Obsah (8)

§ 199§ 263§ 136§ 121§ 64§ 66§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-11-14257 (kohtueelses menetluses nr 09284000080) versus

§ 199

lg 2 p 7; § 263 p 1, 4; § 136 lg 1 ja § 121 järgi advokaat Katrin Tamre Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja R.D (isikukood xxx; elukoht xxx xx xxxxx; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi advokaat Pille Toom L.D (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxx xxxx ; ei tööta; omab kriminaalkaristatust)

§ 263

p 1, 4; § 136 lg 1 ja § 121 järgi advokaat Raul Tosmann K.B (isikukood XXX ; elukoht xxxxx x xxxxxx xxxx , tööline; omab kriminaalkaristatust)

§ 263

p 1, 4; § 136 lg 1 ja § 121 järgi advokaat Katrin Tamre RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused s üüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada K.H süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 320 eurot ning tunnistada K.Hsüüdi

§ 263

p 1, 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 eurot ning tunnistada K.H süüdi

§ 136

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 800 eurot ning tunnistada K. H süüdi

§ 121järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära, s.

o 480 eurot;

§ 64

alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista K.H-le liitkaristus rahalise karistusena 250 päevamäära , s. o 800 eurot;

§ 66

lg 1 alusel määrata K.H-le mõistetud rahaline karistus 800 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 80 eurot kuus;Tartu Maakohtu 07.12.2010 otsusega K. H-le mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele; tühistada K.H-le tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada R. D süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle rahaline karistus 125 päevamäära, s. o 600 eurot;

§ 66

lg1 alusel määrata R.D-le mõistetud rahaline karistus 600 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 50 eurot kuus; Pärnu Maakohtu 30.03.2009 otsusega R.D-le mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele; tühistada R. D-le tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada L.D süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud ning tunnistada L.D süüdi

§ 136

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 kuud ning tunnistada L.Dsüüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud;

§ 64alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista

L.D-le liitkaristus vangistusena 5 kuud ;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 5 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata L.D-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 5 kuud ei pöörata täitmisele, kui L.D ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata L.D-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xx-x xxxxxx xxxx ; tühistad a L.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.4 tunnistada K.B süüdi karistusseadustiku(

) § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära, s. o 480 eurot ning tunnistada K.B süüdi

§ 136

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 250 päevamäära, 0s.oeurot 80 ning tunnistada K. B süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 eurot;

§64

alusel ker gema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista K.B liitkaristus rahalise karistusena 250 päevamäära, s.o 800 eurot;

§ 66

lg 1 alusel määrata K.B-le mõistetud rahaline karistus 800 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 80 eurot kuus; Tartu Maakohtu 18.01.2011 otsusega K.B-le mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele; tühistada K.B-le tõkendinadatud kohalelukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult S.K. tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt K.H-lt ja R.D-lt 44,74 eurot S.K. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 K.H-lt , riigi õigusabi tasu27,78 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 30,48 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a maikuust igakuise menetluskulu osa 10,16 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25 -s kuupäev; 2.2.2 R. D-lt sundraha 435 eu rot, riigi õigusabi tasu 57,60 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 495,30 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a maikuust igakuise menetluskulu osa 41,28 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2.3 L.D-lt sundraha 435 eurot , riigi õigusabi tasu 57,60 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 495,30 2 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 amaikuust igakuise menetluskulu osa 41,28 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2.4 K.B-lt riigi õigusabi tasu 27,78 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 30,48 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a maikuust igakuise menetluskulu osa 10,16 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25 -s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu makstakse selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Katrin Tamrele 19,20 eurot, Pille Toome le 19,20 eurot ja Raul Tosmann ile 19,20 eurot. Selgitused
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal hooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1 -11-14257“); 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1 -11-14257“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392 ); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § -des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ring konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
3. Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) K.H-le mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 320 eurot (päevamäära aluseks võetud K. H 2010.a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot);

§ 263

p 1, 4 järgi rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 eurot;

§ 136

lg 1 järgi rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 800 eurot;

§ 121

järgi rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 eurot;

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära , s.o 800 eurot;

§ 66lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s.

o 80 eurot kuus; Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 07.12.2010 otsusega K. H-le mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele. 3 2) R. D-le mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi rahaline karistus 125 päevamäära, s.o 600 eurot (päevamäära aluseks võetud R. D keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 4.80 eurot);

§ 66lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 12 kuu jooksul, s.

o 50.- eurot kuus; Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 30.03.2009 otsusega R. D-le mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele. 3) L.D-le mõistetavaks karistuseks

§ 263

p 1, 4 järgivangistus 3 kuud,

§ 136

lg 1 järgi vangistus 5 kuud,

§ 121

järgi vangistus 3 kuud;

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks rakseimaga ning mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust;

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui L.D 18 kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandu d kontrollnõudeid ja kohustusi alalise elukohagaxxxxxxxx xx-x xxxxxx xxxx . 4) K.B-le mõistetavaks karistuseks

§ 263

p 1, 4 järgi rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 eurot (päevamäära aluseks võetud K.B 2009.a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot);

§ 136

lg 1 järgi rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 800 eurot;

§ 121

järgi rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 eurot;

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 800 eurot;

§ 66lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s.

o 80,00 eurot kuus; Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18.01.2011 otsusega K.B-le mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele. K.H on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos R. D-ga

1. aprilli 2009 a. hilisõhtul varastas xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx territooriumile pargitud S.K ’ule kuuluva ratastraktori T 25 vertikaaltõmmitsad väärtusega 700.krooni, traktori MTZ h aakeraua väärtusega 820.- krooni, traktori JUMZ aisad väärtusega 1000.krooni, tööriistakastist 5 mutrivõtit väärtusega
2. - krooni ja haamri väärtusega
3. - krooni. Vargusega põhjusta ti S.K’ule varalist kahju kokku
4. - krooni (177,57 euro) väärtuses. K.H tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt. Samuti süüdistatakse K.H selles, et tema isikute grupis koos L.D ja K.B-ga

1. novembril
2. a kella 15:00 paiku päeval Võhma linnas Kalevi 6 korterelamu ees õues peksis R.T.e ja R.S.t jalgade ja rusikatega pea- ja keha piirkonda, millega tekitas R.T.ele ja R.S.le kehalisi vigastusi. K. H tegu on talle kvalifitseeritud

§ 263p 1, 4 järgi grupis vägivallaga rahu ja avaliku korra rikkumisena.

Veel süüdistatakse K.H selles, et selles, et tema isikute grupis koos L.D ja K.B-ga, olles eelnevalt peksnud R.T.e ja R.S.t , võttis

1. novembril
2. a kella 15:00 paiku Võhma linnas Kalevi 6 korterelamu ees seadusliku aluseta R.T.elt ja R.S.lt vabaduse, sundides neid füüsilist jõudu kasutades istuma sõidukisse, takistas eelnimetatud isikutel sõidukist lahkumist ning toimetas nad Võhma linnast välja tühermaale. K. H tegu on talle kvalifitseeritud

§ 136lg 1 järgi teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisena.

Veel süüdistatakse K.H selles, et tema isikute grupis koos L.D ja Robi Tikasega

1. novembril
2. a peale kella 15:00 peksis Võhma linnast väljas asuval tühermaal R.T.e ja R.S.t, tekitades neile valu ning kahjustades nende tervist. 4 K.H tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121järgi teise inimese kehalise väärkohtlemisena.

R. D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos K.H-ga

1. aprilli 2009 a. hilisõhtul varastas xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx territooriumile pargitud S.K.le kuuluva ratastraktori T 25 vertikaaltõmmitsad väärtusega 700.krooni, traktori MTZ haakeraua väärtusega
2. - krooni, traktori JUMZ aisad väärtusega
3. krooni, tööriistakastist 5 mutrivõtit väärtusega
4. - krooni ja haamri väärtusega
5. - krooni. Vargusega põhjusta ti S.K.le varalist kahju kokku 2770.- krooni (177,57 euro) väärtuses. R. D tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi grupis võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi. L.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikute grupis koos K.H ja K.B-ga 29. novembril 2009 . a kella 15:00 paiku päeval Võhma linnas Kalevi 6 korterelamu ees õuespeksis R.T.e ja R.S.t jalgade ja rusikatega pea- ja keha piirkonda, millega tekitas R.T.ele ja R.S.le kehalisi vigastusi. L.D tegu on talle kvalifitseeritud

§ 263p 1, 4 järgi grupis vägivallaga rahu ja avaliku korra rikkumisena.

Veel süüdistatakse L.D selles, et tema isikute grupis koos K.H ja K.B-ga , olles eelnevalt peksnud R.T.e ja R.S.t , võttis

1. novembril
2. a kella 15:00 paiku Võhma linnas Kalevi 6 korterelamu ees seadusliku aluseta R.T.elt ja R.S.lt vabaduse, sundides neid füüsilist jõudu kasutades istuma sõidukisse, takistas eelnimetatud isikutel sõidukist lahkumist ning toimetas nad Võhma linnast välja tühermaale. L.D tegu on talle kvalifitseeritud

§ 136lg 1 järgi teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisena.

Veel süüdistatakse L.D selles, et tema isikute grupis koos K.H ja Robi Tikasega

1. novembril
2. a peale kella 15:00 peksis Võhma linnast väljas asuval tühermaal R.T.e ja R.S.t, tekitades neile valu ning kahjustades nende tervist. L.D tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121järgi teise inimese kehalise väärkohtlemisena.

K.B on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikute grupis koos K.H ja L.D-ga

1. novembril
2. a kella 15:00 paiku päeval Võhma linnas Kalevi 6 korterelamu ees õues peksis R.T.e ja R.S.t jalgade ja rusikatega pea- ja keha piirkonda, millega tekitas R.T.ele ja R.S.le kehalisi vigastusi. K.B tegu on talle kvalifitseeritud

§ 263p 1, 4 järgi grupis vägivallaga rahu ja avaliku korra rikkumisena.

Veel süüdistatakse K.B selles, et tema isikute grupis koos K.H ja L.D-ga , olles eelnevalt peksnud R.T.e ja R.S.t , võttis

1. novembril
2. a kella 15:00 paiku Võhma linnas Kalevi 6 korterelamu ees seadusliku aluseta R.T.elt ja R.S.lt vabaduse, sundides neid füüsilist jõudu kasutades istuma sõidukisse, takistas eelnimetatud isikutel sõidukist lahkumist ning toimetas nad Võhma linnast välja tühermaale. 5 K.B tegu on talle kvalifitseeritud

§ 136lg 1 järgi teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisena.

Veel süüdistatakse K. B selles, et tema isikute grupis koos K.H ja L.D-ga

1. novembril
2. a peale kella 15:00 peksis Võhma linnast väljas asuval tühermaal R.T.e ja R.S.t, tekitades neile valu ning kahjustades nende tervist. K.B tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121järgi teise inimese kehalise väärkohtlemisena.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS ( ) § 1043 alusel. S.K. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 44,74 eurot . Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS §310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS § -s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatustega on kinnitatud o . Süüdista tava K.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 19,18 eurot. K.H kaitsja Katrin Tamre on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 9,60 eurot. Esitatud taotlus es märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. R iigi õigusabitasu 9,60 eurot tuleb arvestada advokaat Katrin Tamrele. 6 Süüdistatava R. D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,40 eurot. R. D kaitsja Pille Toom on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu su uruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,20 eurot. Esitatud taotlus es märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,20 eurot tuleb arvestada advokaat Pille Toomele. Süüdistatava L. D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,40 eurot. L.D kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,20 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,20 eurot tuleb arvestada advokaat Raul Tosmannile. Süüdistatava K.B kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 19,18 eurot. K.B kaitsja Katrin Tamre on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 9,60 eurot. Esitatud taotlus es märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. R iigi õigusabitasu 9,60 eurot tuleb arvestada advokaat Katrin Tamrele. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 10,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi mõistetu ning k riminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit j a resotsi aliseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud kantakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. K.H-lt ja K.B-lt tuleb sundraha jätta välja mõistmata kuna tegemist on hilinenud konkurentsiga. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K. H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena õigusabitasu 28,78 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb R. D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, õigusabi tasu 57,60 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb L. D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, õigusabi tasu57,60 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K.B elt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena õigusabitasu 28,78 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg -le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). 7
5. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 8