Obsah (6)

§ 308§ 73§ 66§ 56§ 44§ 45

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2231 (12240105367) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi

§ 308

järgi Süüdistatav M.N, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, - Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.N

§ 308

(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 308

lg 1) järgi ja karistada teda rahalise karistusega 300 (kolmsada) miinimumpäevamäära, s.o summas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot.

§ 73

lg 1,3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui M.N ei pane ühe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. M.N-ile määratud katseaja alguseks lugeda 28.10.2015. 2 Välja mõista M.N-ilt 440 (nelisada nelikümmend) eurot Ü H (arveldusarve xxxx xxxx) kasuks varalise kahju nõudes esitatud tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista M.N-ilt menetluskuluna sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming (asukoht Tallinna 21, 44311 Rakvere) kasuks 528 (viissada kakskümmend kaheksa eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 88 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava M.N-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 708 (seitsesada kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.N-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 1,45 (üks euro ja 45 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada M.N tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1294,45 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 107 eurot ja viimasel kuul 117,45 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700076401 ning selgitus: „M.N , 1-15-2231, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. oktoobrist 2015 (seega hiljemalt
3. novembriks 2015). Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
4. novembrist
5. Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
6. novembrist 2015 (seega hiljemalt
7. detsembriks 2015). SÜÜDISTUS M.N on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 08.10.2012 kuni 08.11.2012, olles 02.11.2011 kätte saanud täitemenetluses nr 158/2011/1550 koostatud kinnisasja arestimise akti, milles oli üleskirjutatud xxxx asuva kinnistu vara koos selle päraldiste ja oluliste osadega, sealhulgas küttesüsteemiga (õhksoojuspump ja ahiküte), võttis 3 tema vastutavale hoiule antud vara, s.o küttesüsteemi hulka kuuluva õhksoojuspumba, ilma kohtutäitur R Pi ja kinnistu omaniku Ü H loata ning jättis selle enda kasutusse. Seega M.N , käsutades ja kasutades täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud vara õigustatud isiku loata, olles ise isik, kelle vastutavale hoiule vara oli antud, pani toime

§ 308

järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 on sama tegevus kvalifitseeritav

§ 308lg 1 järgi).

TÕENDID Süüdistatav M.N ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav M.N kinnitas kohtuistungil, et tema omandas xxxx asuva kinnistu 2008.a suvel, et viia sinna oma firmad. Seal olid 2 firmat, üks oli fotolabor ja teine oli ajalehe toimetus. Need firmad olid selles majas üüril. Kui tema selle hoone omandas, olid küttesüsteemidest seal olemas ahi, kamin ja ka pliit. Ahju kütsid nad puudega. Tema firma xxxx ostis ja laskis paigaldada 2009.a ruumi jahutamiseks selle seadme, mis siin materjalides kannab nime õhksoojuspump. Sisuliselt oli tegemist konditsioneeriga. See arvel olev hind sisaldas nii seadet kui paigaldust. M.N-i väitel tema kinnisasja arestimise juures ei viibinud. Küsimusele, et kas ta on kunagi R Piga selles majas käinud, vastas M.N lõpuks, et ei ole käinud. Ta andis R Pile võtmed ja viimane käis ise näitamas kodanik H seda maja seest ja väljast. Mingi aja pärast andis R P talle võtmed tagasi. See toimus siis, kui see hoone ei olnud müüdud enampakkumisel. Mis puudutab vaidlusalust õhksoojuspumpa, siis see oli lahti ühendatud juba 2010, sest nad kolisid minema Vaala Keskusesse, kuna see maja äriliselt polnud kõige parem koht ning neil oli seal natuke kitsas. Rendilepingud lõpetati ära ja kaasa võeti firmadele kuuluv vara. M.N kinnitas, et seda pumpa ei olnud seina peal sel ajal, ka mitte välisos a, kui kodanik H käis seda maja vaatamas. Sisemine osa, mis oli lahti ühendatud 2010, kui nad ära kolisid, asus majas sees, kuskil koridoris. M.N-i ütlustest nähtub, et see seina osa, millelt pump oli eemaldatud, oli värvimata, sest ruumid nad remontisid ära enne seda, kui otsustasid ära kolida. Tema arvates vastab tõele see, et kui täitur käis tulevase ostjaga, käesolevas asjas kannatanuga selles hoones, siis õhksoojuspumba sisemine osa oli lahti ühendatud ja põrandal. M.N ei mäletanud, millal ta viis ära õhksoojuspumba välimise osa. Kui H seda maja vaatama läks, ei saanud seal üleval olla mingisugust välisosa. Tema arvates käis H maja vaatamas kaks korda, sest R P palus kahel korral võtmeid. Küsimusele, et kus ja millal ta sai täituri käest arestimisakti koopia, vastas M.N , et kuupäeva ei oska öelda, kuid R P tuli Vaala Keskuse fotolaborisse, tõi kaasa selle arestimisakti ja ütles, et läheb müüki, et Minigert nõuab. Tema ütles selle peale okei, et mis tema peab nüüd tegema, mispeale R P ütles, et midagi rohkem tegema ei peagi, sa pead lihtsalt allkirja panema. Ta vaatas akti läbi ja kirjutas alla. Tal ei olnud midagi vaielda, sest Minigerdi nõue oli õigustatud. M.N tunnistas, et kõik kinnisasja arestimisaktil olevad allkirjad on tema kirjutatud. Kui tema teeb mingit parandust, siis sinna juurde läheb koheselt ka tema allkiri. Arestimise aktis, seal, kus on käsitsi kirjutatud asju, tema allkirju taga ei ole. M.N-i väitel käsitsi kirjutatud asju seal ei olnud, sest vastasel juhul ta peaks ikka puru loll olema, kui ta ei oleks hakanud vaidlema vastu, kui arestitakse mingisugust asja, mis ei kuulu üldse temale. R P ei ole temaga mitte kunagi xxxx kohtunud. R P tõi arestimisakti talle Vaala Keskuse fotolaborisse. Seal R P palus pärast tutvumist, et ta kirjutaks sinna alla ja seda ta ka tegi. Ta ei ole käinud ka R Pi büroos vastu võtmas arestimisakti. Ta püüdis prokuratuurile korduvalt selgitada, et see vaidlusalune objekt on tegelikult alles, see ei ole kuskile ülessegi pandud. Tegelikult ei ole toimunud

§ 308, 4 nüüd siis lg 1 mõistes kuritegu tema poolt, sest vara on alles.

Küll aga on toime pandud 2 õigusrikkumist. Kannatanu on sisuliselt toime pannud kindlustuskelmuse ning kohtutäitur arestis omavoliliselt kolmandale isikule kuuluvat vara. M.N tunnistas, et kui arvel on kirjas õhksoojuspump, siis nii see ongi. Nemad kasutasid seda mõnda aega jahutamiseks, kuid seda on võimalik kasutada ka soojendamiseks. Kui H käis seal, olid kõik asjad ära võetud ja maas, aga mitte ära viidud. Kui R P tuli ja tõi talle Vaala Keskusesse arestimisakti, siis oli õhksoojuspump lahti ühendatud. M.N-i väitel on kinnisasja arestimise aktil õige kuupäev. M.N kinnitas, et R P tuli uuesti Vaala Keskusesse ja ütles, et H soovib õhksoojuspumpa tagasi saada, mispeale tema ütles, et miks ta peaks selle talle andma, kui see kuulub firmale. Tal ei ole õigust seda niimoodi anda mingile suvalisele kolmandale isikule. Viimast korda ta käis seal majas kindlasti tükk aega enne seda, kui H sai selle omanikuks. M.N väitis, et kui enampakkumine toimus ja enne seda käis H seda kinnistut vaatamas, et siis oli juba kõik ära viidud. Tsiviilhagi M.N ei tunnistanud. Naljakas on see, et mitu aastat vana õhksoojuspumba eest soovitakse saada rohkem kui uus pump maksab. M.N-i väitel vastab tõele see, et kinnisasja arestimise akti koopia sai ta kätte siis, kui R P tuli paberitega tema juurde Vaala Keskusesse. Sellest, et mingi konkreetne õhksoojuspump on kellegi poolt arestitud vara, sai tema teada siis, kui algatati kriminaalasi. Kui tema kirjutas kinnisasja arestimise aktile allkirjad, siis neid numbreid, neid tekste, mis on käsitsi juurde kirjutatud, seal ei olnud. Temal sellist dokumenti alles ei ole. M.N väitis, et seal ei olnud kirjas seda, milles praegu teda süüdistatakse. Ta oleks seda kohe näinud ja ta oleks kohe häält teinud. M.N-i ütlustest nähtub, et enne seda, kui ta kirjutas, et on kinnisasja arestimise akti kätte saanud 02.11.2011, luges ta selle läbi. Ta ei mäleta, et õhksoojuspump oleks seal kinnisasja arestimise aktis sees olnud. Ta on kohal viibinud, kui talle anti arestimise akt kätte, kuid ta viibis kohal Vaala Keskuses. Ise R P sinna majja minna ei saanud, sest võtmed olid tema käes vähemalt sel ajal, kui see dokument koostati. M.N ei mäletanud seda, kas ei olnud käsikirjalisest tekstist vaid sõna õhksoojuspump või ei olnud üldse käsikirjalist teksti. Kannatanu Ü H kinnitas kohtuistungil, et ta nägi internetiportaalis kohtutäituri kuulutust xxxx kinnistu müügi kohta. See võis olla aastal

1. Ta otsustas osaleda enampakkumisel, mis toimus kohtutäitur R Pi büroos xxxx tänaval. Ü H ütlustest nähtub, et paar päeva enne enampakkumist, 08.10.2012, käis ta koos R Piga kinnistut vaatamas. Kinnistu enampakkumine oli 10-ndal. R Pil olid võtmed ja nad said sinna majja sisse. Seda maja köeti kaminaga, mille klaas oli katki ja ahjuga, samuti nägi ta, et õhksoojuspumba välimine osa oli xxxx tänava pool. Õhksoojuspumba sisemine osa majas ei hakanud talle silma. Ta järeldas, et kui oli väljas, et siis on sees ka, sest õhksoojuspump koosneb eeldatavasti ikkagi kahest osast. Kohtutäitur ütles talle, et nendega tuleb kütta. Sellest ta järeldas, et need kõik töötavad või vähemalt pidid töötama. Kui nad olid vara üle vaadanud, siis järgmine toiming oligi enampakkumine. Ta oli ainuke isik, kes kinnistu vastu huvi tundis. Võtmed pidi ta kätte saama peale enampakkumist, kuid millegi pärast venis võtmete kättesaamine väga pikaks. Kohtutäituri väitel olid võtmed eelmise omaniku käes. Võtmed sai ta kätte 08.11.2012 R Pi käest, minnes samal päeval seda maja vaatama. Asjad, mis olid sees olnud, olid enamasti välja viidud. Seal nurgas üleval oli roheline värvimata laik, mis hakkas kohe silma ja kus see õhksoojuspumba sisemine osa käis. Õhksoojuspumba mõlemad osad olid kadunud. Ü H ütlustest nähtub, et ta pöördus õhksoojuspumba kadumise osas kohtutäitur R Pi poole, kes ütles, et ta peab pöörduma kas politsei või kindlustuse poole, et tema ei saa midagi teha. Ta käis kindlustuses ja politseis, tehes 12.11.2012 politseisse avalduse. Ta ei ole siiamaani teada saanud, kus on see õhksoojuspump. Kui oksjonil kuulutatakse, et õhksoojuspump on küttesüsteemi oluline osa, siis see peab seal olema, kui ta ostab. Ü H leidis, et ta ostis õhksoojuspumba ja maksis ka selle eest. Ta käis eelnevalt poodides, vaatas ja laskis endale 5 teha internetis erinevate firmade poolt pakkumisi, kusjuures hinnad olid enamasti üle tuhande euro. Ta proovis arvestada ka teatud kulumit. Õhksoojuspumba on ta hinnanud 800-le ja selle paigaldamise hinna 250-le eurole. Ta on selle vara kindlustanud. Kohe samal päeval, 10-ndal, siis kui oksjon oli ära, tegi ta kindlustuse. See oli enne, kui ta võtmed kätte sai. Kindlustus maksis talle selle osa, mis nad leidsid, et jääb tema omavastutusest välja. Ta soovib saada omavastutust, mis oli 440 eurot ja mis ta ise pidi maksma. Kinnistu xxxx on tema oma ja ta jääb oma tsiviilhagi juurde. Tunnistaja R P kinnitas kohtuistungil, et xxxx asuva kinnistuga hakkas ta tegelema põhjusel, et sissenõudja OÜ Minigert esitas täitmisavalduse M.N-i suhtes. Kuna tegemist oli hüpoteegi seadmise lepinguga, siis seda sai täita põhimõtteliselt ühel viisil ehk seda hüpoteegi eset realiseerides. Hüpoteegi suuruseks oli 2 600 000 krooni ja hüpoteegi esemeks oli xxxx asuv kinnistu. Ta alustas täitemenetlust 19.07.
2. Esmane toiming oli täitmisteate saatmine võlgnikule. Sellele järgneb kinnisasja arestimine. Peale selle seatakse isikule või ettevõttele kuuluvale varale käsutamise keelumärge kinnistusraamatusse. Antud juhul saatis ta kõigepealt täitmisteate võlgnikule M.N-ile, kes oli kinnistu omanik. R P väitis, et kuna tihti ei suuda ta asjadele väärtust leida, siis on tema teinud koostööd Uus Maa kinnisvarabürooga, kes vara hindamise määrab. Hind arestimisaktis on võetud hindamisaktist. Hindamine võib olla ka peale arestimisakti koostamist, kuid siin oli hindamisakt juba enne olemas. Üldjuhul kinnisasja arestimise akti blanketi kohtutäitur saab kohtutäiturite infosüsteemist. Sinna juurde kirjutatakse andmed arestitava kinnisasja kohta, kus ta asub, katastri tunnus, pindala, kas on keelumärked, on hüpoteegid. Ülejäänud, mis kohtutäitur ise kirjutab, on täpsustavad andmed, et kas seal asuvad ärihoone, majandushoone, kaev, et mis küte on majal. Neid ei ole võimalik kontoris laua taga kirjutada. Kontoris laua taga teeb ta valmis selle osa, mis saab kinnistusportaalist kätte. R Pi arvates tutvus ta ka ehitisregistri andmetega. Ta läks kohapeale selle väljatrükitud akti põhjaga, mis oli täidetud eelandmetega ja kohapeal kirjutas juurde kõik selle, mis on käsitsi kirjutatud. Ta viibis arestimise päeval koos M.N-iga xxxx. Selles oli R P täiesti kindel. Nad olid kahekesi. M.N viibis selle akti koostamise juures. R P i ütlustest nähtub, et kõik, mis kinnisasja arestimise aktis kirjas on, oli seal kohapeal olemas. Siis, kui ta käis M.N-iga seal majas, oli õhksoojuspumba sisemine osa lahti ühendatud põrandal maas. Seda R P ei osanud öelda, kas käsitsi tehtud juurdekirjutused tegi ta majas sees või maja juures. Isik peab alla kirjutama akti kõikidele lehekülgedele. Isikul on võimalus selle aktiga tutvuda, enne kui ta allkirja annab. M.N-ile tutvustati seda, et kohtutäituri poolt koostatud akti peale võib esitada kaebuse. Konkreetsel juhtumil ei olnud mingeid probleeme allakirjutamisega. M.N ei vaielnud millelegi vastu ega keeldunud alla kirjutamast, tal ei olnud mingeid pretensioone selle akti sisu osas. R P kinnitas, et selle akti andis ta ka M.N-ile kätte, võttes selle kohta allkirja. Üldjuhul jäetakse vara võlgniku vastutavale hoiule. See vara peab säilima sellises seisukorras, nagu ta oli arestimise hetkel. Arestimisakti teisel lehel käsutuskeelu all on kirjas, et arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusesse. Kui nad kohapeal käisid, olid võtmed M.N-i käes ning jäid ka viimase kätte. Vahepeal võis olla, et võtmed olid tema käes. Edasi ongi see, et kas võlgnik vaidlustab arestimise akti või mitte. Peale seda saab välja kuulutada enampakkumise. Antud juhul vaidlustamist ei toimunud. Esimene enampakkumine toimus hinnaga 35 000 eurot ja see ebaõnnestus. R P i ütlustest nähtub, et müük õnnestus neljandal enampakkumisel. Kinnistu ostis Ü H, kellega nad mõned päevad enne enampakkumist käisid seda kinnistut, seda vara üle vaatamas. Ta eeldas, et M.N jättis võtmed. Nad käisid nii hoonetes sees kui väljas. Siis olid kõik asjad alles. Õhksoojuspump oli arestimise hetkel olemas ja oli ka siis olemas, kui nad Ü Hga ülevaatust teostasid. Õhksoojuspump oli samas seisus nagu arestimise hetkel – kompressor oli välisseinas ja sisemine osa oli põrandal. See oli komplektne, sest kõik osad olid olemas. 6 Arestimise akt antakse osapooltele, võlgnikule ja sissenõudjale. Mõlemal poolel on õigus seda vaidlustada. Antud juhul anti võtmed üle peale omanikukande tegemist, kui omanikuks oli saanud juba Ü H. Mingi probleem oli, et Ü H ei saanud kohe võtmeid kätte. Ta võttis M.N-iga ühendust ja peale seda, kui M.N andis talle võtmed, andis ta need omakorda Ü Hle. R Pi väitel helistas Ü H talle ja ütles, et õhksoojuspump on ära viidud. Ta ütles Ü Hle, et võtab M.N-iga ühendust. Ta helistas M.N-ile, kes ütles, et tema leiab, et see on vallasvara, mis kuulub temale ja tal oli õigus see ära viia. M.N tunnistas, et tema viis õhksoojuspumba ära. Ta rääkis M.N-ile, et viimane peab selle tagasi tooma, kuid see jutuajamine ei viinud kuhugi ja sinnapaika see jäigi. Selle info ta edastas ka ostjale. R Pi väitel olid seal küttesüsteemidest ahiküte+õhksoojuspump. Ta eeldas, et kui õhksoojuspump oli sinna paigaldatud küttesüsteemi osana, siis seda ka kasutati. Ta pidas seda küttesüsteemi oluliseks osaks. R Pi ütlustest nähtub, et ta müüs muuhulgas õhksoojuspumba. Kui arestimisakt sai M.N-ile kätte toimetatud, siis oleks viimane võinud akti vaidlustada ja öelda, et õhksoojuspump ei kuulu selle ehitise juurde. Arestimisel vaidlustatakse ka seda, et see või teine vara kuulub kolmandale isikule, aga ühtegi avaldust ega märkust ei esitatud. Nii on ka aktis kirjas. Isik saab alati küsida, kui midagi jääb arusaamatuks ja ta saab selgitada. Juurdekirjutused akti on tehtud arestimise hetkel, s.o 02.11.
3. M.N sai arestimise akti kätte arestimise päeval, nii nagu ta on sellele allkirja andnud 02.11.
4. Arestimise akti üleandmiseks oli 2 võimalust, et kas M.N tuli tema büroosse või läks tema ise M.N-i juurde fotolaborisse. R P väitis, et M.N oli kinnisasja arestimise juures, kuid akti kätteandmine ei toimunud seal, sest ta tegi M.N-ile koopia. Kuna akt koostatakse ühes eksemplaris, siis võlgnikule antakse koopia sellest. Kohapeal ei saa ta kuidagi koopiat teha. Akt on koostatud 02.11.2011 ja akti kätteandmise kuupäev on 02.11.
5. R P i väitel on hindamisaktist võetud andmed arestimisakti, et hoone küttesüsteemid on ahiküte+õhksoojuspump ja sealt läksid need ka enampakkumise müügikuulutusse. Õhksoojuspumpa ei olnud ehitisregistris, sest see on hiljem paigaldatud. R P leidis, et õhksoojuspump on küttesüsteemi oluline osa, sest läbi hoone seina tuuakse torud ja selle eraldamisega on juba hoone seina, s.o ehitist kahjustatud. Kinnisasja arestimise aktis vallasasju ei arestita. Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - OÜ UUS MAA Kinnisvarabüroo Virumaa Ekspertarvamus 0666/1011 VK 25.10.2011 ühes lisadega (fotod, asukoha skeem, registriosa väljavõte), mille tellis Rakvere kohtutäitur R P. Hinnatavaks objektiks oli hoonestatud kinnistu aadressil xxxx. Hindamise eesmärgiks oli määrata objekti turuväärtus. Objekti ülevaatus on tehtud 18.10.2011 xxxx T K poolt. Teostatud on objekti väline ülevaatus, hoonetesse hindaja ei pääsenud. Fotodelt on näha, et objekti ülevaatuse ajal oli õhksoojuspump ärihoone xxxx tänava poolsel küljel olemas. Ärihoone küttesüsteemiks on märgitud õhksoojuspump ja ahiküte. Kinnisvarabüroo UUS MAA Virumaa hinnangul on hoonestatud kinnistu aadressil xxxx turuväärtus väärtuse kuupäeval 18.10.2011.a 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) eurot (ei sisalda käibemaksu). - kinnisasja arestimise akt 02.11.2011 täiteasjas nr 158/2011/1550, mille on koostanud Rakvere kohtutäitur R P. Täitemenetluse algatamise aluseks M.N-i suhtes oli Tallinna Notar M M 09.06.2008.a notariaalne dokument nr 3618 ja sissenõudja OÜ Minigert avaldus. Nõude sisu: hüpoteegiga tagatud nõue. Täitetoimingu läbiviimise aluseks on TMS §d 142, 144 ja
6. Võlgniku M.N-i kohalviibimise kohta on käsitsi märgitud: JAH, sissenõudja OÜ Minigert kohalviibimise kohta on käsitsi märgitud: EI. Järgneb kinnisasja üleskirjutamine. Akti on esmalt kantud kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta. Käsitsi on märgitud kinnisasja hind: 35 000 (kolmkümmend viis tuhat eurot ja 00 senti). Käsitsi on märgitud alljärgnevad andmed: Hoonestatud kinnistu aadressil xxxx. Kinnistul asuvad 7 ärihoone, majandushoone ja kaev. Ärihoone ehitisealune pind 98 m2 , netopind 80,2 m2, veevarustus tsentraalne, ahiküte+õhksoojuspump, digitaalside. Samuti on akti esimese lehekülje lõppu käsitsi märgitud: Majandushoone ehitisealune pind 60 m2 , netopind 52 m
7. Hoones on elektrivarustus. Akti pöördel on käsutuskeeld all märgitud, et käesoleva dokumendiga keelan üleskirjutatud vara käsutamise (alus: TMS § 142 lg 1). Arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul. Akti pöördel, kus on avaldused ja märkused, on käsitsi kirjutatud: Ei ole. Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibis vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitatava vara kohta, ei ole tal õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda (alus: TMS § 75 lg 5). Arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Aktis on sätestatud kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebamise kord. Akti teisel lehel on märgitud, et akti koostamise juures viibisid kohtutäitur R P ning käsitsi on märgitud:
8. M.N. Kinnisasja arestimise akti igal leheküljel (lõpus) on võlgniku M.N-i allkiri, lisaks on M.N akti esimesele leheküljele ülesse omakäeliselt kirjutanud: Kätte saanud arestimisakti 02.11.2011.a ning pannud oma allkirja. - kannatanu Ü H poolt kohtueelses menetluses esitatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teade, et Rakvere kohtutäitur R P müüb kordusenampakkumisel omanik M.N-ile kuuluva kinnistu xxxx. Kinnistul asuvad ärihoone, majandushoone ja kaev. Ärihoone ehitisealune pind 98 m2 , netopind 80,2 m2 . Veevarustus tsentraalne, ahiküte+õhksoojuspump, digitaalside. Hoone viimati kasutusel fototeenuste ärina. Enampakkumine toimub 10.10.2012 kl 11.15 kohtutäitur R Pi büroos, xxxx, Rakvere. Isikud, kellel on enampakkumist takistavaid õigusi tuleb saavutada kokkuleppel sissenõudjaga või kohtulahendi alusel enne tulemi jaotamise päeva enampakkumise lõpetamine või peatamine. - kordusenampakkumise akt (kinnisvara) 10.10.2012 täiteasjas nr 158/2011/1550, millest nähtub, et kordusenampakkumisel osales Ü H, kes ostis alghinnaga 22 275 eurot xxxx asuva kinnistu. - kinnistusregistri väljavõte 18.03.2015, millest nähtub, et Ü H on kinnistu xxxx omanik alates 24.10.2012 (17.10.2012 kohtutäituri avalduse, 10.10.2012 enampakkumise akti alusel sisse kantud 24.10.2012). - äriregistri teabesüsteemi väljatrükk 18.03.2015, millest nähtuvad M.N-i seosed erinevate äriühingutega, sealhulgas xxxx. - Bestair OÜ arve-saateleht 3200 30.05.2009, millest nähtub, et xxxx (xxxx) ostis neilt Samsung õhusoojuspumba AQV09NSA koos paigaldusega. Tasumisele kuulus koos käibemaksuga 16 236 krooni (1037,67 eurot). - Seesam Insurance AS teade 20.12.2012 kriminaalasjas nr 12240105367, et nende poolt on hüvitatud kahju summas 610 eurot. - ehitisregistri väljavõte 09.09.2015, mille kohaselt on märgitud ehitise xxxx küttesüsteemiks ahju- või kaminaküte. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette 8 kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava M.N-i süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Kohtu arvates ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu Ü H ja tunnistaja R P i ütluste õigsuses, sest nende ütlused haakuvad omavahel, olles kooskõlas kirjalike tõenditega. M.N-i väitel ei ole tema koos Rakvere kohtutäitur R Piga olnud 02.11.2011 kinnisasja arestimise juures aadressil xxxx. R Pi väitel viibis ta kinnisasja arestimise päeval koos M.N-iga aadressil xxxx. Selles oli R P täiesti kindel. Tunnistaja väitel viibis M.N kinnisasja arestimise akti koostamise juures. R Pi ütlustest nähtub, et kõik, mis on kinnisasja arestimise aktis kirjas, oli seal kohapeal olemas. R P mäletas, et kui ta käis M.N-iga seal majas, oli õhksoojuspumba sisemine osa lahti ühendatud põrandal maas. R Pil oli kinnisasja arestimise akti põhi eelandmetega täidetud, mis ta sai kinnistusportaalist ja kohapeal kirjutas ta akti juurde kõik selle, mis on käsitsi kirjutatud, sest seda üleskirjutamine tähendabki. Tegemist ei ole nn parandustega, mis tuleb vastavalt õiendada. R P ei osanud öelda üksnes seda, kas käsitsi tehtud juurdekirjutused tegi ta majas sees või maja juures väljas. Kinnisasja arestimise akti koopia kätteandmine ei toimunud seal, sest kohapeal ei saanud ta koopiat teha. M.N sai kinnisasja arestimise akti koopia kätte arestimise päeval, nii nagu ta on sellele allkirja andnud 02.11.
9. Tunnistaja väitel oli selleks 2 võimalust, et kas M.N tuli ise tema büroosse või läks tema ise M.N-i juurde fotolaborisse. R Pi väitel on hindamisaktist (OÜ UUS MAA Kinnisvarabüroo Virumaa Ekspertarvamus 0666/1011 VK 25.10.2011) võetud andmed kinnisasja arestimise akti, et hoone küttesüsteemid on ahiküte+õhksoojuspump ja sealt läksid need ka enampakkumise müügikuulutusse. Õhksoojuspumpa ei olnud ehitisregistris, sest see on hiljem paigaldatud. R P leidis, et õhksoojuspump on küttesüsteemi oluline osa, sest läbi hoone seina tuuakse torud ja selle eraldamisega on juba hoone seina, s.o ehitist kahjustatud. Tunnistaja R Pi ütlusi toetavad kinnisasja arestimise akti käsitsi kantud andmed, mille kohaselt võlgnik M.N on kinnisasja arestimise juures kohal viibinud. Selles, et M.N on 02.11.2011, s.o samal päeval koostatud kinnisasja arestimise akti koopia kätte saanud, tõendab tema allkiri, samuti on M.N pannud oma allkirjad akti igale leheküljele. Seda M.N ei vaidlustagi, küll aga leidis ta algul, et kui tema kirjutas kinnisasja arestimise aktile allkirjad, siis neid numbreid, neid tekste, mis on käsitsi juurde kirjutatud, seal ei olnud. Kui isegi asuda seisukohale, et M.N-i ütlused on tõesed, siis tekib küsimus, mis oli OÜ UUS MAA Kinnisvarabüroo Virumaa Ekspertarvamuse 0666/1011 VK 25.10.2011 tellimise mõte, sest andmed kinnisasja arestimise akti on saadud sealt. Kui uskuda M.N-i ütlusi, siis puudus kinnisasja arestimise aktis isegi kinnisasja hind. Kui kinnisasja arestimise akti käsitsi juurde kirjutud andmeid poleks olnud, oleks akt olnud osaliselt täitmata ning seda oleks M.N kindlasti märganud enne allkirjastamist. M.N jäi ütlusi andes lõpuks selle juurde, et kas ei olnud käsikirjalisest tekstist vaid sõna õhksoojuspump või ei olnud üldse käsikirjalist teksti. Kuna kinnisasja arestimise aktis ei ole käsitsi kirjutatud sõna õhksoojuspump ka mitte vahele kirjutatud teksti viimane sõna, siis oleks R P pidanud jätma spetsiaalselt kahe sõna vahele tühimiku, et sinna hiljem sõna õhksoojuspump juurde kirjutada, mis ei ole kohtu arvates usutav, sest tekib küsimus, et mis huvi oli tal kohtutäiturina oma igapäevaseid tööülesandeid täites seda teha. Liiatigi sai M.N 02.11.2011 kätte kinnisasja arestimis e akti koopia, mille kohtueelses menetluses esitamine oleks võinud nimetatud vaidluse ära hoida. Küll aga on M.N põhjust öelda, et käsitsi kirjutatud sõna õhksoojuspump kinnisasja arestimise aktis ei olnud, et pääseda sel moel vastutusest. Kinnisasja arestimise akt 9 tõendab, et õhksoojuspump oli täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud vara nimekirjas loetletud, kuulus kinnisasja juurde ja oli seega täitemenetluse objektiks. Kinnistu hindamise ajal 18.10.2011 oli õhksoojuspump xxxx asuva ärihoone xxxx tänava poolsel küljel olemas. Seda tõendab OÜ UUS MAA Kinnisvarabüroo Virumaa Ekspertarvamus 0666/1011 VK 25.10.
10. Tunnistaja R Pi ütlustega on tõendatud, et õhksoojuspump oli olemas kinnisasja üleskirjutamise ajal 02.11.2011.Tunnistaja R Pi ja kannatanu Ü H ütlustega on tõendatud, et õhksoojuspump oli alles 08.10.2012, kui nad käisid kinnistut üle vaatamas. Kannatanu Ü H ostis 10.10.2012 toimunud enampakkumisel xxxx asuva kinnistu. Ü H avastas õhksoojuspumba kadumise 08.11.2012, kui ta omanikuna oli saanud R Pilt võtmed kätte, et minna enampakkumisel ostetud kinnistut aadressil xxxx üle vaatama. Süüdistatav M.N tunnistas seda, et tema viis õhksoojuspumba ära. Selle kohta, et tegemist on selle sama õhksoojuspumbaga, mille 30.05.2009 ostis VNL Press Haldus OÜ ja mille ostmise tõendamiseks on kohtueelses menetluses arve esitatud, on üksnes M.N-i ütlused. Nende ütluste õigsuses on kohtul alust kahelda, sest tunnistaja R P on öelnud, et kui Ü H õhksoojuspumba kadumise osas temaga ühendust võttis, helistas ta M.N-ile , kes ütles, et tema leiab, et see on vallasvara, mis kuulub temale ja tal oli õigus see ära viia. Seevastu M.N kinnitas, et R P tuli uuesti Vaala Keskusesse ja ütles, et Ü H soovib õhksoojuspumpa tagasi saada, mispeale tema ütles, et miks ta peaks selle talle andma, kui see kuulub firmale. Eeltoodu põhjal tekib kohtul jällegi küsimus, et mis huvi peaks olema kohtutäituril valetada. M.N laskis õhksoojuspumba täitemenetluse tagamiseks üles kirjutada kui tema vara, tal ei olnud avaldusi ja märkusi arestitava vara kohta ning ta ei vaidlustanud kinnisasja arestimise akti. M.N-i valdusesse jäeti täitemenetluse tagamiseks arestitud kinnisasi koos selle oluliste osade ja päraldistega (sealhulgas küttesüsteemi hulka kuuluv õhksoojuspump). Puuduvad tõendid selle kohta, et õigustatud isik (sissenõudja) oleks andnud M.N-ile loa õhksoojuspump ära viia. Sellise sooviga ei pöördunud M.N ei Rakvere kohtutäitur R Pi poole ega ka Ü H poole siis, kui viimane oli juba kinnistu uueks omanikuks saanud. TMS § 142 lg 1 sätestab, et kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda käsutamise keelumärke. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja oluliseks osaks sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. TsÜS § 57 lg 3 sätestab, et peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 61 lg 2 kohaselt asi ei lakka olemast päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjast. Xxxx kinnistu võõrandamisel ei ole mingilgi moel välistatud sundenampakkumisest tulenevate õiguslike tagajärgede laienemist õhksoojuspumbale. Seega tuleb eeldada, et xxxx kinnistu võõrandamisega sundenampakkumisel võõrandati ka selle päraldised.

§ 308

(alates 01.01.2015

§ 308

lg 1) objektiivne koosseis seisneb üleskirjutatud vara seadusevastases kasutamises ja käsutamises isiku poolt, kelle vastutavale hoiule on üleskirjutatud vara antud. Süüteokoosseisu täidab igasugune lubamatu arestitud vara kasutamine või käsutamine, mis ületab volitusi, mis vara hoiulevõtjale on antud. 10 Üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumine seisneb õigustatud isiku loata arestitud asja kasutamises ja käsutamises. Täitemenetluses on õigustatud isikuks sissenõudja või kohtutäitur. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes ning subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatava M.N-i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav M.N pani toime

§ 308

järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 on tegu kvalifitseeritav

§ 308

lg 1 järgi), kasutades ja käsutades täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud vara õigustatud isiku loata, olles ise isik, kelle vastutavale hoiule vara oli antud. KARISTUS Enne 01.01.2015 kehtinud

§ 308nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Alates 01.01.2015 on toimepandu kvalifitseeritav

§ 308

lg 1 järgi, mis näeb samuti karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava M.N-i karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad

§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat M.N-i ei ole varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud.

§ 308

järgi, alates 01.01.2015

§ 308

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, on teise raskusastme kuritegu, mille eest võimaldab seadusandja karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleval juhul on võimalik mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o rahalist karistust.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44lg 2 kohaselt ei või päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär.

Miinimumpäevamäära suurus kuni 01.01.2015 oli 3,20 eurot.

§ 45

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava M.N-i puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada kõige kergeimaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, milline tuleb mõista ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras.

§ 73

lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.

§ 73lg 3 kohaselt määratakse katseajaks üks kuni viis aastat.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada

§ 73

lg 1,3 sätteid ning jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui M.N ei pane ühe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. 11 TSIVIILHAGI Kannatanu Ü H on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 440 eurot. Arvestades enampakkumise teadet elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded, oli kannatanul põhjust eeldada, et tema poolt ostetava vara hulgas on ka õhksoojuspump. Kannatanu on õhksoojuspumba maksumuseks arvestanud 800 eurot ja paigaldamise kuluks 250 eurot, millised summad on mõistlikud ja faktiliselt samas suurusjärgus VNL Press Haldus OÜ poolt 30.05.2009 soetatud Samsung õhksoojuspumba maksumusega koos paigaldusega, mis oli 1037,67 eurot. Kuna kannatanu oli enampakkumise päeval, s.o 10.10.2012 ostetud vara kindlustanud, see oli enne, kui ta võtmed kätte sai, teadmata, et õhksoojuspumpa enam ei ole ja Seesam Insurance AS on hüvitanud kahju 610 eurot, siis soovis kannatanu, et talle hüvitatakse omavastutus, mis oli kannatanu väitel 440 eurot ja mille ta pidi ise maksma. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu Ü H tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 440 eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt M.N-ilt välja mõistmisele. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista kaitsjatasu ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia 12 tegemise kulud. Arvestades tasumisele kuuluvate menetluskulude suurust, võimaldab kohus neid KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt ositi aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste 03.11.2015 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: KrMS § 306 lg 5 alusel parandada Viru Maakohtu

1. oktoobri 2015 kohtuotsuses nr 1-152231 ilmne ebatäpsus ja lugeda kohtuotsuse resolutsioonis õigeks järgmine tekst: Välja mõista M.N-ilt 440 (nelisada nelikümmend) eurot Ü H (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks varalise kahju nõudes esitatud tsiviilhagi katteks. Muus osas jätta Viru Maakohtu
2. oktoobri 2015 kohtuotsus nr 1-15-2231 muutmata. Tartu Ringkonnakohtu 26.01.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
3. Viru Maakohtu
4. oktoobri 2015 otsus jätta muutmata.
5. M.N-i ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
6. Määrata Advokaadibüroole Valge&Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks M.N-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
7. Mõista M.N-ilt punktis 3 nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
8. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
9. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Riigikohtu 22.05.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta M.N-i kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi kassatsioon menetlusse võtmata. 28.10.2015 kohtuotsus 1-15-2231 jõustus
10. mail
11. a Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Referent