Obsah (5)

§ 257§ 65§ 76§ 184§ 188

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-8634 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlu

§ 257

järgi ning karistati 3-kuuse vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 21.06.2011 otsusega mõistetud karistus. R. Bukatini liitkaristuseks on 4 aastat 3 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 26.01.2011 ja lõpp 02.05.

1. Esimese astme kohtu määruse sisu
2. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et R. Bukatin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus, arvestades

§ 76lg-s 3 sätestatut, põhistas oma otsustust järgmiselt.

2.1 Süüdimõistetu on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, s.h korduvalt vangistusega. Kinnipeetavat on karistatud narkokuriteo eest. 2.2 Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et R. Bukatinil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud tööhõives vangistuse ajal ning õpib käesoleval ajal. 2.3 Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile XXX . Materjalidest nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kinnipeetava elukaaslane on nõus R. Bukatinit vabanemise korral toetama nii moraalselt kui materiaalselt. 2.4 Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.05.2015, s.o ärakandmisele kuulub veel 2 aastat, mis on pikk aeg, mistõttu oleks süüdimõistetu vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus märkis kokkuvõtvalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada R. Bukatin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Määruse põhjendustest nähtub, et kohus arvestas R. Bukatini ennetähtaegse vabastamata jätmise küsimust põhistades vaid tema varasemat elukäiku ja käitumist, s.t negatiivseid andmeid. Positiivsed andmed jättis kohus tähelepanuta. Arvestada tuleks, et R. Bukatini käitumine vangistuses on väga hea ja seaduskuulekas – distsiplinaarkaristused puuduvad. Ajavahemikus 31.10.2011-18.02.2013 ta töötas pidevalt vangla majandustöödel. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi ning osalenud MTÜ Convictus Eesti korraldatud sõltuvuskäitumise vastase tugigrupi töös. Alates 10.01.2013 viibib R. Bukatin avavanglas ja õpib Ida-Viru kutsehariduskeskuses kelneriks. Ta on läbinud ka A2-B2 riigikeele kursused. 3.2 R. Bukatinil on vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ja kindel elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve tingimustele. Tal on ema, elukaaslase ja lapse moraalne toetus ja reaalne võimalus saada tööd OÜ-s XXX . 3.3 Seadus ei välista ennetähtaegset vabastamist määruses märgitud põhjendustel (karistusaja lõpuni 2 aastat, korduv kriminaalkorras karistatus, s.h vangistusega) kui täidetud on muud kriteeriumid. 3.4 Ehkki R. Bukatin kannab teist reaalset vangistust, on ta vangistuses viibitud 2 aasta ja 3 kuu jooksul oma positiivse käitumisega tõendanud paranemise teele asumist. Seega tasub talle 2 anda võimalus tõendada, et ta on võimeline järgima seaduskuulekat elu ka vabaduses kriminaalhooldaja järelvalve all viibides. Arvestada tuleks sellegagi, et riskihinnang uue kuriteo toimepanemiseks on väike (21-27%) ja seda on võimalik kriminaalhoolduse käigus vähendada. 3.5 Kohtumäärus süüdimõistetu vabastamata jätmisest karistuse mõistmise üldiste eesmärkide osas on põhjendamata. Arvestada tuleks, et kuriteo toimepanemise asjaolud (kanepi käitlemine), ei ole sellised, mis välistaksid tema ennetähtaegse vabastamise.
2. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 20.05.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 27.05.
3. Kirjalikud seisukohad
4. R. Bukatin vaidleb vastu maakohtu määruses esitatud faktile 6 kriminaalkaristuse osas ja väidab, et teda on karistatud 5 korda. Samuti palub ta arvestada, et on 80% ulatuses töövõimetu. Praegusel ajal viibib ta avavanglas ja peab õppima, sest tööd vangla talle ei paku. Seepärast tahab R. Bukatin eriti esile tõsta, et on leidnud kaks ettevõtet, kes teda on nõus tööle võtma. Aga tööd vajab ta väga, kuna tal on vaja peret ja väikest last ülal pidada. Puude tõttu kannatab ta füüsilise valu all ja moraalset alandust. Juba Jõhvi kohtus olles rääkis ta, et kahetseb tehtut, on teinud karistusest järeldused ja ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Ainus, mida ta tahab, on olla koos perega ja lapsega. Samuti rääkis ta kohtule oma plaanist perega koos ära sõita. Selleks, et vanglast ennetähtaegselt vabaneda on R. Bukatin teinud kõik – enam kui kahe aasta jooksul ei ole tal ühtegi distsiplinaarkaristust. Ka ennetähtaegse vabastamise korral ei hakka ta tingimusi rikkuma. Kuigi vangla on elektroonilise valve tähtajana ette näinud 8 kuud, on R. Bukatin ka katseaja lõpuni nõus kandma elektroonilise valve seadeldist. Ta soovib kogu hingest osaleda oma väikse lapse kasvatamisel. Samuti ei suhtle ta inimestega, kes teda kriminaalsele teele ahvatleksid. Ainsad, keda ta vajab, on abikaasa ja laps. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik R. Bukatini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

6.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et R. Bukatinit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda on karistatud kriminaalkorras viiel korral (maakohtu määruses ekslikult märgitud kuuel korral) ning kelle karistusaja lõpuni on veel kaks aastat, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega. 6.2 R. Bukatini kirjalikus seisukohas esitatud väited käsitlevad tema käitumist vangistuses ja plaane ennetähtaegse vabastamise puhuks. 3 Ringkonnakohus märgib, et samad väited esitas R. Bukatin ka maakohtu istungil (protokoll tlk 31), ent kohus leidis sellele vaatamata, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 6.3 Ka kaitsja esitas määruskaebuses esitatud väited maakohtule kirjalikult (tlk 34-35), mistõttu arvestas kohus otsustust tehes ka kaitsja arvamuses märgituga. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub, on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). R. Bukatini puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – nagu eelnevalt öeldud, on teda varasemalt juba viiel korral kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu kuriteod on rasked – teda on korduvalt karistatud narkootikumidega seotud süütegudes (

§ 184

lg 1,

§ 184

lg 2 p-de 1,2 ja

§ 188järgi) ja varavastastes süütegudes (Kr

K § 139 lg 2 p 3 ja KrK § 142 lg 2 p 3, 4 järgi). Lisaks kannab ta karistust omavoli eest, mis pandi toime vägivallaga ähvardades. Kuritegude toimepanemise ajendina on iseloomustuses märgitud mõtlematust ja majandusliku kasu saamist. R. Bukatinit on varem ka tingimisi karistatud, ent katseajal jätkas ta kuritegude toimepanemist, mistõttu puudub alus arvata, et kriminaalhooldusega oleks võimalik kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnas alandada ning veendumus, et ta sel korral suudaks katseaja edukalt läbida. R. Bukatini iseloomustuses on ka mitmeid positiivseid momente – nii puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta õpib ning vabanemisel oleks tal elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Maakohus on positiivsete asjaoludega ka arvestanud (vt määruse p-d 2.2 ja 2.3), ent põhjendatult leidnud, et need ei kaalu üle R. Bukatini korduvat kriminaalkorras karistatust ja karistuse lõpuni jäävat aega. Kohus leidis, et R. Bukatini vabastamine 2 aastat enne vangistusaja lõppu ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 6.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isiku, tema varasema elukäigu ja toimepandud kuritegudega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on süüdimõistetul küll subjektiivne õigus taotleda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 6.5 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas