Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Tunnistada T.P süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
S § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 04.11.2016, so 1 (üks) päev, karistusaja hulka ja mõista T.P-le lõplikult ärakandmisele 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui T.P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 1 KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta. 1-16-9721 KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 04.11.2016. Vabastada T.P vahi alt kohtusaalis. Asitõend: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures. Mõista T.P-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 50 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 04.11.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot.
alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja määrata lõplikult 2 kuud 20 päeva vangistust. Rahalise karistuse määramist ei pea ta põhjendatuks, kuna oma käitumisega on süüdistatav näidanud ükskõiksust õiguskaitseorganite suhtes. Abiprokurör tegi ettepaneku kohaldada šokivangistust, pöörates vangistusest 2 kuud 20 päeva vangistust täitmisele 1 kuu reaalselt vangistust, ülejäänud osa 1 kuu 20 päeva jätta KarS § 73 lg 1 alusel täimisele pööramata, kui T.P ei pane toime 18 kuu pikkusel katseajal uut kuritegu. Abiprokurör leidis, et šokivangistus on põhjendatud ja see peaks ära hoidma uute kuritegude toimepanemise T.P poolt. Kaitsja leidis, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada T.P isiksust. Ta ei ole varem kohtulikult karistatud, seega ei saa kaitsja nõustuda prokuröri seisukohaga, et tuleb mõista šokivangistus. Kaitsja tegi ettepaneku mõista T.P-le karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses, mida tuleb lühendada 1/3 võrra ja mõista talle lõplikult rahaline karistuse 100 päevamäära ulatuses. Arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev ja lõplikult mõista talle karistuseks rahaline karistus 97 päevamäära ulatuses, kohaldades KarS § 73 lg 1 sätteid ja mitte pöörata karistust täitmisele. Tuleb arvestada, et T.P ülalpidamisel on laps. Kannatanu ei maksa talle elatist, samuti ei maksa kannatanu kommunaalkulusid. Kaitsja palus vähendada sundraha poole võrra, kuna asja arutatakse kiirmenetluses ning ülejäänud osa kohtukuludest ajatada üheks aastaks. Kohtuistungile ilmunud kannatanu P S selgitas, et ta kardab T.P . Ta takistab kannatanul lapsega kokkusaamisi. Tuleb lapsega kohtuda siis, kui T.P töötab, muudel päevadel ta keelab lapsel suhtlemist. Kannatanu sõnul laps ise rääkis, et ta kardab isa ja isa ei luba tal kohtuda kannatanuga. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi
) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kriminaaltoimikutes olevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava poolt talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Valu põhjustatud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes 3 1-16-9721 inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8). Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 p 12). Kohus leiab, et T.P täitis enda tegevusega KarS §s 121 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu 04.11.2016 kella 10.00 ajal xxx asuva elumaja trepikoja kolmandal korrusel. Nimetatud kuriteo toimepanemine on tõendatud T.P enda ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ja kahetses tehtut. Tema ütluste kohaselt (tl 26-28) 04.11.2016 hommikul kella 09:10 paiku tuli ta koju peale öist vahetust ja tahtis magama jääda. Kella 09:45 paiku sai ta enda xxx sõnumi, milles ta kirjutas, et tahab korteri võtmeid saada. Süüdistatav saatis kannatanule vastuseks sõnumi, milles ütles, et viimasel ei ole õigust viibida selles korteris ilma süüdistatava nõusolekuta. Kella 10:00 paiku ta kuulis, et keegi avab ust võtmega. Ta tõusis voodist püsti ja läks vaatama, mis toimub. Kui ta jõudis esikusse, siis nägi ta, et P siseneb korterisse. P ütles, et tal on õigus viibida süüdistatava korteris ja näitas mingit paberit ja ütles, et jääb siiski korterisse, kuid süüdistatav ei olnud sellega nõus ja jõuliselt ajas ta korterist välja. Nimelt ta hakkas kannatanut trepimademele tõukama, hoides P vasakust käest kinni. Kannatanu üritas korterisse jääda, kuid süüdistatav ei olnud nõus ja veel kõvemini tõukas teda korterist välja. Selle tagajärjel kukkus P maha. Sel hetkel märkas ta, et keegi filmib neid neljandal korrusel viibides. P tõusis püsti ja üritas pääseda korterisse tagasi, kuid süüdistatav ei lasknud teda sisse, võttis telefoni kätte ja kutsus välja politsei. Süüdistatav kahetseb, et ei saanud ennast vaos hoida. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist T.P poolt tõendavad kannatanu P S ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste avaldatud tõenditega. Kannatanu P S selgitas (tl 1-6), et 04.11.2016 hommikul niikaua, kui laps on koolis, ta saatis sõnumi T.P-le, et ta annaks talle võimaluse elada kannatanu korteris. Süüdistatav kirjutas, et kannatanul ei ole õigust siseneda korterisse. Umbes kella 9-10 ajal kannatanu sõitis korterisse aadressil xxx, et rääkida T.P-ga. Ta võttis kaasa kolleegi D J , kuna teab, et Aleksei on väga agressiivne ning varem kooselu ajal peksis teda mitu korda, mille kohta ta kirjutas avaldusi politseisse. Kannatanu tegi uksed lahti oma võtmega. Aleksei kuulis ja jooksis välja ning läks kannatanule kallale, hakkas viimast korterist välja tõukama. Kannatanu üritas süüdistatavaga normaalselt rääkida, süüdistatav teda ei kuulanud ja jätkas väljatõukamist. Kannatanu hakkas vastu, kuid süüdistatav tõukas kannatanut tugevalt. Kannatanu kukkus mademele ning tugevalt lõi end vasaku õla ja vasaku reiega vastu kahhelpõrandat ära. Pärast lööki tal tugevalt valutab vasak õlg. Samuti oma tegudega süüdistatav vigastas kannatanu nahka vasaku käe randmel, millega tekitas füüsilist valu. Kannatanule kehavigastuse tekitamist tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 12-15), mille kohaselt kannatanu vasaku käe randme piirkonna ülevaatusel leiti järgmised kehavigastused: veritsevad nahakahjustused pikkusega 8 cm. Lisaks tõendavad T.P poolt KarS § 121 lg-s 2 p 2 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja D J ütlused (tl 16-19), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas eeltoodud tõenditega. Nimetatud ütluste kohaselt 04.11.2016 kella 09.00 paiku pöördus tema poole töökaaslane P S palvega toetada teda ning minna koos temaga tema korterisse aadressil: xxx, kuna kardab, et tema endine abikaasa käitub agressiivselt ning võib tema suhtes jõudu kasutada. Tunnistaja sõnul nad saabusid P S ülalmainitud aadressil asuvasse korterisse. P S avas korteriukse oma võtmega ning astus üksi korterisse sisse, tunnistaja D J aga jäi trepimademele seisma. Kohe pärast seda, kui P S astus korterisse sisse, kuulis tunnistaja korterist lärmi ning 4 1-16-9721 T.P kisa, nimelt T.P karjus ning solvas P roppsõnadega. Tunnistaja D J lülitas kohe telefonis oleva kaamera sisse, kuna oli kohe arusaadav, et P ja tema endine abikaasa ei saa rahulikult kokku leppida. Sel hetkel avanes korteri välisuks ning T.P tõukas P S tema korterist välja. P S hoidis kätega uksepiidast kinni, T.P tõukas P endiselt, siis P S kukkus korteri uksest vasakule küljele maha. Endine abikaasa ajas P korterist välja, nimelt tõukas teda, tekitades talle füüsilist valu. Pärast seda, kui P S kukkus maha ning lõi end kõvasti ära, helistas T.P ise politseisse ning ütles, et tema endine abikaasa P üritab antud hetkel ebaseaduslikult tema korterisse sisse tungida. Seda, et toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine tõendab ka asitõendi (CD-plaat tehtud videosalvestusega) vaatlusprotokoll (tl 20-22). Selle protokolli kohaselt on kindlaks tehtud, et videosalvestus oli tehtud xxx asuva maja trepikojas mobiiltelefoniga. Videosalvestuse vaatlusest selgus, et naine proovis astuda korterisse sisse, aga mees ei lasknud teda sisse. Pärast seda mees proovis sulgeda korteri ust, aga naine ei lasknud tal seda teha. Siis mees tõukas naist ja naine kukkus. Videosalvestuse lõpus naine keeras parema käe varrukat ja tal oli nähtav randmekohal haav. Kohus leiab, et tõendatud on see, et T.P poolt kannatanu tõukamise tulemusel tekkis kannatanul valu. Rahvusvaheline Valu-uuringute Assotsiatsioon (International Association for the Study of Pain) defineerib valu kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat meeltega või tundmuslikult tajutavat aistingut või asjassepuutuva isiku poolt sellise kudede kahjustamisena kirjeldatavat aistingut (www.iasp-pain.org> Resources >Pain Terminology). Valulävi e vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, vastab erinevate inimeste puhul välismõjuri erinevale intensiivsusele (samas). Seega on valulävi subjektiivne nähtus, mis erinevate inimeste puhul erineb. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendatud see, et ta tundis T.P poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus leiab, et süüdistatav pani KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav sai aru, et hoides kannatanult kõvasti vasakust käest kinni ja tõugates teda tugevalt kaotab viimane tasakaalu ja kukub kõvale pinnale, millega kaasneb valu ja kriimustused. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 2 eeldab seda, et tegu on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus - või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtes õigusvastaste teo toimepanemine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu, süüdistatava kui ka tunnistaja D J ütlustega, millistest nähtub, et P S on T.P endine abikaasa ning neil on ühine alaealine laps. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust kergendava asjaoluna saab arvestada süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena teise astme kuriteo. 5 1-16-9721 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab seda, et T.P suhtes on juba üks kord alustatud kriminaalmenetlus seoses 11.07.2015 sama kannatanule (P S ) füüsilise valu tekitamisega. Seoses T.P ja P S vahel sõlmitud lepituskokkuleppega lõpetas prokuratuur 14.09.2015 kriminaalmenetluse T.P suhtes ning kohustas teda P S suhtes mitte kasutama füüsilist ja psühholoogilist vägivalda (tl 33). Nimetatust tulenevalt ja karistuse eripreventiivset eesmärki silmaspidades ei pea kohus võimalikuks karistada T.P kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna kohtu hinnangul ei hoiaks selline karistus ära seda, et süüdistatav ei pane tulevikus toime sama kannatanu suhtes samalaadset kuritegu. T.P ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning arvestades tema süü suurust ja kergendava asjaolu esinemist, peab kohus põhjendatuks karistada teda alammäära lähedase vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.P tuleb karistada vangistusega 3 kuud. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse sätete kohaselt tuleb
S § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 04.11.2016, so 1 päev, karistusaja hulka (tl 7-19) ja mõista T.P-le lõplikult ärakandmisele 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole T.P karistamine nn šokivangistusega, kuna varasemalt ei ole teda karistatud ei kriminaal – ega ka väärteokorras (tl 31), mis annab aluse uskuda, et süüdistatav teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab enda senist õiguskuulekat elu. Samuti ei saa jätta arvestamata seda, et suure tõenäosusega kaotaks T.P vabaduskaotusliku karistuse puhul töökoha, mida ei saa pidada kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades põhjendatuks ning arvestamata ei saa jätta ka seda, et tema ülalpidamisel on alaealine laps. Seetõttu jätab kohus karistuse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata KarS § 73 alusel. Tulenevalt KarS § 73 lg-st 3 peab kohus põhjendatuks määrata katseajaks üks aasta ning KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 04.11.2016. V Asitõendid
lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et CD-plaat, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. VI Menetluskulud Tulenevalt
lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud.
§-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel kuulub T.P-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 322 eurot ja 50 senti, kuna süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Kohus peab tulenevalt
§-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale Oleg Gorškaljovile väljamakstava tasu (kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 96 6 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 72 eurot). 1-16-9721 Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks
lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel kohus juhindub
/digitaalselt allkirjastatud/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.