KOHTUMÄÄRUS erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Määruse tegemise aeg ja koht 22.mai 2012.a Rapla Kriminaalasja number 1-09-10056 Kriminaalasi Kriminaalhooldusametnik Andres Muddi erakorraline ettekanne E.J-i kohta. Süüdimõistetu E.J , XXX, EV kodanik, elukoht xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx Kaitsja vandeadvokaat Raivo Bergson Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 427 lg. 1, lg. 2, 428 ja 387 lg. 1 RESOLUTSIOON Mitte pöörata täitmisele Harju Maakohtu 27.augusti 2009.a. otsusega E.J-ile mõistetud vangistust. Pikendada kohtuotsusega mõistetud katseaega arvates 27.augustist 2012.a. kuue
(6)kuu võrra. Tõkend vahistamine tühistada ja vabastada E.J kohtusaalis. Harju Maakohtu poolt 27.augustil 2009.a. mõistetud vangistusest lugeda kolm
(3)päeva kantuks. Asjaolud ja kohtu seisukoht E.J on mõistetud süüdi 27.augustil 2009.aastal Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p. 1 järgi ja karistatud ühe
(1)aastase vangistusega, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel kolmeaastase katseajaga. E.J on kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p.p. 15 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p. 1 alusel heastama katseaja lõpuks kuriteoga tekitatud kahju vähemalt 80 000 krooni ulatuses. Erakorralisest ettekandest nähtub, et E. J ei ole pärast 03.novembril 2011 toimunud kohtumist kriminaalhooldaja juurde registreerimisele tulnud, ei vasta telefonile ega kriminaalhooldaja elektronkirjadele. Kriminaalhooldajal ei ole olnud võimalik võtta E.J-ilt seletust. E.J elab alates 2010.aasta maikuust Soome Vabariigis. Esimene Soomes elatud aasta möödus probleemideta - hooldusalune käis registreerimistel, kuigi esines hilinemisi, mida E.J põhjendas haiguse, töö või kolimisega. Kriminaalhooldajal puudub adekvaatne pilt Soomes kujunenud olukorrast, sest E.J on korduvalt vahetanud töö-ja elukohti ning olnud haige. Viimase aasta jooksul ei ole E.J täitnud ka kahju heastamise kohustust, mis annab alust kahelda tema võimes ette nähtud summa katseaja lõpuks tasuda. Tasuda on jäänud 4188.21 eurot. 2012.a. jaanuarikuus saatis E.J ühel reedel kella 20.00-21.00 paiku kriminaalhooldaja telefonile sõnumi, milles teatas enda tulekust Eestisse. Midagi enamat E.J aga ei teatanud. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist. 24.aprillil 2012.a. kuulutas kohus E.J-i otsuse täitmise tagamiseks tagaotsitavaks ja valis tõkendiks vahistamise. E.J tunnistab käitumiskontrolli nõuete rikkumist ja kahetseb seda. Seletuste kohaselt oli tema rahaline olukord raske ja pidi 2011.a. detsembrikuus asuma õppima, et saada Soomes kindel tasuvam töö. Praegu on ta kooli kaudu tööpraktikal ja töötab eraldi veel nädalavahetustel. Tema juures elavad 13 aastane poeg ja kaks äsja täiskasvanuks saanud last, kelledest üks sai hiljaaegu tööle, mistõttu on loota pere materiaalse olukorra paranemist. E. J ei oska seletada, miks ta ei pöördunud kordagi kriminaalhooldaja poole ja ei leppinud registreerimisele tulekuks kokku sobivamaid aegu. Vangistuse kandmisele asumise korral ei ole teada, kes hakkab ülal pidama ja kasvatama alaealist poega. Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja alus vangistuse täimisele pööramiseks tõendatud. E. J on alates 06.detsembrist 2011.a. hoidunud kriminaalhooldusest kõrvale ja alates 2011.a. jaanuarist jätnud täitamata kohtu poolt pandud lisakohustuse kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks. Kriminaalhooldaja ei ole kohustatud tegema hooldusaluse otsimiseks lisatööd, vaid hooldusalune peab ise hoidma kontakti kriminaalhooldajaga ja suhtuma kontrollnõuete täitmisse kohusetundlikult. KarS § 74 lg. 4 annab kontrollnõuete rikkumise või kohustuste mittetäitmise korral kohtule peale vangistuse täitmisele pööramise ka võimaluse pikendada katseaega või määrata lisakohustusi. Kuna E.J käis kuni 2011.a. novembrikuuni kriminaalhooldaja juures registreerimistel regulaarselt, siis peab kohus tema kodust olukorda arvestades võimalikuks anda talle veel võimaluse käitumiskontrollile alluda ja vangistust täitmisele mitte pöörata. Samas peab kohus vajalikuks pikendada katseaega, et oleks võimalik täita ka kohtuotsusega pandud kahju heastamise kohustus. Indrek Saar Kohtunik