ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot selles, et menetlusalune isik 24.08.2018 18:40 XXXXX km juhtis mootorsõidukit, millel on tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 2 nõuet ning pani sellega toime
Otsusele esitas menetlusalune isik järgneva kaebuse Ma sain trahvi ülevaatuse puudumise eest. Pole eelnevaid liiklusrikkumisi ja saan trahvi 120 eurot, mis on esimese korra eest selgelt palju. Kui autoga võib sõita ülevaatuseta remondipunkti, siis miks mina ei võinud oma isa juurde remontima minna? Olen töötu ja 120 eurot on liiga suur summa minu jaoks. Tean, et käitusin valesti, et sõitsin ilma ülevaatuseta, aga arvasin, et kui võib remondikotta sõita, siis miks ma ei võinud isa juurde remontima sõita? Taotlen tr ahvi väiksemat summat, mis võiks piirduda 20 euro kanti. Ei soovi istungi korraldamist. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtule saadetud kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. Liiklusseaduse § 207 alusel on menetlusalust isikut karistatud üldmenetluse korras. Karistus on menetlusalusele isikule määratud üle keskmise karistusmäära. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset ei arvestatud, kuna menetlusalune isik ei esitanud vastulauset õigeaegselt. Väärteootsuse koostamise ajal kontrollis kohtuväline menetleja, liiklusregistri kaudu, kas sõiduk XXXXX on esitatud korralisele tehnoülevaatusele. Liiklusregistri andmetel ei ole antud sõidukit ülevaatajale esitatud, kuigi kohustus oli sõiduk esitada ülevaatajale juunis 2018. Menetlusalane isik väidab kaebuses, et ta omab õigust antud sõidukiga remondi kohast remondi kohta sõita, see väide on vale. Esmalt tuleb sõiduk esitada nõutul ajal ülevaatajale, kes siis tulenevalt mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimiste tingimuste korra kohaselt otsustab, kas sõiduk läbib tehnoülevaatuse, on vajalik kordus ülevaatus või on sõiduk omal jõul sõitmiseks kõlbmatu. Hetke seisuga puudub teadmine, kas antud sõidukiga on turvaline liikluses osaleda. Liiklusregistri andmed on ühesed – antud sõiduk ei ole liiklusesse lubatud. Liiklusregistri andmetel ei ole antud sõidukit jätkuvalt ülevaatajale esitatud ning sõiduki kasutamine liikluses on keelatud. Karistus peab olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja käituks edaspidi seaduskuulekalt. Rahatrahvi suuruse määramisel on eesmärgiks ära hoida korduvrikkumisi. Seadus näeb ette kindlad trahvimäärad ning sellist varianti, et menetlusalune isik dikteerib trahvi summa, mida ta oleks nõus tasuma, seadus ei võimalda. Arvestades, et menetlusalune isik ei ole talle pandud kohustusi täitnud, leiab kohtuväline menetleja, et väiksem trahvimäär ei sunniks liiklejat vähem seadust rikkuma. 2 Kohtuväline menetleja soovib juhtida tähelepanu vastuolule menetlusaluse isiku väidetes, nimelt kohtule esitatud kaebuse kohaselt on menetlusalune isik töötu, kuid kohtuvälisele menetlejale esitatud kirjas teatab, et kasutab tööautot. Seega ei ole menetlusaluse isiku väited tõsiseltvõetavad. Kohtuvälise menetleja seisukoht on, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus on seaduslik, põhjendatud. Karistuse liik ja määr vastab teo raskusele. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes väärteomenetluse seadustik § 132 lg 1, palun R.T kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse pii ridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule üldmenetluse otsuse kohaselt
ettenähtud süüteo toimepanemist.
sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest.
lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Väärteoprotokollis on rikkumse kirjelduses märgitud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, millel on tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse konrtoll. Menetlusalune isik on juhtunu kohta antava te ütluste lahtrisse omakäeliselt kirjutanud, et midagi lisada ei soovi. Kaebuse esitaja ei ole juurde lisanud mingit selgitust, et ta sõidabki just remonditöökotta, s.t et tegemist oleks
Kohtule esitatud kaebuses viitab kaebuse esitaja sätestatud erandile, mille kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Vastulause esitas menetlusalune isik hilinenult ning seda kohtuvälise menetleja otsuse koostamisel arvesse ei võetud. Kohus loeb vastulause tähtaegselt esitatuks, sest väärteoasja toimikus puuduvad igasugusedki märked selle kohta, mis kuupäeval menetlusaluse isiku poolt vastulause politseile esitati. Vastulause dokumendil koostamise kuupäev puudub, et lähtuda ei saa ka nimetatust. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas vastulause tõe poolest kohtuvälise menetlejani väärteoprotokollis märgitud 15 päevasest tähtajast hiljem jõudis. Vastulause hilinenult esinemise asjaolud ei kajastu ka kohtuvälise menetleja otsuses, kus on märgitud üksnes, et vastulauset ei esitatud. Võimalik on küll ka olukord, kus vastulause saabus menetlejani hoopis 3 peale otsuse koostamist, kuid sel juhul oleks saanud menetleja kohtule vastavast ülevaate anda kaebuse kohta esitatud seisukohas. Vaatamata kaebuse väidetele ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule lisaks kaebusele mitte ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks . Kuivõrd väidete esitamisega asus kaebuse esitaja aktiivsele kaitsele, siis pidi kaebuse esitaja ka esitama oma väiteid tõendavaid tõendeid või andma menetlejale võimaluse neid kontrollida. Esiteks tuleb märkida, et ülal viidatud liiklusseaduse erandi järgi on lubatud sõita sõidukiga üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta . Seega ei ole sätte kohaselt lubatud juhil valida talle sobivamat remondi kohta, näiteks valida võimalus remontida sõidukit oma isa juures. Menetlusalune isik ei ole ära näidanud, et tema i sa juures oli just kõige lähim remondikoht, kus saaks sõidukit remontida. Vaadates lisaks politseile esitatud menetlusaluse isiku vastulauset, sõitis ta kinnipidamise hetkel isa juurest XXX aga juba ka XXXX enda elukohta tagasi. Toodu läheb veel omakorda vastuollu Liiklusseaduses märgitud erandiga, sest remondipunkti on lubatud sõiduk viia korda tegemiseks (ning sealt edasi otse ülevaatusele sõiduks ). Lubatud ei ole sõita edasi-tagasi remondipunkti ja oma elukoha vahel. Kui menetlusalusele isikule sai arusaadavaks, et tal hetkel ei ole raha käsipiduri trosside tarvis nagu vastulauses märgitakse, oleks sõiduk pidanud jääma isa juurde (ehk remondipunkti) trosse ootama ning sellega ei oleks tohtinud uuesti remondikohast ära sõita. Õige on ka kohtuvälise menetleja tähelepanek, et sõidukit võib erandina liikluses kasutada üksnes juhul kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust. Hetke seisuga puudub teadmine, kas antud sõidukiga on turvaline liikluses osaleda. Menetlusalune isik kohtule esitatud kaebusele ühtegi tõendit lisanud ei ole, mille põhjal oleks võimalik veenduda sõiduki ohutuses. Vastulauses märgitakse, et tegemist on käsipiduri rikkega, vastavatki aga (nt remondikoha hinnapakkumisega konkreetse sõiduki parandamiseks, tehnoülevaatuse mitteläbimise aktiga vm dokumentatsiooniga) tõendatud ei ole. Kohtuväline menetleja on kohtule esitatud vastuses märkinud, et sõidukil XXXXX puudus tehnoülevaatus alates juunikuust 2018. Seega 24.08.2018 juhtis R.T mootorsõidukit, millel puudus tehnoülevaatus.
sätestatud väärteo puhul leiab kohus, et liiklusnõuete eiramise osas on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Isik teadis, et sõidukil puudus tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest sõidukiga sõitma. Kusjuures menetlsualune isik sõitis sõidukiga nii remondikohta kui ka sealt tagasi. Seega leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Kaebaja oli 24.08.2018 sõidukit juhtides ülevaatuse puudumisest teadlik. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 nõudeid ning pani toime
Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (VTMS § 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ei ole süüks arvatud teo toimepanemist eitanud. Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et R.T käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused. Täpsustada tuleb üksnes väärteo kvalifikatsiooni, kuna alates 01.06.2018 sisaldab
R.T poolt toimepandud tegu vastab
lg 1 sätestatule, mille kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest – kar istatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Konkreetne 4 seadusemuudatus oli teo toimepanemise ajal jõustunud ja kehtiv , mistõttu tuleb seda ka kohaldada. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Lähtudes sanktsiooni varasemast keskmisest määrast, on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut väärteo toimepanemise eest karistusega üle ette nähtud sanktsiooni keskmise määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Menetlusalusele isikule inkrimineeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, s .o kuni 400 eurot. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu kohus ei tuvastanud. Korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll tagab seda, et liikluses osalevad sõidukid oleksid tehniliselt korras, kontrolli läbimata sõiduki puhul ei ole täit kindlust, et sõidukiga on ohutu liigelda. Asjaolu, et liikluses osalevad sõidukid oleks tehniliselt korras, tagab liiklusturvalisust. Karistusregistri kohaselt R.T varem liiklusrikkumisi toime pannud ei ole. Samas on tegu toime pandud tahtlikult, isik teadis, et sõidukil puudub kehtiv ülevaatus. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi R.T olema liiklusnõuetest teadlik. Hinnates R.T süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et on süü hinnatav keskmisena. Keskmine karistusmäär kehtiva sanktsiooni kohas elt on 50 trahviühikut. Samas ei või kohus süüdistatava või menetlusaluse isiku olukorda raskendada tema kaebuse lahendamisel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-104-06). Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud trahvisumma muutmata. Kohus ei pea vajalikuks niigi leebet ja õigest keskmisest santktsioonimäärast oluliselt allapoole jäävat karistust kergendamise suunas muuta. Menetlusaluse isiku töötus (kui konkreetne väide üldse tõele vastab, arvestades kohtuvälise menetleja poolt vidatud vastuolule esitatud kaebuses ja vastulauses) ei saa olla aluseks isiku karistamisele väiksemas määras, kui see on vajalik arvestades karistamise aluseid ja karistuse eesmärke. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.