4-19-3824/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Otsuse kuupäev Väärteoasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Istungil osalenud isikud Harju Maakohus 10.09.2019.a, Tallinna kohtumaja 4 – 19 – 3824 kohtunik Aulike Salo Mari Kirs G.T süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi G.T ; isikukood: XXX; määratlemata kodakondsus; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Raul Annuka KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi G.T LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 17 (seitseteist) päeva. Kohustada G.T asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 29.11.2019.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. G.T poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada G.T suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 10.09.2019.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: G.T suhtes on koostatud 16.06.2019.a väärteoprotokoll nr AB 1565768 selle kohta, et G.T juhtis 16.06.2019.a kella 22.23 ajal Harjumaal Tallinnas, Sõle tn 40 juures, liikudes Sõle tn xxxx suunas, mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo. 10.09.2019.a toimunud kohtuistungile G.T ei ilmunud. Menetlusalusele isikule on kohtukutse isiklikult üle antud 05.08.2019.a. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et G.T süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada G.T väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et G.T süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 16.06.2019.a on tõendamist leidnud: - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti piirivalvur E-E J kõrvaldas 16.06.2019.a G.T sõiduki xxxx, registreerimismärgiga xxxx, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna G.T puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. G.T on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - 16.06.2019.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et andmete kontrollimisel politsei andmebaasi andmekogus olevate andmete ja pildiga, tuvastati G.T isikusamasus. - maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 26.06.2019.a G.T kehtivaid juhilubasid ei leitud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinik K M kõrvaldas 15.09.2014.a G.T sõiduki xxxx, registreerimismärgiga xxxx, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna G.T veres või väljahingatavas õhus võis alkoholi olla üle lubatud piirmäära või ta oli joobes ning tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni ja juhtimisõiguse saamiseni. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning tal on 14 kehtivat väärteokaristust. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – G.T-le inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 16.06.2019.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmetest nähtuvalt G.T kehtivat juhiluba ei ole. Seejuures nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, s.o 15.09.2014.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida 2 isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le

1. Seega puudus käesolevalt G.T vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega pani G.T 16.06.2019.a kella 22.23 ajal Harjumaal Tallinnas, Sõle tänaval, toime LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise. Seega on G.T selliselt käitudes pannud toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud G.T käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et G.T on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii arestide kui ka rahatrahvidega ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni G.T loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et G.T ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Samuti puudub menetlusalusel isikul töökoht, st legaalne sissetulekuallikas, mille arvelt oleks G.T võimalik tasuda rahatrahvi. Kuivõrd G.T rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades G.T seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. G.T on 14 kehtivat väärteokaristust. Viimati on teda karistatud liiklusseaduse nõuete rikkumise eest karistatud 06.03.2019.a Harju Maakohtu poolt arestiga 15 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja talle võiks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas tuleb kohtu hinnangul karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud, millest tulenevalt leiab kohus, et mõistetav karistus peaks ületama karistuse keskmist määra, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama teo keelatusest. Kuna viimati on G.T karistatud Harju Maakohtu poolt 06.03.2019.a LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi arestiga 15 päeva, siis käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 17 päeva. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et G.T peab asuma kandma aresti hiljemalt 29.11.2019.a. Arvestades, et G.T elukoht on xxxx, tuleb aresti kandmise kohaks määrata G.T 3 elukohajärgne arestimaja, s.o Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Kohus juhindub KarS § 48, LS § 201 lg 2 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110,
2. Aulike Salo Kohtunik 4