4-19-3654/29

(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavategemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I KAEVATAV OTSUS Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV väärteomenetleja Natalja Zhebrovskaya 17.06.2019 otsusega väärteoasjas nr 2330,19,001969 karistati Z.D kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 (kolmsada) eurot selles, et tema 01.05.2019 kella 17.45 paiku aadressil XXX, olles koera omanik, ei kindlustanud oma koerale vastavat järelevalvet tema ära jooksmise tõkestamiseks ning kallaletungi vältimiseks inimestele ja loomadele, mille tagajärjel temale kuuluv koer ründas ja hammustas V G paremast käest (küünarnukist), V. G oli koera ründe tagajärjel tekitatud tervisekahjustus ning füüsiline valu. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik koerte ja kasside pidamise eeskiri § 2 lg 2 nõudeid ja pani toime kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3 ettenähtud väärteo. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate N S, T Z , V G , N T , O P, V J ütlusega, menetlusaluse isiku Z.D ütlusega, vaatluse protokolliga, nõudekirjaga väärteomenetluses IVKH, vastusega nõudekirjale IVKH. Kaevatava otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja leidis, et õigusvastutust välistavad asjaolud puuduvad, süüteokoosseis on täidetud, väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Kohtuväline menetleja, tutvudes väärteoasjas kogutud materjalidega jõudis seisukohale, et väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja leidis, et isiku süü on täielikult tõendatud toimiku materjalidega ja tegemist on ettevaatamatusest toime pandud süüteoga, mille põhjuseks on kergemeelsus. Tegemist on kergemeelsusega, kuna menetlusalune isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu 2

(11)saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Antud juhul 49aastane isik pidi aru saama, et selline tegevus (koeral vabalt jooksma võimaldamine) võib kaasa tuua seda, et koer võib kedagi rünnata, kuid ei võtnud selle situatsiooni vältimiseks mingeid meetmeid. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude hindamisel on kohtuväline menetleja arvestav asjaoluga, et Z.D oma süüd antud väärteo toimepanemises ei tunnistanud, väärteomaterjalidest ei nähtu, et isik kahetseks oma tegu. Samuti ei kontakteerunud hiljem hammustuse tagajärjel kannatada saanud V. G iga olukorra selgitamiseks ning lahendamiseks. Siinkohal tuleb arvestada asjaolu, et VÕS § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja kui suurema ohu allika valdaja looma tekitatud kahju eest. Karistuse määramisel arvestatakse ka, et Z.D puuduvad varasemad karistused. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja määras karistuseks 75 trahviühikut ehk 300 eurot selleks, et mõjutada isikut ja tulevikus vältida samalaadsete süütegude toimepanemist. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohuväline menetleja karistuseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 (kolmsada) eurot. II KAEBUS Z.D kaitsja Denis Stepanov esitas 02.07.2019 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV väärteomenetleja Natalja Zhebrovskaya 17.06.2019 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,19,001969. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja politsei otsusega nõus. Väärteootsuses ja väärteoprotokollis menetleja Natalja Zhebrovskaja ei määratud kannatanut. V G on nimetatud kui tunnistaja. Kannatanud puuduvad. Samuti ei ole tuvastatud koera omanik. Z.D ei ole koera peremeheks kooskõlas koera passile (lisa nr 3) ja koera passis on nimetatud V J telefoninumber. Tunnistajad oli ülekuulatud mitte sellel päeval, mitte järgmisel päeval aga hiljem: tunnistaja N S üle üheksa päeva pärast sündmust (10.05.2019.a), tunnistaja T Z - üle neljateist päeva pärast sündmust (15.05.2019.a), tunnistaja N T - üle kaheteist päeva pärast sündmust (13.05.2019.a). Peale selle T Z ja N T on V G sugulased. 01.05.2019 oli N S joobes. Nad andsid oma ütlused tunnistaja V G sõnadest. Tunnistajate V G, T Z ja N T vahel on kokkulepe. Ka puuduvad meditsiinilised dokumendid ja väärteomenetleja Natalja Zhebrovskaja 16.05.2019 ütles kaebajale, et meditsiinilised dokumendid tehakse ja esitatakse kaebajale e-postiga, aga dokumendid esitatud ei olnud. Tekkis küsimus, aga kes on kannatanu, ja mille alusel on kannatanu puudumisel määratud rahatrahv 3

(11)300 eurot. Kaebaja poolt tunnistajateks on O P (ik XXX) ja V J (ik XXX, tel. +XXX), kes olid maatükil. Nad tulid koos Z.D-ga Politseisse, aga väärteomenetleja Natalja Zhebrovskaja neid ei kuulanud, vaatamata sellele, et kaebaja nimetas neid ülekuulamisel. Tunnistaja N J (tel. XXX) ei näinud, et tunnistaja V G ründas Z.D koer. Väärteomenetleja Natalja Zhebrovskaja on ebaõigesti nimetanud kaebaja kodakondsuse - riik teadmata, mis on õiguse rikkumine. Z.D on Saksamaa kodanik kooskõlas passi koopiaga (lisa nr 2). Ka Natalja Zhebrovskaja rikub õigust objektiivsele uurimisele, kuna menetleja tunnistab kaebaja süüks ainult ühe poolt tunnistajate ütluste alusel, aga teised tunnistajad üle kuulatud ei olnud. Kaebuse esitaja taotleb tunnistajate (O P , V J ja N J ) kutsumist kohtuistungile ja palub läbi vaadata väärteoasja nr 2330,19,001969 kohtuistungil, aga mitte kirjalikus menetluses. Kaebaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja Natalja Zhebrovskaja ei uurinud kõiki asjaolusid, ei kuulatud tunnistajaid kaebaja poolt, ei määratud, kelle koer ründas tunnistaja V G , koera süljeekspertiisi ka ei tehtud. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VTMS § 78 lg 1 palub kaebuse esitaja: 1) tühistada väärteootsus väärteoasjas nr 2330,19,001969 kannatanu puudumise tõttu; 2) läbi vaadata kaebus kohtuistungil; 3) kutsuda kohtuistungile tunnistajatena kaebaja poolt O P , V J ja N J . Kaebusele on lisatud otsus väärteoasjas nr 2330,19,001969, passi koopia, koera pass, volikirja koopia, kõrgharidust tõendav dokument. III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. Kohus kuulas üle kaebuse esitaja ja tunnistajad V G , V J , N J , N T , T Z . Kohus lisas toimiku juurde järgmised dokumendid: XXX foto, 23.08.2019 J B , B K, I Š ütlused. IV KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Z.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV väärteomenetleja Natalja Zhebrovskaya 17.06.2019 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,19,001969 ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 133 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset 4

(11)tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2); kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3); kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5); kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Z.D Sillamäe linna koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 2 nõuet ja pani toime kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi tekstis KOKS) § 66-3 sätestatud väärteo. KOKS § 66-3 sätestab vastutus käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 362 alusel kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. KOKS § 22 lg 1 p 362 alusel kuulub volikogu ainupädevusse koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine. Sillamäe linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 p 2 alusel peab loomaomanik kindlustama inimeste ohutuse ja kindlustama, et koer või kass ei rikuks kaaskodanike rahu ja välistatud oleks looma ärajooksmine omaniku juurest ja tagatud kallaletungi võimalused inimestele ja loomadele. Sillamäe linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja § 1 lg 2 p 1 alusel omanik – isik, kellele koer või kass kuulub või kes õigussuhte alusel omanikuga vastutab viimasele kuuluva koera või kassi eest. KOKS § 66-3 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tunnistaja V G ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad omavahel ning teiste kogutud tõenditega. Tema ütluste kohaselt 01.05.2019 kella 17.45 paiku ta läks kiirema tempoga bussi peale. Kui ta oli maja XX sissepääsust juba mööda läinud, nägi, kui koer lendab tema juurde. Koer paar korda haukus ning lennates haaras hammastega kinni ja käpad pani õla peale ja seljakoti peale. G tegi sammu tagasi või rohkem, aga koer haaras teda kinni ja hakkas pigistama. Koera perenaine nägi seda, aga mitte midagi ei teinud. G oli šokis. Koer hoidis kinni ning pigistas ja pigistas, siis kui oli jõudnud luuni, siis lasi lahti. Pärast liikus koer sinna, kus ta oli tulnud. G oli šokis ja ebatsensuurselt ütles, et tapab koera. Ta võttis kivikese, et koera eemale peletada, aga ei jõudnud temani välja visata. G ütles perenaisele, et koer teda hammustas. Perenaine väga jämedalt käskis näidata kust koer teda hammustas. G jõudis Sillamäele ning läks kiirabisse. Pärast tuli ta koju ja helistas politseisse. See koer ilmus suvilasse aasta võib-olla rohkem tagasi. Ta oli suvilas kogu aeg. Koer käis ilma ketita, ilma nöörita, oli ainult kaelarihm peal. Koer hammustas läbi kaks jopet. Koera hammustusega on G tekitatud psühholoogiline kahju. G oli 2 hambast haav, veritses. Ta tarvitas tablette. Tunnistaja V G ütluste juurde on lisatud foto V. G paremast käest (lk 25), kus käe küünarnukil on näha ümmargust haava. 5

(11)Tunnistaja V. G ütlustega on kooskõlas tunnistaja T Z ütlused, et 01.05.2019 ta oli koos oma perega maatükil. Oli ka N. T . Tunnistaja ja N. T panid lilli mulda ja sel hetkel said mingit müra kuulda, said näha kui meesterahvas kaitses ennast koera eest. Tunnistaja ja T tulid selle mehe juurde, nägid, et mehe parem käsi oli verine. Nad tegid ettepaneku kutsuda kiirabi, mees loobus, ta jooksis bussipeatusesse, kuid tegid talle ikka ettepaneku vaatamaks, kui suur on tema haav, äkki ta ikka vajab abi. Sel päeval oli päris külm, tal oli seljas jope ja kaks kampsunit, soe jope ka. Mees näitas nendele haava, mis oli päris suur, oli palju verd. Tegid ettepaneku kutsumaks kiirabi, kuid V. G keeldus, ta läks bussipeatuse poole naist saatma, mees pidi oma naist koju saatma, sest ta ei olnud võimeline iseseisvalt liikuma. Mees küsis nendelt, kas nad võivad olla tunnistajad selle vahejuhtumi puhul ja nad ütlesid jah. Tunnistaja nägi, et mees kõndis mööda teed, koer jooksis maja tagant ja hammustas teda ja kuna tee on kividest, mees võttis kätte kivi ja hakkas siis vehkima selle koera ees ja pärast seda võeti koer kaasa. Mees tuli teele koos oma naisega, võtsid oma koera kinni ja selle mehe kuuldes, ütlesid, et ei tasu siin teedel ringi joosta. Tol momendil ei olnud koer ketis. Enne juhtunut nägi tunnistaja seda koera, ta oli liikvel ilma jalutusrihmata. Pärast seda 01.05 toimunud juhtumit tehti justkui piirdeaed ja tundus see koer olevat sageli keti otsas. Tunnistaja T. Z ütlustega haakuvad tunnistaja N T ütlused selle kohta, et 01.05.2019 tema koos T. Z istutasid lilli. Nägid meesterahvast, kes tuli bussipeatusesse, ta jõudis selle naise juurde kellel on koer ja tunnistaja nägi koera otse tema jalgade juures ja too seisis teepeal, ta mõni aeg oli püsti, ei tea kas segaduses oli ja hakkas ropendama. Hiljem aga kummardus, tundus, et otsib kivikest või midagi tahtis maast võtta vehkida või midagi ja karjus ka selle juures. Kui ta jõudis tunnistaja maja ette, nad ütlesid talle äkki teil on abi vaja, sest ta oli väga murelik ja too ütles, et kui teist saavad tunnistajad, sest teisiti seda ei saa kuidagi tõendada, teie olete aga tunnistajad. Nad aitasid teda jope võtmisel, kampsuni võtmisel ka ja tõmbasid särgi ülespoole ja tal oli selline sinikas ja verd jooksis. Pärast aitasid tal riided selga panna. Mees kiirustas bussipeatuse poole ja ütles, et ta kiirustab traumapunkti või teeb avalduse selle kohta. Tunnistaja nägi koera jalgade ees, kuid seda lennu pealt hammustamist, seda tunnistaja ei näinud. Koer tuli meesterahva juurde paremalt, maatükilt, kus elab. Kedagi koera omanikest või esindajatest tunnistaja ei näinud, kuulsin aga häält palvega näidata vigastust hammustusest. Koer oli piima värviga, selg on hele pruuni värviga. Koer on 60-70 cm kõrgusega. Koer viibib Z.D aiandusühistus. Enne mehe hammustamist jooksis koer sageli vabalt. Tunnistaja nägi, et koeraga jalutas meesterahvast, Z.D mees. V. G oli hammustus paremal käel sellest kõrgemal, mitte küünarnukil vaid sellest kõrgemal. Menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist tõendavad ka kohtuistungil avaldatud tunnistaja N S ütlused (lk 27-30), mille kohaselt 01.05.2019 oli ta oma krundil nr XX aianduskooperatiivil X. Ajavahemikul kella 18-st kuni 19-ni kuulis ta karjumist, vaatas sinnapoole, kust karjed kostsid. Tunnistaja nägi tee peal eakat lühikest kasvu meesterahvast. Ta karjus valjusti, et teda on koer hammustanud ja et pererahvas koristaks koera ära ja paneks ta ketti. Tunnistaja sai aru, et meesterahvas pöördus krundi nr XX perenaise Viktoria poole. Viktoria oli sel ajal oma aias, vastas midagi meesterahvale. Tunnistaja ei näinud, kuidas koer meesterahvast hammustas. Tunnistaja teab, et Viktorial on suur halli värvi koer, keda tunnistaja on palju kordi nende krundil näinud, tavaliselt jalutab koer aia territooriumil iseseisvalt ja väljub territooriumilt. Viktoria koera ketti ei pane, samuti pole tunnistaja suukorvi koeral näinud. Kohtuistungil oli avaldatud ka O P ütlused (lk 39-42), et 01.05.2019 oli ta aiakrundil nr XX, mis asub aianduskooperatiivil X. See aiakrunt kuulub tunnistaja naabrile Z.D-le. Umbes kell 17.45 oli aiakrundil asuvas majas, tegeles kodutöödega. Sellel krundil oli samuti perenaine Z.D . Samuti oli hoovis koer nimega L , koer on tõutu, suur. Mingi hetk kuulis tunnistaja koera kõva haukumist ja urisemist. Tunnistaja vaatas aknast välja ja nägi, et Viktoria tirib 6

(11)koera jalutusrihmast. Koer haukus kõvasti ja urises. Tunnistaja nägi, et kaelarihma küljes on nöör, millest Viktoria kinni hoidis. Tunnistaja ei näinud, kas see nöör oli kuhugi külge seotud või mitte. Siis nägi tunnistaja meesterahvast, kellel oli käes kivi, meesterahvas karjus midagi kõva häälega. Meesterahvas seisis teel, koer oli krundil nr XX. Pärast lühikest jutuajamist pööras meesterahvas ringi ja läks peatee suunas. Tunnistaja nägi, et Viktoria järgnes temale ja rääkis: “Oodake, räägime“. Kuid meesterahvas seda ei teinud ja jätkas liikumist. Kui tunnistaja mingi aja pärast hoovi läks, oli koer juba ketis. Kaebuse esitaja taotlusel kuulati 26.08.2019 toimunud kohtuistungil üle tunnistajana N J , kes andis ütlusi, et 02.05.2019 kui ta tuli suvilasse tagasi hakkas naabrinaine rääkima, et koer hammustas kedagi, isik kõndis mööda teed, koer jooksis välja siia kohta, ründas isikut seljatagant ja hammustas. Tunnistaja imestas, kuna kui ta 01.05.2019 kell 17.30 lahkus oma maatükilt oli koer keti otsas majakese juures. Koer on iseenesest rahulik, ei reageeri võõrastele. Agressiooni ei avaldanud. See koer mitte kunagi ei olnud vabajooksul suvilas. Ta kedagi ei saanud kuidagi hammustada. Kui koer oli kutsikas ning peremehed töötasid, siis koer oli tunnistaja hoole all. Kohus suhtub tunnistaja N. J ütlustesse osas, et koer mitte kunagi ei olnud vabajooksul suvilas, kriitiliselt, kuna see on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega, näiteks tunnistaja N. T ütluste kohaselt enne mehe hammustamist jooksis koer sageli vabalt. Samuti tunnistaja T. Z andis ütlusi, et enne juhtunut nägi ta seda koera ning ta oli liikvel ilma jalutusrihmata. Tunnistaja N. S ütluste kohaselt jalutab koer tavaliselt aia territooriumil iseseisvalt ja väljub territooriumilt. Viktoria koera ketti ei pane. Tunnistaja V J ütlused kaudsemalt tõendavad seda, et V. G hammustas nendele kuuluv koer. Tema ütluste kohaselt intsidenti toimumise ajal oli ta katusel, koer oli alati vaateväljas. Koer oli maja juures seotud. Ta kuulis meesterahva karjeid, kes minnes mööda teed tuli nendele krundile ning hakkas loopima kive. Hakkas loopima kividega koera, karjudes, et praegu tapab koera, kuna ta oli teda hammustanud. Viktoria palus, et meesterahvas jääks seisma ning selgitaks, milles on probleem, ta saatis ta kolmele vene tähele, pööras selja ning jooksis ära, ta läks bussipeatuse poole. J ja Z.D on ühine majapidamine, aga nad ei ela vabaabielus. J tasub tervenisti kommunaalkulusid, maksab korteri eest ning ostab koerale sööki. Ta jalutab ja toidab koera. Ta ostis koera. Viktoria mitte kunagi ei toida koera, annab ainult ampse. Üksinda ta ei jalutada koeraga. J nägi, et mees läks mööda teed ja astus nendele krundile umbes 3 meetrile. Suvilas koer alati viibib keti otsas. Kohus suhtub kriitiliselt V. J ütlustele osas, et meesterahvas astus nendele krundile umbes 3 meetrile, kuna olukorras, kui G kiirustas bussi peale, ta ei hakkaks jalutama võõrale krundile. Samuti teiste tunnistajate ütluste kohaselt läks mees mööda teed. Kaebuse esitaja Z.D andis kohtuistungil ütlusi, et 01.05.2019 oli oma suvilas. Suvila ei ole aiaga piiratud. Ta oli kasvuhoones ning kuulis koera haukumist ning vingumist. Ta tuli kasvuhoonest välja. Nägi, kui mees viskas kivi koera suunas. Kaebaja hakkas tirima ketist koera enda poole, lendas järgmine kivi. Ta küsis mis juhtus. Mees karjus kaebajale, et koer teda hammustas. Kaebaja palus näidata. Mees ebatsensuurselt ütles, et hilineb bussile. Tol hetkel oli suvilas V. J ja O P. J oli katusel, O oli majas. Koer on alati suvilas ketis. Keti pikk on 2 meetrit. Seetõttu sellist hammustamist pole olnud, see on võimatu. Koer kuulub kaebaja tuttavale V. J. J nad on tuttavad. Nad elavad ühes korteris, aga nendel on eraldi toad. Arved on ka eraldi. Ta maksab korteri eest, aga kaebaja maksab täielikult toidu eest. J käib kaebaja juurde suvilase. V. J tegi kaebajale abieluettepaneku, aga kaebaja pole veel vastust antud. Elavad niimoodi juba neli aastat. J toidab koera, ostab koeratoitu. Kui koer on kaebajaga, siis ta ka teda toidab. Krundi territooriumil on koer suukorvita, väljaspool seda territooriumi alati suuvkorviga. Suvilas on koeral olemas kindel koht, kus ta alati viibib keti otsas. Koeraga jalutab nii J , kui ka kaebaja. Korteris aadressil XXX linn elavad kaebaja, J , koer, 2 kassi. J ja kaebaja vahel on kokkuleppe, et kassid on kaebaja ülalpidamisel, koer – J ülalpidamisel. J ostis koera. Koer L elab kaebaja korteris eelmise aasta 7

(11)detsembrist. V jalutab koeraga ja annab koerale toitu. M õnikord nad jalutavad koeraga koos. Kui kaebaja tuleb töölt varem ja näeb, et koer tahab oma asju teha, siis ta võib teda lühiajaliselt välja tuua. V. G kehalise vigastuse olemasolu kinnitavad SA Ida-Viru Keskhaigla tõend (lk 57) ning patsiendikaart nr XXX (lk 56-57). SA Ida-Viru Keskhaigla tõendist nähtub, et V G pöördus EMOsse 02.05.2019 kell 11.00 ning temale pandi diagnoos – lahtine õla-ja õlavarrehaav, õlavarre lahtine haav. Patsiendikaardist nähtub, et V G pöördus arsti abi saamiseks 02.05.2019 kell 11.00. V. G sõnul sai ta 01.05.2019 kella 18.00 paiku hammustuse koera poolt. Patsiendile on pandud diagnoos lahtine õla-ja õlavarrehaav, õlavarre lahtine haav. Samuti kohtuvälise menetleja poolt toimikusse lisatud dokumentidest on leidnud kinnitust asjaolu, et Z.D ja V. J jalutasid oma koeraga sageli ilma jalutusrihma ja suukorvita. J B kinnitas, et varem korteris nr X elanud elanikud Viktoria ja V jalutasid oma koeraga ilma jalutusrihma ja suukorvita. B K kinnitas, et varem ajutiselt elanud elanikud korterist nr X Viktoria ja V, jalutasid korduvalt oma suure koeraga ilma jalutusrihma ja suukorvita. Koer on suur ja agressiivne. Tema poolt omanikele tehtud märkused ei ole tulemusi andnud. I Š, kelle omandis on aiamaa krunt nr XX6 kooperatiivis „X“ teatas sellest, et maja nr XX elanikel S ja Viktorial on koer nimega „L “. Koer on suur, turjast maani suurem kui 45 sentimeetrit. Kellele järele esialgu pärast tema soetamist nad ei vaadanud. Koer ei olnud ketis, jooksis omavoliliselt ilma suukorvita mööda kõiki naaberkrunte ringi. Märkustele koera omanikud ei reageerinud, rääkisid, et ta ei ole nende vastu agressiivne. Koera järele vaatama hakkasid pärast intsidenti eaka meesterahvaga. Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, et 01.05.2019 kell 17.45 XXX koer „L “ hammustas V G, mille tõttu pöördus ta arsti abi saamiseks EMO-sse, kus temale pandi diagnoos - lahtine õla-ja õlavarrehaav, õlavarre lahtine haav. Samuti tunnistajate ning menetlusaluse isiku ütlustega on tuvastatud, et koer „L “ on Z.D ja V. J ühisomand. Siinkohal peab kohus selgitama oma seisukohta koera omandi suhtes. Loomakaitseseaduse § 2 lg 1 alusel loom käesoleva seaduse tähenduses on imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. Loomakaitseseaduse § 3 lg 1 alusel käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. Vastavalt asjaõigusseaduse § 68 lg-le 1 on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele kohaldatakse loomadele asjade (vallasasjade) suhtes kehtivaid sätteid. Eeltoodust tuleneb, et looma omand tekib looma üleandmisega või ostuhinna tasumisega või kokkuleppel pärast valduse üleandmist. Küll aga registrikanne omandiõigust loomale ei tõenda. Omandiõigust tõendavateks dokumentideks on lepingud. Asjaõigusseaduse § 70 lg 1 alusel on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand võib olla nii kaasomand kui ühisomand (lg 2). Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-75-07 (p 10) selgitab, et loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes on isik, kes käitub looma peremehena, s.o kes kasutab looma omades võimu tema üle. Loomapidajaks kõnealuses tähenduses võib olla ka looma omanikuks mitteolev looma otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kuid ka isik, kes ei ole ei looma omanik ega valdaja, kuid kes looma kasutajana otsustab kas üksi või kellegi teise isikuga koos looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning järelevalvega seotud 8

(11)küsimusi. Loomapidamiseks ei ole vajalik teha tehingulist tahteavaldust. Vaatamata sellele, et toimikus oleva loomapassi kohaselt on koeraomanikuks V. J , kohus on seisukohal, et tunnistajate ning menetlusaluse isiku ütluste alusel on leidnud kinnitust, et koer „L “ on Z.D ja V. J ühisomand. Mingit lepingut, mis kinnitaks koera omandiõigust, ei ole. Z.D ja V. J vahel nende sõnade kohaselt oli ainult suuline leping kasside ja koera ülalpidamise kohta. Mingit lepingut koera omandiõiguse kohta sõlmitud ei olnud. Tunnistaja N S ütluste kohaselt teab ta, et Viktorial on suur halli värvi koer. N. T ütluse kohaselt viibib koer Z.D aiandusühistus. Tunnistajana üle kuulatud V. J lausus, et temal ja Z.D on ühine majapidamine. Ta tasub tervenisti kommunaalkulusid, maksab korteri eest ning ostab koerale sööki. Kaebaja Z.D ütluste kohaselt elab ta J ühes korteris. J maksab korteri eest, aga kaebaja maksab täielikult toidu eest. Elavad niimoodi juba neli aastat. J toidab koera, ostab koeratoitu. Kui koer on kaebajaga, siis ta ka teda toidab. Koeraga jalutab nii J , kui ka kaebaja. Korteris elavad kaebaja, J , koer, 2 kassi. J ja kaebaja vahel on kokkuleppe, et kassid on kaebaja ülalpidamisel, koer – J ülalpidamisel. Koera ostis J . Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik Z.D ei kindlustanud inimeste ohutust, ei tõkestanud koera kallaletungi V. G , millega rikkus Sillamäe linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 p 1 nõudeid ja pani toime KOKS§ 66-3 ettenähtud väärteo. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et Z.D tegevuses on tuvastatud KOKS § 66-3 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused. Samuti kohus on seisukohal, et kõnealuse väärteo pani Z.D toime kergemeelsusega. KarS § 18 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeeldusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Z.D täiskasvanud inimesena, kellele kuulub suur koer, peab olema teadlik, et koera vabalt jalutamine võib kaasa tuua olukorrale, et koer võib kedagi rünnata, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Seega Z.D on oma tegevusega täitnud talle etteheidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav KOKS § 66-3 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Z.D on talle süüks arvatud KOKS § 66-3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Maakohtu seisukoht Z.D-le mõistetava karistuse osas Tulenevalt vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusest määras talle karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV väärteomenetleja Natalja Zhebrovskaya, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuna tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 kohaselt on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõigust. KOKS § 66-3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 9

(11)Kohtuväline menetleja mõistis Z.D-le karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, mis on alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et Z.D ei tunnistanud oma süüd ning ei ole alust arvata, et ta kahetses oma tegu. Menetlusalune isik ei kontakteerunud kannatanuga olukorra väljaselgitamiseks ja lahendamiseks. Z.D puuduvad varasemad karistused. Kohtuväline menetleja arvestas ka seda, et VÕS § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja kui suurema ohu allika valdaja looma tekitatud kahju eest. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus, hinnates menetlusaluse isiku süü suurust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, leiab, et tegemist on alla keskmise süüga. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt ei ole Z.D varem väärteokorras karistatud. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus proportsionaalne nii isiku süüga kui ka süüdlase isikuga ning arvestades võimalusega, et alla keskmist määra karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et arvestades süüteo raskust, süü suurust, menetlusaluse isiku isiksust ning ka karistust kergendava ja raskendava asjaolude puudumist, silmas pidades karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamist ning õiguskorra kaitsmise huvisid, on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus täielikult põhjendatud. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 10