pannud neli vargust, s.o 10.01.2016, mille eest teda karistati 10.01.2016 Põhja prefektuuri otsusega väärteokorras
lg 1 järgi, 16.01.2016 ja 17.01.2016, mille eest teda ei ole karistatud, ning 18.01.2016, mille eest teda karistati 20.01.2016 Põhja prefektuuri otsusega väärteokorras
lg 1 järgi, uuesti 20.01.2016 kell 15.44 – 15.55, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, üritas varastada Prisma Peremarket AS-le kuuluvast kauplusest XXXX, aadressil Tallinn, XXXXühte pudelit konjakit Hennessy VSOP maksumusega 51.90 eurot järgmistel asjaoludel. Eeluurimisel tuvastamata meesisik, viibides müügisaalis pani pudeli konjakit ostukorvi ja selle peale pani ka pluusi, ning sisenes kaubaga proovikabiini. Kaasas tal oli veel oma õlakott. Seejärel tuvastamata isik väljus proovikabiinist koos korviga, kuid ilma õlakotita. Kui nimetatud tuvastamata isik lahkus müügisaalist, siis proovikabiini sisenes B.N ning väljus sealt selle sama õlakotiga, mis varem oli tuvastamata meesisiku käes. Seejärel B.N viis müügisaalist välja konjaki Hennessy VSOP maksumusega 51.90 eurot, mis oli peidetud tema käes olevasse õlakotti. Vargus jäi lõpule viimata, sest B.N peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastati kauplusele rikkumata. Samuti tema, olles isik, kes on ühe kuu jooksul toime pannud viis vargust, s.o 10.01.2016, mille eest teda karistati 10.01.2016 Põhja prefektuuri otsusega väärteokorras
lg 1 järgi, 16.01.2016, 17.01.2016 ja 20.01.2016, mille eest teda ei ole karistatud, ning 18.01.2016, mille eest teda karistati 20.01.2016 Põhja prefektuuri otsusega väärteokorras
lg 1 järgi, uuesti 24.01.2016 kella 18.44 ajal viibides s XXXXasuvas ning Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist ühe pudeli veini Kagor maksumusega 5,19 eurot, peitis selle endale jope taskusse ning väljus müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas B.N-i kinni. Kaup tagastati kauplusesse rikkumata. Samuti tema, olles isik, kes on ühe kuu jooksul toime pannud kuus vargust, s.o 10.01.2016, mille eest teda karistati 10.01.2016 Põhja prefektuuri otsusega väärteokorras
lg 1 järgi, 16.01.2016, 17.01.2016, 20.01.2016 ja 24.01.2016, mille eest teda ei ole karistatud, ning 18.01.2016, mille eest teda karistati 20.01.2016 Põhja prefektuuri otsusega väärteokorras
lg 1 järgi, uuesti 11.02.2016 kella 14.03 ajal viibides s XXXXasuvas ning Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses XXXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist ühe pudeli likööri Vana-Tallinn maksumusega 11,79 eurot, peitis selle endale põue ning väljus müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas B.N-i kinni. Kaup tagastati kauplusesse rikkumata. Seega B.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, süstemaatiliselt, see on
Kohtuistungil süüdistatav B.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. B.N nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. 4 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon on õige ja tõendid on lubatavad, kriminaalasja on võimalik lühimenetluses menetleda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Süüdistus
lg 2 p 1, 3 järgi Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 07.02.2015.a kella 06.30 paiku lõi süüdistatav B.N kannatanut XXXXnoaga kõhu- ja kaelapiirkonda, millega põhjustas kannatanule horisontaalse lõikehaava kõhu piirkonnas nabast paremal pool laiusega 2 cm, sügavusega 1 cm ning horisontaalse lõikehaava kaelal vasakul pool, rangluu kohal pikkusega 1 cm, sügavusega 3 mm. Nimetatud vigastustega tekitas B.N XXXXfüüsilist valu ja tervisekahjustuse, millest paranemise kestus on vähemalt neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud. B.N-ile inkrimineeritud kuritegu on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: Isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga, millest nähtub, et kannatanul XXXXon kaela vasakul osal plaaster, kõhu paremapoolses osas veritsev haav, kõhul kuivanud verejärljed (I kd, tlk 3-8). Ida- Keskhaigla haiguslooga, millest nähtuvalt on kannatanu XXXXhorisontaalne lõikehaav kõhul nabast paremal 2 cm, sügavus 1 cm ja horisontaalne lõikehaav kaelal vasakul pool keskosas mediaalsel serval pikkkusega 1 cm, sügavus 3 mm, eesmine pindmine kägiveen paistab haavapõhjas, kuid on intaktne (I kd, tlk 9). Perearsti õiendiga, millest nähtuvalt on kannatanule väljastatud haigusleht alates 07.02.2015.a kuni 04.03.2015.a. (I kd, tlk 12). Perearsti vastus järelepärimisele, millest nähtuvalt viibis kannatanu XXXXtemale tekitatud vigastuste tõttu töövõimetuslehel 3 nädalat ja neli päeva. Arvestades kannatanule tekitatud nii füüsilisi vigastusi, kui ka emotsionaalseid läbielamisi, saab öelda, et kannatanule tekitati tervisekahjustusi, mis kestsid vähemalt 4 nädalat (I kd, tlk 14). Asitõendi vaatlusprotokolliga 11.02.2015.a, mille vaadeldavaks objektiks on taskunuga ja mustavärvi jalatsid ADIDAS, mille kohaselt on vaatluseks esitatud 1 paberkott, mis on suletud punast värvi kleeplindiga „asitõend“. Pakend on varustatud selgitava kirjega, millel on ühine info „15230100668, tossud, taskunuga, Tatari 10, Tallinn“. Paberkotis on kaks pakendit – paberpakend ja musta värvi kilepakend (I kd, tlk 17-26). Ekspertiisiaktiga nr 15E-GE1220, mille kohaselt esitati ekspertiisiks taskunuga, jalanõud, DNAproovid noa teralt, verekahtlasest määrdumisest noatera ülemisel serval, noa käepidemelt, noa teralt. Võrdlusmaterjaliks esitati XXXXproov. Eksperdi arvamuse kohaselt taskunoalt võetud teisest proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev B.N-i DNAprofiiliga. XXXXDNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Taskunoalt võetud esimesest proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam, kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada XXXXja B.N-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Taskunoalt võetud kolmandast proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada B.N-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. XXXXDNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Taskunoalt võetud neljandast proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada B.N-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. XXXXDNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga. Noa teralt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev B.N-i 5 DNA-profiiliga. XXXXDNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga. Proov noateralt ning proov verekahtlasest määrdumisest noatera ülemisel serval saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam, kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada XXXXja B.N-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Proovidelt noa käepidemelt (proovid R150339 ja R 150340) DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada B.N-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. XXXXDNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. (I kd, tlk 30-37). Kannatanu XXXX01.09.2015.a antud ütlustega, mille kohaselt oli ta 07.02.2015.a umbes kella 06.20 paiku Tatari 10, s asuva Peekri baari terrassil koos oma sõbra XXXXja XXXX. Nende juurde tuli umbes 30-aastane võõras meesterahvas, kes üks hetk hakkas temaga ülbitsema. Kannatanu palus tal lahkuda, kui ta kutsus kannatanut käega viibates lähemale. Kannatanu astus meesterahvale lähemale ja jäi temast umbes poole meetri kaugusele. Pärast seda läks ta baari tagasi, kus tuli talle vastu XXXX, kes küsis, et mis temaga juhtus. Siis ta avastaski, et tal on jope verine. Ta ei mäleta, et teda eemale kutsunud mehel oleks käes olnud mõni tera- või torkeriist või et neil oleks olnud füüsiline kontakt. Samas oli ta sellel korral parasjagu purjus ja võimalik, et seetõttu ta ei mäleta, kuidas see mees teda ründas, keegi teine teda lüüa ei saanud. Juhtunuga tekitati talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, viibis kuuaega haiguslehel (I kd, tlk 41-42). Tunnistaja XXXX28.08.2015.a antud ütlustega, mille kohaselt ta täpselt kuupäeva ei mäleta, see võis olla talvel 2015.a, vara hommikul, kui ta oli Tatari 10, s asuva Peekri baari terrassil koos oma sõbra XXXXja XXXX. Tegid terrassil suitsu, kui nende juurde tuli umbes 35-aastane vene keelt kõnelev meesterahvas, kes hakkas ülbitsema. Mäletab, et XXXX ja selle meesterahva vahel tekkis sõnavahetus ja nad läksid kahekesi kusagile eemale, tema oli baaris sees. Mäletab, et baaritrepil seisis XXXX ja ta oli verine, tema riided olid verd täis, hoidis käsi kõhul. Mis temaga juhtus, seda ta ei näinud. Ta küsis kannatanult, mis temaga juhtus, mille peale ta vastas, et see mees, kellega tal tekkis verbaalne konflikt, lõi teda noaga. Baarist väljas seisis see mees, kellega XXXXl tekkis konflikt. XXXX näitas sellele mehele ja ütles, et see mees oli teda noaga löönud. Ta võttis meesterahva kinni ja viis baari, kus helistati politseisse. Politsei saabumisel andis ta mehe politseile üle (I kd, tlk 44-45). Tunnistaja XXXXütlustega, mille kohaselt ta täpselt kuupäeva ei mäleta, see võis olla talvel 2015.a, vara hommikul, kui ta oli Tatari 10, s asuva Peekri baari terrassil koos oma sõbra XXXXja XXXX. Tegid terrassil suitsu, kui nende juurde tuli umbes 30-aastane vene keelt kõnelev meesterahvas, keskmise kehaehitusega, tal oli tume seljakott, nägu ei suuda meenutada, kes hakkas nendega ülbitsema. Mäletab, et XXXX ja selle meesterahva vahel tekkis sõnavahetus ja nad läksid kahekesi kusagile eemale, tema sebis ringi. Mäletab, et ta oli baaris sees, siis nägi ta, et baaritrepil seisis XXXX, ta oli verine, tema riided olid verd täis, hoidis käsi kõhul. Mis XXXXga juhtus, seda ta ei mäleta. Nägi, et baari tuli XXXX ja koos temaga see mees, kellega XXXXl tekkis verbaalne konflikt ning kellega XXXX läks ära. XXXX pidas meesterahva kinni (I kd, tlk 46-47). Asitõendi vaatlusprotokolliga 11.01.2016.a, mille vaadeldavaks objektiks on 07.02.2015.a kell 06.26.47, 06.30.14, 06.35.09, 06.35.25, 06.35.36 ja 06.36.46 telefoninumbrilt XXXXtehtud helisalvestised, millest nähtub, et on tehtud kõne häirekeskusele, milles soovitakse kiirabi ja politseid Peekri 10, s, kuna meesterahvas on saanud nuga (I kd, tlk 49-51). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt peeti B.N kinni 07.02.2015.a kell 06.34 s, Tatari 10 baaris Peekri, kuivõrd ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale, kuriteo jäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule, ta võib jätkuvalt toimepanna kuritegusid ning ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil mõjutada (I kd, tlk 52-53). Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 07.02.2015.a, millest nähtub, et süüdistataval tuvastati alkoholijoove 0,97 mg/l (I kd, tlk 56). Isiku ja asjade läbivaatuse protokolliga 07.02.2015.a, millest nähtuvalt teostati B.N-i suhtes läbivaatus, mille käigus avastati musta valgekirjud botased, sinised teksad, must jope, väliseid vigastusi ei esinenud, esihambad varasemast ajast puudu, üks käsi „kange“, deformeerunud, mustad juuksed, paremal jalanõul verejäljed. B.N-ilt võeti hoiule muu hulgas ka nuga (I kd, tlk 57). Kohtueelses menetluses on 07.02.2015.a süüdistatav andnud ütlusi, et ta ei mäleta, et ta oleks kedagi noaga löönud, kuid usub, et selline asi võis juhtuda. Viibis öösel s, Tatari tn-l asuvas baaris, mille nime ei tea. Tarbis alkoholi. Väljas suitsetamas nägi kolme eesti keelt kõnelevat meest. Mingi aja pärast suitsetama minnes, nägi ta uuesti neid samu mehi, kes väljas suitsetasid. Nad hakkasid temaga õiendama, kuna neid oli kolm, siis tundis ta ohtu, sest nad olid agressiivselt meelestatud. Tal oli taskus kokkupandav nuga, mille ta võttis välja ja avas. Ta ütles neile, et kui nad teda ründavad, siis ühe jõuab ta ikka kaasa võtta. Nad olid tal lähedal, kuid noaga ta nende läheduses ei vehkinud, noaga käsi oli üles tõstetud. Nemad jätkasid tema ähvardamist, kuid üks nende hulgast hakkas teisi rahustama. Ta läks baari, nemad tulid sisse pärast teda. Pärast märkas, et ühel nendest, kellega tal oli suitsetamise ajal hoovis konflikt, kõige nooremal, on kaelal veri. Siis saabus politsei ja ta toimetati jaoskonda. Ta ei mäleta, et oleks kedagi tahtlikult vigastanud, kuna oli ka joobes, kuid usub, et see võis juhtuda, kuna neil oli tüli (I kd, tlk 59-62). B.N-i karistusandmetega, millest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud kolmel korral, s.h isikuvastase kuriteo toimepanemise eest (I kd, tlk 196-225). Analüüsides osundatud tõendeid antud kuriteoepisoodis, asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab B.N-i poolt talle inkrimineeritava kehalise väärkohtlemise toimepanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ka tunnistajate ütlustega, ekspertiisiaktiga nr 15E-GE1220, perearsti õiendi ja vastusega järelepärimisele, asitõendi vaatlusprotokollidega, Ida- Keskhaigla haiguslooga ning isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga, milles on fikseeritud kannatanu kehavigastused, isiku ja asjade läbivaatuse protokolliga ja kahtlustatava kinnipidamise protokolliga.
objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et noaga keha- ja kaelapiirkonda löömine põhjustab kannatanule haavu, millised tervisekahjustused on isiku läbivaatuse protokollis kirjeldatud. Seega on kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega leidnud tõendamist, et B.N kasutas 07.02.2015.a kannatanu vastu füüsilist vägivalda ning on ilmselge, et kannatanu tundis sellise vägivalla järel valu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et B.N-i süü antud kuriteoepisoodis on tõendatud täies mahus ning
Prokurör on B.N-i süüteo kvalifitseerinud
lg 2 p 1, 3 järgi, mis sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ning see on toime pandud korduvalt.
lg 2 p 1 näeb koosseisupärase tagajärjena ette tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab välja ravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Nagu eelnevalt märgitud, on tuvastatud vägivallateoga tekitatud tagajärg, s.o valu ja tervisekahjustused – lahtised haavad keha- ja kaelapiirkonnas, mille paranemine perearsti Külli Paju sõnul arvestades nii füüsilisi vigastusi kui ka emotsionaalseid tagajärgi, kestsid vähemalt neli nädalat (I kd, tlk 14). Kohtul puudub alus kahelda meditsiiniliste teadmistega isiku sellistes väidetes, mistõttu on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevus vastab
7 Riigikohus on oma lahendi nr 3-1-1-61-15 punktis 11 selgitanud, et kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriv tunnus – korduvus – esineb siis, kui saab rääkida kahest eraldiseisvast teost. Faktiline retsidiiv tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Selleks, et hinnata, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Juriidiline retsidiiv tähendab, et isik on varem süüdi mõistetud ning paneb siis toime uue süüteo. Korduvus peab olema tuvastatud kohtuotsusega. Varem süüteo toime pannud isikuks saab lugeda isikut, kelle kohta on vastavad andmed karistusregistris. Süüdistusakti kohaselt annab aluse süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks
lg 2 p 3 järgi Harju Maakohtu 06.04.2004.a, 02.03.2010.a ning 10.09.2014.a otsused (tlk 201-203, 208, 213-214), millest nähtuvalt on Sergei Kõzrodevit varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise kui ka elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest. Seega on kohtu hinnangul B.N egevus kannatanu väärkohtlemisel olnud kahtlemata korduv. Seega on B.N-ile süüks arvatud teod kvalifitseeritud õigesti
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. B.N lõi kannatanut noaga kehaja kaelapiirkonda. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma, et kannatanu võib tema tegevuse tagajärjel haiget või tervisekahjustusi saada. Süüdistus
lg 2 p 7, 9 järgi 16.01.2016.a episood Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 16.01.2016.a kella 19.17 ajal võttis B.N grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga s, XXXXasuvast Prisma Peremarket AS kauplusele kuuluvat vara – 1 pudeli „Hennessy VSOP“, maksumusega 30.90 eurot ja 1 pudeli „Larsen VSOP“ maksumusega 36.90 eurot, kogusummas 67,80 eurot ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vaatlusaluse episoodiga seonduvalt tõendikogumit hinnates leiab kohus, et B.N-i süü on tõendatud 16.01.2016.a Prisma Peremarket AS avaldusega, mille kohaselt taotletakse võtta õigusrikkuja seaduses ettenähtud korras vastutusele, kuivõrd tema juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat kaupa 1 pudel „Hennessy VSOP“, maksumusega 30.90 ja 1 pudeli „Larsen VSOP“ maksumusega 36.90 eurot (I kd, tlk 90-94, 98). Tunnistaja XXXXütlustega, mille kohaselt, avastas ta 18.01.2016.a tühja Hennessy VSOP ja Larsen VSOP pakendi ja hakkas uurima videosalvestusi. 16.01.2016.a kell 19.01 märkas alkoholi osakonnas meest õlakotiga ja temaga oli kaasas naisterahvas, kes pani korvi enne mainitud tooted. Isikud liikusid spordiriiete osakonda, kus nad läksid lahku. Mees läks koos toodetega proovikabiini, kus meesterahvas võttis ilmselt tooted karpidest välja ning pani endale õlakotti. Seejärel lahkus meesterahvas kabiinist, jättis korvi koos tühjade alkoholi karpidega taime osakonda ning lahkus koos naisterahvaga kauplusest kell 19.
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatava ja tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlusi ning asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, saab järeldada, et kuriteod pandi 16.01.2016.a, 17.01.2016.a ja 20.01.2016.a episoodides toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kõigi kolme kuriteoepisoodi puhul tuleb märkida, et eeluurimisel tuvastamata isik, kellel on üleõla kott võtab müügisaali riiulit alkoholi, suundub proovikabiini, kust väljub ilma üleõla kotita ning lahkub kauplusest. Seejärel suundub süüdistatav proovikabiini, kust väljub eeluurimisel tuvastamata isiku poolt sinna jäetud üleõla kotiga, milles on kauplusele kuuluv vara. Seega järeldub, et süüdistatav ning eeluurimisel tuvastamata isik tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult varguse eesmärgil ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk
Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Käesoleva kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et B.N pani toime kokku 2 vargust ja 3 vargusekatse episoodi ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o 16.01.2016.a kuni 11.02.2016.a. Tulenevalt eelnevast on süstemaatilisuse kriteerium täidetud, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Kuna kolm inkrimineeritavatest kuritegudest jäi 13 katsestaadiumisse ning kaks viidi lõpule, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteona.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav B.N on täisealine ja kuritegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud B.N-i poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning B.N tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale
lg 2 p 1, 3 ja
lg 2 p 7, 9 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-11-40-04; 3-1-1-99-06). 14 Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates käesoleva kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandemete kohaselt puudub tal töökoht ning legaalne igakuine sissetulek. Lisaks eelnevale on B.N Harju Maakohtu 13.02.2016.a määrusega vahistatud. Arvestades asjaolu, et B.N puudub igakuine legaalne sissetulek ning et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi näol, siis on kaheldav, kas B.N oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Samuti arvestab kohus sellega, et B.N on isikuks, keda on eelnevalt juba kriminaalkorras karistatud isikuvastaste ning varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning taas on B.N-ile esitatud süüdistus isikuvastase ning varavastaste süütegude toimepanemises. Samuti on B.N 8 kehtivat väärteokaristust. Vaatamata eelnevale karistatusele on B.N jätkanud süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud viitavad B.N-i õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole talle oodatud mõju avaldanud, mistõttu oleks rahalise karistuse kohaldamine B.N-i suhtes vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega kuulub B.N-i suhtes kohaldamisele vangistus. Hinnates süü suurust
lg 2 p 1, 3 järgi, leiab kohus, et süüd antud kuriteoepisoodis tuleb pidada suureks. Kuigi tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga, realiseeris süüdistatav oma teos kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ning see on toime pandud korduvalt. Samuti ei saa kohus jätta märkimata, et teo toimepanemise vahendiks oli terariist ning löögid olid suunatud kannatanu elutähtsatesse piirkondadesse – kõhu- ja kaelapiirkonda, mille puhul oleks võinud tagajärjed olla ka raskemad. Lisaks ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta ka seda, et süüdistatavat on varasemalt korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud ning ta on jätkanud selliste kuritegude toimepanemist. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid, samuti puuduvad
§-s 57 loetletud karistust kergendavad asjaolud. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Seega võttes arvesse eelnevat, määrab kohus B.N-ile karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust
Hinnates süü suurust
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse viie varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist – kahe lõpule viidud varguse ning kolme varguse katse toimepanemist, millega tekitati ka ühele kannatanule reaalne varaline kahju. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ning samuti on B.N-i tegevuses sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab ka suuremat süüd. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtueelses menetluses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust (I kd, tlk 179 pöördel). Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte mingil juhul alammääras või selle lähedasena. Prokurör pidas põhjendatuks taotleda B.N-i karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud ja kohus ei pea vajalikuks mõista rangemat karistust. Seega võttes arvesse eeltoodut, määrab kohus B.N-ile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 15 Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus asjaolust, et
lg 2 p 1, 3 ja
Süüdistatav on ka eelnevalt toime pannud isiku- ning varavastaseid kuritegusid, mis viitavad üheselt sellele, et süüdistatava õigusvastane käitumine on järjepidev ja kellele on iseloomulik jätkuv allumatus õiguskorrale. Tulenevalt eelnevast ei pea kohus põhjendatuks kohaldada süüdistatavale soodsamat karistuse liitmise viisi, s.o lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, vaid kohus kohaldab raskemat karistuse liitmise viisi, s.o raskema üksikkaristuse suurendamist. Seega suurendab kohus
lg 1 alusel üksikkaristusest raskemat ning mõistab B.N-ile liitkaristuseks 4 aasta pikkuse vangistuse, mida lühimenetluse tõttu vähendatakse kolmandiku võrra.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata B.N-i eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 6 päeva ning ärakandmisele kuulub 2 aastat, 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse ärakandmist arvestada alates B.N-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 11.02.2016.a Tsiviilhagi Süüdistusakti kohaselt on kohtueelses menetluses kannatanu Prisma Peremarket AS esitanud tsiviilhagi summas 164.60 eurot (I kd, tlk 125-126). Hagi põhineb Prisma Peremarket AS-ilt varastatud asjade väärtusel, st esemete väärtusel, millised jäid kannatanule tagastamata. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule on tekitatud kahju 164.60 euro ulatuses B.N-i poolt. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi täies ulatuses (II kd, tlk 16 pöördel), siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi revideerima ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Menetluskulud 16 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava B.N-i menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, DNA-ekspertiisi tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et B.N esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb eelkõige silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seadusekuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb aga eeltoodud seisukohta eitada. B.N on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning tal on 8 kehtivat väärteokaristust, s.h varavastaste süütegude eest. Seega on B.N-i käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet B.N-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Puutuvalt DNA-ekspertiisi kulusse märgib kohus järgmist. Ekspertiisiakti nr 15E-GE1220 ekspertiisi maksumuse õiendi (I kd, tlk 38) kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 29. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 9 proovi (I kd, tlk 31), mistõttu oli tegemist 9 ekspertiisiobjektiga. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNAekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult 17 kulutatakse. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatutuks, et DNA-ekspertiiside eest väljamõistetav summa sõltub ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 31-1-120-12, p 6.2). Seega on DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1220 põhjendatud maksumus 9x57, s.o 513 eurot, mistõttu kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele DNA-ekspertiisi kulud kogusummas 513 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulud summas 1140 eurot tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Seega mõistab kohus B.N-ilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 645 eurot, DNAekspertiisi tegemise kulud summas 513 ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 264 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades kohustust tekitatud kahju hüvitamiseks, hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine B.N-ile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 118.50 eurot. Asitõendid CD-plaadid kõnesalvestistega ja videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Nuga, mis on hoiul PPA logistikabüroo varahaldustalituses, kuulub konfiskeerimisele
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. B.N-ilt kinnipidamisel ära võetud jalanõud Adidas, mis asuvad PPA logistikabüroo varahaldustalituses, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel B.N-ile ja edastada Vanglale lisamiseks B.N-i isiklike asjade hulka. Aulike Salo Kohtunik 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.