← Eesti

1-11-8961/4

Obsah (4)§ 200§ 56§ 73§ 68

Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 8961 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 26. septembril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Marju Vilt ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prok

§ 200lg.

1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: V.G on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 05.04.2011a kella 21:30 paiku Tallinnas Kadaka tee 153 asuva lastekodu läheduses, pargis lõi kannatanut AKrusikaga näkku vasakule poole kulmu ja silma piirkonda, mille tulemusena kannatanu kukkus selili ja kaotas teadvuse. V.G surus oma põlved kannatanule vastu rinda ja hakkas kannatanu taskutes sobrama. Kui kannatanu toibus, lõi V.G teda veelkord vasakule poole kulmu ja silma piirkonda, mille tagajärjel kaotas kannatanu uuesti teadvuse. Kannatanu taskutest võttis V.G mobiiltelefoni Samsung c3050 väärtusega 20 eurot ja rahakoti väärtusega 20 eurot, milles oli kannatanu nimele isikutunnistus, haigekassakaart, klien-dikaarte ja sularaha summas 10 eurot. Kui pärast löömist ja esemete äravõtmist tuli kannatanu teadvusele, tõstis V.G teda püsti. Kannatanu avastas oma esemete kadumist ning pa-lus tagastada kas või rahakoti, mispeale lõi V.G teda uuesti rusikaga näkku, mille tulemusena taarus kannatanu mõned sammud eemale ja jooksis ära oma kodu suunas. Löömisega tekitas V.G kannatanule tervisekahjustuse, nimelt hematoomi vasaku kulmu ja silma piirkonnas. Seega V.G, võttes vägivallaga ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime röövimise, s.o

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos osaliselt süüdi, kuid taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on osaliselt põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine osaliselt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et aprilli algul koos M ga ostis kaks liitrit õlut ja läksid pargist läbi. Ühel pingil istus noormees, kes rääkis telefoniga ja käes oli ka pudel Vana Tallinnat. Noormees lõpetas kõne ja nad istusid kõrvale. Koos joodi õlut ja likööri. Noormees riidles telefoni teel tüdrukut ja tema püüdis noormeest õpetada ning ilmselt solvas noormehe tüdrukut. Noormehele see jutt ei meeldinud ja tõukas teda, ta vastas samaga. Löödi teineteist. Ta lõi kannatanut peaga ühel korral pea piirkonda ja löögist noormees kukkus ning kaotas teadvuse. Noormehe käes olnud telefon libises maha ja ta pani selle oma taskusse. Ei oska selgitada mobiiltelefoni võtmist. Koos lahkuti sellest kohast ja M näitas noormehelt võetud rahakotti. Teel helises mobiiltelefon ja ta vastas tüdruku jutule ning viskas SIM kaardi minema. Kodus kellelegi juhtunust ei rääkinud aga mobiiltelefoni kinkis pojale. Sündmuse ajal ta oli joobnud olekus, samuti oli seda ka kannatanu. Kohtuistungil lisab, et ta rahakotti ei võtnud, seetõttu tunnistab oma süüd osaliselt. Muus osas kinnitab varem antud ütlusi. Kannatanu AKpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et tarvitas koos tuttavatega pargis alkoholi ja mingil momendil läks tuttavatest eemale, et telefoniga rääki-da. Telefoniga rääkimise ajal tulid tema juurde kaks meest, kes end ka tutvustasid. Jutuajamise ajal tarvitati tema käes olnud likööri Vana Tallinn. Pärast pudeli tühjaks saamist otsustas minna poodi, et veel alkoholi osta. Koos hakati kaupluse poole minema. Äkitselt tuli löök näkku, ta kukkus ning kaotas teadvuse. Ta tuli teadvusele ja nägi tema peal ühte meest istumas ning uuesti lõi käega näkku. Lööjaks oli Vadim. Temalt võeti ära mobiiltelefon ja rahakott. Sai jooksu ja ko-dus oli võimalus kasutada numbri positsioneerimist ja nägi telefoni liikumist Kopli poole Nisu peatuse juures. Löökide tagajärjel tundis füüsilist valu ja pöördus haiglasse. Tuvastati hematoom vasaku silma ja kulmu all. Taotleb tekitatud kahju hüvitamist summas 55.56 eurot ja selle sum-ma sisse kuulub rahakoti, raha ja mütsi väärtus. Tunnistaja JP poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 05.04 õhtul koos tuttavatega pidas Mustamäe pargis sõbranna sünnipäeva. Pargis Aleksandr läks eema-le telefoniga rääkima. Nägi viimast mingi kahe mehega istumas ja mõne aja pärast lahkus nende meestega ning rohkem ta sel õhtul Aleksandrit ei näinud. Nägi Aleksandrit paari päeva pärast ning oli näha, et Aleksandrit oli pekstud ja silma all oli sinikas ja rääkis enda röövimisest. Tunnistaja RP poolt kohtueelsel uurimisel antuid ütlustest nähtuvalt need haakuvad tunnistaja P poolt antud ütlustega. Tunnistaja A M poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtuvalt need haakuvad süüdistatava poolt antud ütlustega. Lisab, et mõlemad olid joobnud olekus ja koos ühe noormehega tarvitati viimase kanget likööri. Noormees oli ka joobnud olekus. Ta nägi, et V.G löögist noormees kukkus ja samuti seda, et V.G võttis noormehe taskutest rahakoti ja mobiiltelefoni. Pärast V.G andis rahakoti tema kätte, mille järgmisel päeval viskas prügikasti. Rahakotis olid ainult visiitkaardid, kuid raha selles ei olnud. Süüdistusakti kohaselt V.G hõivas kannatanult mobiiltelefoni ja rahakoti, kuid ütlustega ta eitas rahakoti hõivamist. Kohus suhtub kriitiliselt ütlustesse rahakoti hõivamise eitamises. Nii kannatanu kui ka M ütluste kohaselt M kannatanut ei löönud ja viibis sel ajal eemal, seega ei ole tuvastatud M poolt rahakoti hõivamist. Kannatanu taotles tsiviilhagi nõudes ka raha 10 eurot ning mütsi maksumust. Kohus ei saa seda nõuet rahuldada, kuna mütsi hõivamist nii M kui ka V.G poolt pole tuvastatud ja mütsi hõivamist ei ole ka süüdistuse sisus. M väitel pärast rahakoti saamist ta ei näinud rahakotis raha ja kohtueelse menetluse käigus pole tuvastatud, et V.G pärast rahakoti hõivamist oleks selle sisu kontrollinud ja selle seest midagi enda valdusesse võtnud. Seega kohus rahuldab tsiviilhagi nõude ainult rahakoti maksu-muse osas s.o. summas 10 eurot. M suhtes prokuröri poolt lõpetati kriminaalmenetlus, sest tema tegevuses ei tuvastatud ku-riteo koosseisu

§ 200lg.

2 p. 7 tunnustel ja seetõttu V.G suhtes samuti

§ 200lg.

2 p. 7 järgi kvalifitseeritud tegu oli ümber kvalifitseeritud

§ 200lg.

1 järgi. Kohtuistungil V.G kinnitab, et kannatanult rahakoti võttis M , kuid kogutud materjali-dest sellist fakti pole tuvastatud ja seetõttu ka lõpetati kriminaalmenetlus M suhtes. Kohus käsitleb seda selgitust kriitiliselt, sest pole materjalidega ja isikute ütlustega, et rahakoti hõivas M . Süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on peale tema, kannatanu ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist kannatanu läbivaatuse protokolli ja fotoga ning haigla isiku läbivaatuse õiendiga, jälitusprotokolliga, kannatanule äratundmiseks esitatud isikute protokolliga, A M ja V.G poolt antud ütluste ja olustiku seosta-mise protokolliga, asitõendi – mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga, kannatanu allkirjaga mobiilte-lefoni tagastamise kohta / t.l. 5 – 7, 13, 23, 30, 42 – 44, 45 – 51, 67 – 74, 95 – 97, 102 /

§ 56

alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda osaline süüditunnistamine ja lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõelina tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tema kriminaalkorras karistamatust, puhtsüdamlikku kahetsust, vahetult enne kuriteo toimepanemist nii süüdistatava kui ka kannatanu alkoholijoobes olekut ja alkoholi koos tarvitamist, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.G

§ 200lg.

1 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat 3 ( kolm ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta 6 ( kuus ) kuud vangistust.

§ 73lg.

1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui V.G kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68lg.

1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 11.07.2011 a. kuni 12.07.2011 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista V.G-lt sundraha 695.05 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista V.G-lt kaitsjatasu 134.22 eurot Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista V.G-lt tsiviilhagi AK kasuks summas 10.00 eurot. Tsiviilhagi nõue kanda a/a XXXXXXXXXXXX Kannatanul tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 5 Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja juurde. 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.