4-18-6628/12

(233018004463)Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.12.2018 otsus väärteoasjas nr 233018004463, millega R.N-i karistati LS § 227 lg-s 2 sätestatud rikkumise toimepanemise eest 65 trahviühikuga, s.o 260 euroga Kaebuse esitaja R.N ik XXX; elukoht xxx; kodakondsus; töökoht xxx Eesti Vabariigi Kaitsja Artur Pärnoja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, Narva RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 134 lg 1, § 155156 maakohus otsustas: Jätta R.N-i kaitsja kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 19.12.2018 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233018004463 R.N-i karistamises LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemises muutmata ja tühistamata. Kaebemenetluses tekkinud valitud kaitsja tasu summas 200 (kakssada) eurot jätta R.N-i kanda. Rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 08.05.2019 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr 932200221023778606 1 4-18-6628 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank AS, viitenumber 10220185152520. Kui rahatrahvi ei ole tasutud täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtutäiturile täitetoimingute tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 19.12.2018 üldmenetluse otsusega karistati R.N-i LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest 65 trahviühikuga ehk 260 euro suuruse rahatrahviga selles, et ta juhtis 21.11.2018 kella 12:33 ajal Ida-Virumaal, Sillamäe linnas Kesk tn 8 maja juurest Kesk tn 1b suunas mootorsõidukit Subaru Outback reg-märgiga XXX liiklusmärgi nr 351 (lubatud suurim sõidukiirus 40 km/

1. h)mõjupiirkonnas kiirusega 73 +/- 3 km/h. Selliselt ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Oma tegevusega rikkus R.N LS § 50 lg 5 p 3 ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2. 31.12.2018 registreeris Viru Maakohus R.N-i kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks. 3. 04.01.2019 määrusega jättis Viru Maakohus kaebuse käiguta ja andis 7-päevase tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Puudused kõrvaldati tähtaegselt. Kaebusest nähtuvalt ei vaidlustata kaebuses üldmenetluse otsuses märgitud ajal, s.o Kesk tänaval mootorsõiduki juhtimist, samuti seda, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit üldmenetluse otsuses toodud kiirusega ehk 73 +/- 3 km/h. Samuti ei vastutata menetlusaluse isiku süü tunnistamist üldmenetluse otsuse koostamisel. Küll märgitakse, et juba enne üldmenetluse otsuse koostamist juhtis R.N menetleja tähelepanu asjaolule, et väärteomenetluse protokollis on väärteo toimepanemise koht valesti märgitud – rikkumine ei toimunud aadressil Kesk tn 8, Sillamäe. R.N alustas liikumist Sillamäel Kesk tn 1 asuva maja hoovist ja sealt väljudes ei satu kiirusepiirangu märk 40 km/h juhi vaatevälja. Selle tõendamiseks koostas kaebaja videosalvestuse ühes seletusega. Salvestis on kaebusele lisatud. Võõra autoga sõites ei arvestanud menetlusalune isik uue sõiduki omapäradega, kuid ta tunnistab kiirpiiruse ületamist. Kiirust ületas ta aga teadmisel, et suurim kiirusepiirang on 50 km/h – nagu tavapäraselt asulasisesel teel. R.N kahetseb toimepandut ja palub arvesse võtta kahe alaealise lapse olemasolu. Talle kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on ülemäära koormav. Kokkuvõtvalt märgib kaebaja, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud R.N-i sõidu alustamise kohta. Selle tõttu polnud kiirusepiirangut ette nägev märk nähtav. Taoline väide on menetluses ümber lükkamata. Kaebuse kohaselt on väärteoprotokollis sätestatud süüdistus kiiruse ületamise kohta alusetu. Samuti on vormistatud kohtuvälise menetleja otsus ebakorrektselt. Kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega ole arvestanud karistuse määramisel süüd kergendavate asjaoludega. Lisaks jättis kohtuväline menetleja täitmata kohustuse tõendite kogumiseks. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist kvalifikatsiooni ja mõistetud karistuse osas. Samuti taotleb kaebaja uue otsuse tegemist, 2 4-18-6628 millega R.N-i käitumine kvalifitseeritaks LS § 227 lg 1 järgi. Kaebaja ei soovi istungist osa võtta ja palub hüvitada valitud kaitsjale õigusabikulud summas 200 eurot. 4. 23.01.2019 teavitas kohus kohtuvälist menetlejat kaebaja taotlusest vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses. Kohus kohustas kohtuvälist menetlejat andma arvamuse kaebuse lahendamise võimalikkuse kohta kirjalikus menetluses , s.o VTMS § 120 korras. Samuti palus kohus kohtuväliselt menetlejalt seisukohta esitatud kaebuse suhtes. 5. 31.01.2019 vastuses teavitas kohtuväline menetleja kohut selles, et nõustub väärteokaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas on alljärgnev. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine otsuses kajastatud ajal, kohal ja viisil kiirusega 73 +/- 3 km/h. Menetlusalune isik on protokolli koostamisel tunnistanud kiiruse ületamist 30 km/h võrra ja seda kinnitavad ka kiirusemõõturi kasutamise protokoll ja tunnistaja ütlused. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et väärteo toimepanemise koht on õigesti määratletud, kuna rikkumine pandi toime sõidu ajal. Seejuures tuleb tähele panna, et menetlusalune isik on seisukohti menetluse kestel muutnud. Kaebusele lisatud videosalvestise osas märgib kohtuväline menetleja, et videosalvestis on filmitud operaatorile mugava nurga all, mistõttu sellist videofaili tõendina kasutada ei saa. Lisaks evib tähelepanu asjaolu, et menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt liikus ta suunal Kesk tn 2-Kesk tn 1. Seega väljudes uuesti Kesk tn 1 maja juurest välja, viibis ta endiselt 40 km/h liiklusmärgi mõjualas. Viidatud marsruut on R.N-ile tuttav seoses tema töökoha ja lõunastamiseks valitud asukoha tõttu. Kokkuvõtvalt taotleb kohtuväline menetleja R.N-i kaitsja Artur Pärnoja kaebuse rahuldamata jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, väärteoasja materjalide ning kohtuvälise menetleja vastusega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 7. Toimikus kajastatud kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 21.11.2018 kella 12.33 ajal Sillamäel Kesk tn 8 juures viibides politseiametnike poolt liiklusjärelevalve käigus mootorsõiduki Subaru Outback rg-märgiga XXX suhtes viimase liikumisel Kesk tn 1b suunas sõidukiiruse mõõtmiseks kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS008377. Kiirusemõõteseadme näidu kohaselt oli kaebaja juhitud sõiduki sõidukiiruseks 73 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks antud teelõigul oli 40 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h, mistõttu arvestati lõplikuks sõidukiiruse määraks 70 km/h (vt Vabariigi Valitsuse määrus nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele, lisa nr 1)). Mõõtetulemus loetakse jälgitavaks, kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist. Taolisel juhul piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest (MõõteS § 5 lg 1 ls 2). Juba viidatu kohaselt teostati mõõtmist menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse kindlaks tegemiseks kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR nr AS008377. Kohtuväline menetleja väljastas kohtule taatlustunnistuse mõõteseadme kohta. Taatlustunnistusele nr TTRS-17/0034 vastavalt taadeldi mõõteseadet 27.12.2017. St, mõõtmise ajal oli seade taadeldud. Märgitust tuleneb, et mõõtetulemuse jälgitavust saab lugeda tõendatuks. 3 4-18-6628 8. Samuti on kohus seisukohal, et täidetud on ka kiirusemõõtmisele kohalduvad lisanõuded. Järgitud on nii mõõtemetoodikat kui tootja kasutusjuhendi nõudeid, s.o nõudeid, mis tulevad Vabariigi Valitsuse määrusest nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele). Protokollist nähtuvalt testiti mõõteseadet vahetult enne selle kasutamist - testid viidi läbi 21.11.2018 kell 08.15; seade oli töökorras ja selle töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmine viidi läbi ka mõõtmiseks sobilikes ilmastikuoludes - mõõtmine toimus asulasisesel teel, hea nähtavusega piirkonnas, valgel ajal, sademeteta ilmastikutingimustes ja kuivades teeoludes. Samuti on mõõtmisel tekkinud Doppleri helisignaal olnud ühtlaselt tõusev. Mõõtmine toimus statsionaarselt, paigal seistes. Mõõtmisel hetkel kiirendati mootorsõidukit intensiivselt ja sõiduk eemaldus patrullautost. Samuti nähtub, et sõiduki kinnipidamise järgselt näidati juhile seadme tabloole fikseeritud lugemit. Protokollist ei nähtu, et mootorsõiduki juhiks osutunud R.N oleks mõõtmistulemuse osas vastuväiteid esitanud – vaid vastupidi - R.N on menetluse vältel kestvalt avaldanud, et juhtis Sillamäel Kesk tn väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses toodud ajal mootorsõidukit 70 km/h tunnis, ent tegi seda lühikese aja kestel sõiduki proovimiseks/katsetamiseks. 9. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastamist leidnud asjaolusid ja üldjoontes R.N-i ütlusi kinnitab ka politseiametnikust tunnistaja V K avaldatu. Neist nähtuvalt viibis tunnistaja 21.11.2018 teenistuses koos T L Sillamäe linnas. Kella 12.33 paiku teostati liiklusjärelevalvet Kesk tn 8a lähistel. Eesmärgiks oli mõõta üle silla sõitvate sõidukite kiirust. Sild asetseb ülemise ja alumise paisjärve vahel. Antud piirkonnas on suurim lubatud sõidukiirus 40 km/h. Liiklusjärelevalve läbiviimise käigus märkasid nad Kesk tn 1 parklast välja keeravat sõiduautot, mis kiirendas intensiivselt Kesk tn 1b suunas, s .o üle silla. Sõidukiks osutus Subaru rg-märgiga XXX. Paarimees fikseeris sõiduki kiiruseks 73 km/h. Nad järgnesid sõidukile ja peatasid selle siniseid-punaseid märgutulesid kasutades Kesk tn 1b lähistel. Sõiduki juhiks osutus R.N. Kinnipidamisel avaldas isik, et oli teadlik antud teelõigul kehtivast kiirusepiirangust, s.o 40 km/h, ent ta soovis sõidukit proovida. Samuti oli isik nõus rikkumisega. Pärast seda, kui paarimehe poolt tuvastati, et isiku varasemad karistused puudusid, ent teo pani isik toime tahtlikult ning paarimees hakkas isikule määrama trahvisummat, avaldas isik, et trahvisumma on liialt suur ja soovis, et otsuse teeks keegi teine ametnik. Lisaks selgitas isik, et kiiruse ületamisega ta kellelegi ohtu ei kujutanud. 10. Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et kiirusemõõtmise protokolli ja isikuliste tõendiallikate ütlustega on tõendatud, et R.N juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, s.o 21.11.2018 kella 12.33 paiku mootorsõidukit Subaru Outback rg-märgiga XXX Ida-Virumaal, Sillamäe linnas Kesk tn 8 poolt Kesk tn 1b suunas. Samuti on tõendamist leidnud, et kõnealusel teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 40 km/h. R.N-i juhitud mootorsõiduki kiiruseks oli aga 73 km/h +/- 3 km/h. Selliselt ületas R.N lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest. Kuna R.N juhtis mootorsõidukit kiiremini, kui 40 km/h, siis rikkus ta LS § 5 lg 5 p 3 ja pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo. 11. Menetluse kestel on R.N mh avaldanud, et väärteoprotokolli kantud väärteo toimepanemise koht on ebaõigesti määratletud. Taoline kriitika on põhjendamatu. R.N leiab ekslikult, et kohtuväline menetleja määratles väärteoprotokolli väärteo toimepanemise kohana aadressi Kesk tn 8 Sillamäe. 4 4-18-6628 Väärteoprotokolli kohaselt pani R.N väärteo toime Sillamäe linnas Kesk tn 8 poolt Kesk tn 1b suunas liikudes. Kohus märgib, et väärteo toimepanemise koha määratlemise täpsus sõltub konkreetse väärteo asjaoludest. Sündmuse tuvastamiseks ei ole tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi või nt looduses meetri täpsusega. Väärteo toimepanemise koha täpsus peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et isikul oleks võimalik aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse. Selle eesmärgiks on luua menetlusalusele isikule võimalus põhjenduste esitamiseks, miks ta talle inkrimineeritavat tegu toime panna ei saanud. Vaatlusalusel juhul pole R.N vastustanud enda viibimist ja mootorsõiduki Subaru Outback rg-märgiga XXX juhtimist 21.11.2018 kella 12.33 Ida-Virumaal, Sillamäe linnas Kesk tn 8 poolt Kesk tn 1b suunas liikudes. Samuti on tal olnud võimalus vastavas osas vastuväidete esitamiseks. Seda õigust on R.N realiseerinud ja ka kohtu poolt on täiendavalt väärteomaterjalide põhiselt kontrollitud väärteo toimepanemise kohta. Kohtu veendumusel pole kohtuväline menetleja eksinud väärteo toimepanemise koha määratlemisel. Siinkohal evib kaalu ka R.N-i enda poolt avaldatu, et protokolli kantud Kesk tn 8 asub Kesk tn 1 vastas, kust ta liikumist alustas. Kohus märgib ka, et liikuva mootorsõiduki puhul ei ole võimalikki täpsemalt fikseerida rikkumise kohta, kui seda on teinud kohtuväline menetleja, sest liikumine on ajas kulgev nähtus. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et R.N-i jaoks oli mõistetav, millises kohas väärteo toimepanemist talle inkrimineeritakse. Samuti oli talle tagatud õigus vastuargumentide esitamiseks. 12. Kohtule adresseeritud kaebuses taotleb R.N-i kaitsja R.N-ile inkrimineeritava väärteo ümberkvalifitseerimist LS § 227 lg 1 järgi, sest R.N-i sõidutrajektoorist tulenevalt ei saanud R.N näha liiklusmärki, mis kohustas teda liikuma antud teelõigul maksimaalse kiirusega 40 km/h. Kaitsja taotlus on õiguslikult mitterelevantne. Üksi seadus kaitsja taotletud viisil toimimist ette ei näe ega võimalda. Kaitsja loogikaga nõustumine tähendab printsiibis, et süütegude objektiivse koosseisu tasandil ei lähtuta mitte sellest, mida kirjeldavad ühe või teise süüteokoosseisu objektiivsed tunnuseid, vaid sellest, mida ühel või teisel juhul arvab menetlustoimingutele allutatud isik (või tema kaitsja). Objektiivse koosseisu tunnused tuvastatakse konkreetsest isikust sõltumatult, lähtudes üksnes sellest, millega seadusandja on üht või teist väärteokoosseisu sisutanud. Isiku suhtumine ja arusaamad teosse aktualiseeruvad subjektiivse koosseisu tasandil ega mõjuta vähemalt üldjuhul süüteokoosseisu objektiivse koosseisu elemente. Kuna tuvastatu ja tõendatu kohaselt juhtis R.N 21.11.2018 kella 12.33 paiku mootorsõidukit Subaru Outback rg-märgiga XXX Ida-Virumaal, Sillamäe linnas Kesk tn 8 poolt Kesk tn 1b suunas kiirusega 73 km/h +/- 3 km/h, ent suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 40 km/h, siis menetlusaluse isiku argumentidest sõltumatult ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h tunnis. Selliselt rikkus R.N LS § 5 lg 5 p 3 ja pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo. Igasugused seaduslikud alused R.N-i teo ümberkvalifitseerimiseks LS § 227 lg 1 järgi puuduvad. Kaitsja pole viidanud ka ühelegi õigusnormile, mis tema taotletud viisil teo ümberkvalifitseerimist võimaldaks. 13. Mis puudutab subjektiivse koosseisu täidetust, siis nõustub kohus täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga, et R.N pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult. Kohus peab vajalikuks kohtuvälise menetleja seisukohta täiendada, märkides, et R.N realiseeris süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Tutvudes R.N/tema kaitsja kaebuse lisaks oleva salvestisega, sh võttes arvesse ka R.N-i menetluse käigus antu selgitusi, möönab kohus, et tõepoolest ei saanud 5 4-18-6628 R.N näha märki, mis kohustas teda liikuma maksimaalselt 40 km/h. Samas on R.N-i/tema kaitsja poolt välja toodud, et R.N-ile teada olevalt võis ta liikuda antud teelõigul kiirusega 50 km/h. Võttes arvesse, et R.N-i juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruseks fikseeriti 73 km/h +/- 3 km/h ehk ta ületas teadlikult ka 50 km/h piirangut, siis järeldub, et tema sõidukiiruse ületamine oli igal juhul tahtlik, teadlik ja eesmärgi pärane tegevus (vt nt RKKKo 3-1-1-6-17 p 10). 14. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemuse ja isikuliste tõendiallikate ütluste ja avaldustega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Väärteoasjas puuduvad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes. Seega ka see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). 15. Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaadeldaval juhul on sanktsioonimäära keskmiseks trahvimääraks 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Tuvastamist leidis, et menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h võrra. LS § 227 lg-s 2 nimetatud arvuliste näitajate võrdluses tähendab see, et rikkumise raskus on võrreldav määraga, mis jääb rikkumise keskmisesse määra. Süü suuruse üle otsustamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et rikkumine kestis lühikese aja/hetke vältel. Viidatu osutab väiksemale süüle. Samas omab kaalu, et R.N ületas kiirust linnas, s.o tiheasustusega piirkonnas päevasel ajal. Teelõigul, kus R.N liikluskiiruse ületamise toime pani, on suurimat lubatud sõidukiirust alandatud 40 km/h ehk tavapärasest asulasiseselt kehtivast määrast allapoole. Kuna taolised kiirusepiirangu alandamised kannavad endas üldjuhul ohutuse ja turvalisuse täiendava tagamise eesmärke, siis neis piirkondades rikkumiste toimepanemisega kaasneb üldjuhul ka suurem abstraktne oht. See annab aluse rääkida ka suuremast süüst. Lisaks tuleb nentida, et R.N pani väärteo toime tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Ka see annab aluse rääkida suuremast süüst. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et R.N süü on hinnatav keskmisena. Kohtuväline menetleja tuvastas karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamise ja kahetsuse. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta karistust kergendavate asjaolude esinemise osas. Samuti leiab kohus, et karistust raskendavad asjaolud R.N-i puhul puuduvad. Karistust kergendavate asjaolude sedastamine tähendab, et R.N-ile määratav/mõistetav karistus peaks jääma keskmisest määrast mõnevõrra allapoole. 6 4-18-6628 Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s .o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. R.N-i karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda ka varem LS § 227 lg 2 järgi karistatud. Karistuseks määrati R.N-ile rahatrahv summas 300 eurot. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui, väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. R.N tasus rahatrahvi varasema LS § 227 lg 2 rikkumise eest 06.04.2018. Võttes arvesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-s 1 toodut, järeldub, et varasem karistus on kehtiv karistus, mida nii kohtuväline menetleja kui kohus on õigustatud arvestama. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut 260 euro suuruse rahatrahviga, mis on võrdeline 65 trahviühikuga. Kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10), märgib kohus, et samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise süüteo toimepanemise eest minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus/karistused pole mõju avaldanud. Varasemale samaliigilisele karistusele vaatamata jätkas R.N lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ja tervise säästmisesse. Seega pidanuks kohtuväline menetleja kohtupraktikas välja kujunenud arusaama kohaselt reageerima R.N-i uuele rikkumisele varasemalt kohaldatud karistusest rangemalt, kinnistamaks keelunormi(
2. de)kehtivust. Varasema kohtuvälise menetleja otsusega karistati R.N-i LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest 300 euro suuruse rahatrahviga. St, et kohtuvälisel menetlejal tuli kohaldada R.N-ile vaadeldaval juhul menetletava väärteo toimepanemise eest rahatrahvi, mis on suurem kui 300 eurot. Kohtuväline menetleja kohaldas aga rahatrahvi summas 260 eurot. Kohtu hinnangul kohaldas kohtuväline menetleja R.N-ile karistusmäära kindlaks tegemisel ebaõigesti materiaalõigust. Tulenevalt aga asjaolust, et kohtul puudub menetluslik pädevus isiku olukorra raskendamiseks (VTMS § 132 p 2), siis jätab kohus vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata. Väärteotoimikust nähtuvalt on R.N osutanud mh sellele, et kohaldatav trahvimäär on liialt kõrge, kuna tema ülalpidamisel on 3 alaealist last ja töötamisest sissetulekut mittesaav naine. Kohus möönab, et vaieldamatult on kolme lapse olemasolu ühes pere ülalpidamiskohustusega asjaoluks, mis evib kaalukat tähendust karistuse mõistmisel. Võib aga eeldada, et R.N olid lapsed olemas juba ajal, mil ta liikluskiiruse ületamise toime pani. Seega tahtluse intensiivseimas vormis väärteo toimepanemise ajal oli R.N teadlik nii sellest, et tal on kolm lapseealist ülalpeetavat, kuid ka sellest, et ta on pere toitja. Need asjaolud ei mõjutanud ega taganud R.N-i õiguskuulekust. Kohus märgib, et järjest uusi tahtlikke süütegusid toimepanev isik ei saa eeldada, et riigivõim annab tema perekondlikele aspektidele temast endast kaalukama tähenduse. Ehk teisisõnu – kui isik paneb toime väärtegusid, siis on tema enda käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse olukorda mitte üksnes tema enda, vaid ta näeb ette, et sellega kaasub raske ja ebamugav (majanduslik)olukord ka tema perele ja lähedastele. Taolises olukorras ei saa isik eeldada ega nõuda, et riigivõim teeb tema suhtes nn pere-argumendi väljatoomisel otsustuse, mis seab esikohale tema ja tema perekonna huvid ja jätab kõrvale karistuse mõistmise üldised alused ja 7 4-18-6628 väljakujunenud kohtupraktika. Seega ei tingi ka laste olemasolu, ühes pere ainutoitjaks olekuga karistuse vähendamist. Menetlusalusel isikul oli võimalik taolise olukorra tekkimist vältida. 16. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võimaldatakse R.N rahatrahvi tasuda osade kaupa. Viimase osamakse maksmise tähtaeg on hiljemalt 08.05.2019. Võttes arvesse, et kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata, jäävad muutmata ka selles toodud tingimused rahatrahvi tasumise osas. 17. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata, jääb kaebemenetluses tekkinud valitud kaitsja tasu isiku enda kanda. 18. Juhindudes VTMS § 155 ja § 156 lg-st 3 ja VTMS 12. peatükist, jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata. Valitud kaitsja tasu jääb menetlusaluse isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 8