1-07-8002\4

(07231700231)Otsuse kuupäev 24. septembril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Kristina Väliste Sergei Narusberg Kriminaalasi M.J süüdistuses lühimenetluses KarS § Süüdistatav M.J , elukoht: XXX Tallinn, isikukood XXX, Valgevene kodakondsus, keskharidusega, emakeel – vene keel, töötab KÜ majahoidjana, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: 113 järgi Süüdi tunnistada M.J KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 21.01.2007.a.-05.02.2007.a. (kokku 16 päeva) lugeda karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 24.09.2007.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld –tühistada ning võtta M.J vahi alla kohtusaalis. Välja mõista M.J ´lt (ik XXX, elukoht XXX, Tallinn) riigituludesse sundraha 9000,- krooni, kaitsjatasud summas 9723,20 krooni ja ekspertiisitasu 40 504.40 krooni. M.J ´l tasuda sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitusse: „M.J , 1-07-8002, sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Ekspertiisitasu summas 1000,-krooni jätta riigi kanda. Asitõendid:  FSi riided (sinise – musta – valge kirju särk, punase musta sinise kirju kampsun, punase tumesinise kirju dressipluus, valge alussärk) asuvad kriminaalasja juures paberkotis –peale kohtuotsuse jõustumist hävitada.  1 helepruuni värvi käepidemega kööginuga, mis asub kriminaalasja juures paberkotis – hävitada;  kahtlustatava ütluste ja olustikuga seostamise CD plaat, asub kriminaalasja juures olevas ümbrikus – jätta kriminaalasja juurde;  DNA proovid, suitsukonid, kirju käepidemega kööginuga, viinapits, asuvad kriminaalasja juures paberkotis – hävitada. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK M.J on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 21.01.2007.a. kella 00.30 ajal Tallinnas XXX korteris, alkphoolse joobe seisundis ja isikliku tüli käigus lõi tahtliku tapmise eesmärgil oma abikaasat FS´i noaga rindkeresse, tabades paremasse rinnaõõnde, paremal pool rindkerel paremat kopsu ja vigastas paremat IV roiet, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus millest FS suri saadud vigastusse minutite jooksul sündmuskohal. Sellise tegevusega pani M.J toime teise inimese tapmise, s.o. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.J esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 24.09.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas M.J , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning M.J poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava M.J süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 129 – 133, 139 -145) ja millest nähtub, et M.J tunnistab oma süüd ning kahetses kuriteo toimepanemist. Seletas, et 21.01.2007.a. abikaasa FS ja poeg MS tulid lapselapse sünnipäevalt. Tema jõi päeval üksi viina. F ja M olid tulles alkoholijoobes. Mees hakkas talle külge lööma, köögis tõukas teda ja lõi ribidesse. Enne seda riidlesid tihti ja abikaasa kasutas tema suhtes tihti füüsilist vägivalda. Neil algas sõnavahetus ja hakkasid mehega teineteist tõukama. Mingil hetkel võttis köögi riiulilt noa, millisel oli puust käepide ja pikk tera ning lõi selle noaga mehele rindu, see oli juba koridoris, kuhu liikusid köögist. Seda ei mäleta, kui mehega karjusid ja tõukasid kas poeg jooksis nende juurde või mitte. Pärast kliinilist surma on tal kehv mälu, osaliselt mäletab ja osaliselt mitte. Peale seda oli šokis, mäletab, et poeg kattis F haava ja kutsus kiirabi välja. Siis tuli politsei ja kiirabi, ning teda viidi osakonda. Ka: - sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabelitega ja skeemiga (tl. 2 – 22), vaadeldavaks sündmuskohaks XXX, Tallinn korter. - eksperdi arvamus surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr 79, 22.01.2007.a. (tl. 36 – 43), FS´i surma põhjuseks oli paremasse rinnaõõnde tungiv torkelõikehaav paremal pool rindkerel parema kopsu ja paremal IV roide vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus. Antud vigastus oli eluohtlik. Vigastus olla tekkinud löögist teravaotsalise ja siledaservalise ühe lõiketeraga esemega, mille lõiketera maksimaalne laius 3.7 sm ja pikkus mitte vähem kui 10 – 15 cm. Surm saabus lühikese aja jooksul, peale vigastuse tekitamist. - eksperdi arvamus DNA ekspertiisi aktis nr GE – 0223-07/0593, 05.03.2007.a. (tl. 49 – 52); - asitõendi – helepruuni värvi noa vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl. 60 – 67); - kannatanu VS´i ütlustega (tl. 86 – 113), kes seletas, et 20.01.2007.a. õhtul olid tema juures XXX tänaval tema naine isa FS ja noorem vend MS, ema oli kodus Ehitajate teel. Jõid viina. 21.01.2007..a natuke peale 00.00 helistas talle noorem vend ja ütles, et ema pussitas isa noaga ja lõpetas kõne. Läks kohe nende juurde XXX. Kui sinna jõudis oli kiirabi juba kohal. Korterisse teda ei lastud. Vaidlused isa ja ema vahel toimuvad ammu. Kui ema tarvitas alkoholi, siis hakkas ta norima isaga tüli ja teda korterist välja ajama. Kui ema on kaine on ta normaalne. Võimalik, et sel ööl võttis ema südametablette mida ei tohi alkoholiga segada ja oli seetõttu rohkem joobes. Tema organiseeris isa FS´i matused. Talle on hüvitatud matuse kulud 7000,- krooni ulatuses ning materiaalseid nõudeid ei ole. - tunnistaja MS´i ütlustega (tl. 72 – 79), et 20.01.2007.a. oli koos isaga FS iga oma venna VS juures XXX tänaval. Ema LS oli kodus aadressil XXX, kuna võttis päeval viina ja hakkas isaga riidlema, siis isa läks venna juurde ja kella 20.00 paiku läks tema ka. Enne seda juhtumit on ema ähvardanud isale nuga anda, kuid enne seda juhtumit on kõik piirdunud ähvardamisega. Kella 23.40 paiku hakkasid koos isaga koju minema. Mõlemad olid alkoholi tarbinud. Kella 23.40 paiku hakkasid koos isaga koju minema. Kui koju tulid, hakkas ema kella 00.30 paiku skandaalitsema isaga, mulle ütles, et miks ma isa selles seisukorras koju viisin ja tahtis teda tänavale saata. Hakkas - - - ema rahustama. Mingil hetkel ema hakkas karjuma isa peale, et ta pussitab teda ja kuulis oma tost, kui ema läks kööki. Jooksis temale järele, kui nägi ema käes nuga, tal õnnestus ema käest nuga ära tõmmata ja pani selle peitu kuskil köögis. Pärast seda tõukas ema teise tuppa. Ema jätkas isa peale karjumist ja alandamist ta läks kööki ja hakkas koerale liha lõika et mõtteid eemale saada. Seejärel kuulis kui isa hakkas riidesse panema ja ütles, et läheb välja. Ta tõusis ja pani loa lauale ja läks koridori, kus ema püüdis isa lüüa ja tema ei püüdnud isegi vastu hakata. Pärast seda läksin kööki ja helistasin vennale, et ema jälle skandaalitseb ja isa hakkab ära minema. Sel hetkel ma märkasin, et köögist on nuga kaduma läinud ja enne seda oli ema samuti köögis. Katkestasin kõne ja jooksis emale koridori järele. Koridoris nägi, et ema seisab noaga käes (vehkides sellega üles) ja isa seisis umbes pooleteise meetri kaugusel emast, toetudes esiukse käepidemele. Isa hingas raskelt ja oli endast väljas. Märkasin noal verd ja sain aru, et ema pussitas isa noaga. Seda ei mäleta, kas ema viskas noa ise põrandale või tõmbas tema selle tal käest ära ja viskaks selle koridori põrandale. Peale seda tõukas ema tema tuppa ja jooksis isa juurde, avastas tal rinnas veritseva haava. Helistasin kohe vennale ja ütles, et ema pussitas isa. Seejärel kutsus välja kiirabi. Sel ajal kui kiirabi sõitis kohale võttis köögist veel ühe noa ja lõikas isa riided lahti, et oleks mugavam haava katta, päästjad käskisid seda teha. Pärast pani noa isa toas asuvale peeglilauale. Minuti pärast hakkas tulema verist vahtu suust ja ta suri ära. tunnistaja MR ütlustega (tl. 114 – 116), et olles tööl 21.01.2007.a. kella 00.32 koos Lõuna Politseiosakonna konstaabel Ants Aasalaidiga, said väljakutse aadressile XXX, Tallinn, kus pidi olema noahaavaga meesterahvas. Kohale jõudes selgus, et antud korteri esikus põrandal oli rinna piirkonnas noahaavaga kodanik FS, keda kiirabil ei õnnestunud elustada. Korteris oli kannatanu poeg MS, kes oli juhtunu tunnistajaks ning kahtlustatavana kinni peeti Lioubov seledtsova, kelle toimetasid osakonda kainenema. Kohale kutsuti oper.grupp ja mõrvarühm. Hiljem tuli kannatanu teine vanem poeg, kes istus koridoris. Kuna L-S oli tugevas alkoholijoobe seisundis, siis ta ei saanud meile midagi seletada juhtunu kohta, ta isegi ei saanud aru, et tema mees on surnud. Surnu meesterahvas oli esikus põrandal selili asendis. Nägime esikus kummuti peale asetatud sahtli peale verekahtlaste määrdumistega puidust käepidemega kööginuga. Aga enne meid jõudsid kohale kiirabi brigaadi töötajad, kes võisid kannatanu keha liigutada. M.J kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl. 123 – 125); protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta M.J ´l (tl. 126), 21.01.2007.a. kell 02.24 tuvastati M.J´l 3,12 promilline alkoholijoove. M.J kohtuarstlikus ekspertiisi aktis nr 24, 23.01.2007.a. antud eksperdi arvamus (tl. 183 – 186), M.J´l tuvastati 23.01.2007.a. nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud. Meditsiinidokumentide andmetel põeb M.J kroonilist süüdamepuudulikuust (II aste), kroonilist südame isheemiatõbe, tal on korduvalt diagnoositud südamelihase infarkti, samuti on teda elustatud kliinilisest surmast esmase infarkti järselt. 19.12.2006.a. määratud töövõimekaotus 80% ulatuses. Tegemist on kroonilise haigusega, millega kaasneb südamelihase püsiv kahjustus ja millest täielikku tervenemist ei toimu. Seetõttu vajab M.J regulaarselt eriarstlikku kontrolli kardioloogi poolt ning ravi vastavalt eriarsti raviskeemile. Samuti võib osutada vajalikuks esmaabi tervisliku seisundi halvenemisel mistahes ajahetkel, mida tuleb arvestada karistuse määramisel. Eksperdi arvamus ambulatoorses kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 54, 02.04.2007.a. (tl. 194 – 196), nähtub, et M.J ei ole nõrgamõistuslik, ei nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Ta kaldub tarvitama alkoholi, kusjuures tema joobe iseloom on muutunud agressiivseks, esineb amnestilisi joobeid. Talle süüksarvatud kuriteo sooritamise ajal 21.01.2007.a. kella 00.30 ajal ei esinenud tal selliseid psüühikahäireid, mis oleksid oluliselt piiranud või takistanud temal aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamisele. Ta oli tavalises mälulünkadega alkoholijoobes ja süüdivusseisundis. Kohtuistungil kontrollitud tõenditega on täielikult tõendatud, et tekkinud tüli käigus M.J oma korteris lõi FSi noaga rindkeresse, elutähtsate organite piirkonda, mille tagajärjel viimane suri. Nagu nähtub tunnistajate ütlustest on ka varem süüdistatav ähvardanud kannatanut tappa, on korduvalt tarvitanud tema kallal vägivalda. Kohtunik asub seisukohale, et M.J on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, sh. ekspertiisiaktidega, ütluste olustikuga seostamise protokolliga, asitõendite vaatlusprotkollidega ning M.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik M.J süü suurust, toimepandut kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M.J ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises. Vastavalt kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile ei ole M.J nõrgamõistlik, nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Kaldub kuritarvitama alkoholi, kusjuures tema joobe iseloom on muutunud agressiivseks, esineb amnestilisi joobeid. Talle süüks arvatava kuriteo sooritamise ajal ei esinenud tal selliseid psüühikahäireid, mis oleksid oluliselt piiranud või takistanud tal aru saada süüksarvatava teo keelatusest ja oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamale. Ta oli tavalises mälulünkadega alkoholijoobes ja süüdivusseisundis. Käesoleval ajal on ta oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema menetlustoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistva kohtuotsuse korral karistust kandma. Arvestades M.J tervisliku seisundit vastavalt Tallinna vangla tervishoiuosakonna hinnangule on vanglas võimalik M.J-ile tagada nii ambulatoorne kui ka statsionaarne ravi. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et M.J ´le tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuna M.J on haige inimene (talle on määratud töövõimekaotus 80% ulatuses), tema puhul on tegemist kroonilise haigusega, millega kaasneb südamelihase püsiv kahjustus ja millest täielikku tervenemist ei toimu, samuti tema vanust, võib piirduda miinimum karistusmääraga. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendiks kriminaalasja juures: - FSi riided (sinise – musta – valge kirju särk, punase musta sinise kirju kampsun, punase tumesinise kirju dressipluus, valge alussärk) asuvad kriminaalasja juures paberkotis –hävitada, - 1 helepruuni värvi käepidemega kööginuga, mis asub kriminaalasja juures paberkotis – hävitada, - kahtlustatava ütluste ja olustikuga seostamise CD plaat, asub kriminaalasja juures olevas ümbrikus – jätta kriminaalasja materjalide juurde, - DNA proovid, suitsukonid, kirju käepidemega kööginuga, viinapits, kriminaalasja juures paberkotis – hävitada. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik asuvad