4-19-3378/15

4-19-3378 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019.a, Tallinn kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3378 Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge Väärteoasi M Ja 18.06.2019.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2317,19,
2. Kaebuse esitaja M Ja, isikukood: x; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Raul Annuka Kaitsja: Aadu Luberg RESOLUTSIOON
3. Rahuldada osaliselt M Ja 18.06.2019.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2317,19,
5. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.06.2019.a otsus väärteoasjas 2317,19,004270 ning teha uus otsus, millega:
6. Tunnistada M Ja LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ning mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.
7. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2019.a otsuses väärteoasjas nr 2317,19,004270 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
9. Kaitsjatasu jätta menetlusaluse isiku enda kanda. 1 4-19-3378
10. Kohtuotsuse ärakiri anda M Jale, tema kaitsjale ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 03.06.2019.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. Hirs üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,19,004270 M Ja (edaspidi M. Ja) suhtes. Otsusega karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena 75 trahviühiku ehk 300 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati LS § 201 lg 1 järgi selle eest, et ta 12.05.2019.a kell 12.32 Harju Maakonnas, Tallinnas, Männiku tee 104, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteootsuse kohaselt rikkus M. Ja sellise tegevusega LS § 90 lg 1 ps 1 sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 18.06.2019.a kohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2317,19,
11. Menetlusalune isik palub kaebus rahuldada ning tühistada kohtuvälise menetleja väärteootsus täies mahus ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetlusalune isik leiab kaebuses, et vaadeldava kaasuse pinnalt saab rääkida väärteokoosseisu täidetusest vaid juhul, kui teo toimepanijal esineb tahtlus. Kuivõrd otsuses leitakse, et menetlusalune isik pani teo toime hooletusest, tuleb otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Isegi väärteokoosseisu täidetuks lugemisel ei vasta menetlusalusele isikule määratud kaebus ilmselgelt väärteo faktilistele asjaoludele ja on seega ebaproportsionaalne. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et M. Ja kaitsja poolt 18.06.2019.a esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2317,19,004270 tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, st karistuse määra osas. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
12. Väärteo objektiivne koosseis 2 4-19-3378 Liiklusseaduse § 201 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuivõrd LS § 201 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 90 lg 1 p 1 Antud sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokolli nr AB1561663 kohaselt juhtis menetlusalune isik 12.05.2019.a kell 12.32 Tallinnas, Männiku teel mootorsõidukit BMW 525D (regis treerimismärgiga x) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Politseiametnikust tunnistaja A. Aleksandkovi ütlustest kohaselt täitis ta 12.05.2019.a kell 12.32 teenistusülesandeid, kui ta politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus kontrollis sõidukit BMW 525D (reg. nr x). Sõiduki küljes oli õppesõidu tunnused ning autojuhiks osutus M. Ja (ik: x), kõrval istus V. J . Sõidukit juhtinud isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kõrval istujal puudus mootorsõiduki juhendaja tunnistus. Sealjuures ei vaidlusta menetlusalune isik ka kohtule esitatud kaebuses asjaolu, et tal juhtimisõigus puudus. Juhtimisõiguse mõiste sisaldub LS § 94 lg-s 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 96 lg 4 sätestab, et mootorsõidukijuhi nõuetekohaselt täidetud koolituskursuse õpingukaart koos märkega teeliiklusesse lubamise kohta tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit õppesõidul käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud tingimustel ning koolituskursuse õpingukaart või tunnistus tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit sõidupraktikal lõikes 2 nimetatud tingimustel. Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul. LS § 109 lg 31 kohaselt peab juhendajal olema kehtiv juhendaja tunnistus. Maanteeameti liiklusregistri 21.05.2019.a liiklusregistri väljavõtte kohaselt V. Jile väljastatud juhendaja tunnistus kehtis kuni 27.03.2019.a. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et M. Ja juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas omamata vastavat juhtimisõigust. Seega vastab M. Ja poolt toimepandud tegu LS § 201 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele.
13. Väärteo subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusaluse isik on kaebuses leidnud, et LS § 201 lg 1 puhul saab väärteokoosseisu täidetusest rääkida vaid juhul, kui tegu on toime pandud tahtlikult. Kohus menetlusaluse isiku seisukohaga ei nõustu. Seadusandja võib väärteokoosseisude puhul täpsustada subjektiivsele küljele esitatavaid tingimusi, välistades teatud õigusrikkumiste puhul vastutuse ettevaatamatu teo eest. Seevastu olukorras, kus seadus ei täpsusta üksiku väärteokoosseisu subjektiivsele küljele esitatavaid nõudeid, tuleb lähtuda käesoleva paragrahvi lg-st 3 ja lugeda koosseis täidetuks, kui toimepanija tegutses vähemalt hooletusest. Kuivõrd LS § 201 lg-s 1 ei ole seadusandja täpsustanud subjektiivsele esitatavaid tingimusi, saab nimetatud väärteokoosseisu lugeda täidetuks ka ettevaatamatusest. Hooletuse puhul ei näe isik ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seaduses kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua koosseisupärase tagajärje saabumise. 3 4-19-3378 Menetlusaluse isikuna ütlusi andes märkis M. Ja, et sõitis isaga arvates, et tal on kehtiv juhendaja tunnistus. Ta ei olnud teadlik, et juhendaja tunnistus on kehtetu. Kohtu hinnangul pani M. Ja väärteo toime hooletusest ning ei nõustu kaebuses märgituga, et kaebajale ei ole võimalik ette heita ühtegi hoolsuskohustuse rikkumist. Isegi juhul, kui M. Ja tõepoolest usaldas oma isa ning uskus, et tema poolt sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on lubatav vastavalt LS § 109 sätestatule (mootorsõiduki juhtimine õppesõidul ja sõidupraktikal) oleks ta pidanud veenduma ja kontrollima, et V. Ji juhendaja tunnistus on kehtiv. Menetlusalune isik on teo toime pannud hooletusest, sest ta ei teadnud, et tema juhendajal puudub vastavasisuline tunnistus, ehkki kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. Isik, asudes sõidukit juhtima, peab olema veendunud, et kõik seaduses kehtestatud tingimused selleks on täidetud. Antud juhul on aga M. Ja hooletu suhtumine liikluskorda toonud kaasa väärteorikkumise. Seega vastab M. Ja poolt toimepandud tegu LS § 201 lg 1 sätestatud subjektiivsetele tunnustele.
14. Õigusvastasus ja süü M. Ja teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. M. Ja oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud
15. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on M. Ja tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et M. Ja on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 201 lg 1 järgi. KARISTUS LS § 201 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. M. Ja süü suurust mõjutab eelkõige väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime hooletusest, s.o ettevaatamatuse nõrgema vormina, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest väiksemale süüle. Karistust kergendava asjaoluna saab arvesse võtta kahetsust. M. Ja puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Samuti tuleb karistuse määramisel arvesse võtta asjaolu, et tänaseks on menetlusalusel isikul juhtimisõigus omandatud ning karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad M. Jal varasemad karistused. Kohtuväline menetleja karistas M. Jat LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohtu hinnangul ei ole määratud karistus aga proportsionaalne isiku süüga ja kohane karistuse eesmärkidega. Eripreventsiooni eesmärk tähendab võimalust suunata süüdimõis tetu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on põhikaristusena rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses praeguse väärteoasja asjaolusid ning M. Ja isikut arvestades, piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot aitab menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et ilma juhtimisõigust omamata on 4 4-19-3378 mootorsõiduki juhtimine keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus M. Ja kaebuse ning tühistab kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osas. M. Jale mõista uueks karistuseks LS § 201 lg 1 järgi rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohus juhindus VTMS § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, §
16. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask Kohtunik 5