lg 1 järgi, lühidalt selles, et ta sõitis ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Nimetatud sanktsiooninorm näeb ette karistuse foori keelava tule ajal ristmikule sõitmise ees kuni 50 trahviühikut. Seega peab kohus algul tuvastama faktilised asjaolud, nimelt kas väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas sõitis menetlusalune isik ristmikule foori kollase tule ajal. Puudub vaidlus osas, et menetlusalune isik liikus oma autoga 24.12.2019 kella 10.10 paiku Jõhvi Rakvere-Jaama tn ristmikul. Samuti puudub vaidlus, et isik sõitis ristmikule kollase foori tule ajal. Seda asjaolu kinnitab isik oma kaebuses. Samas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis väitis isik, et ta otsustas sõita ristmikule rohelise vilkuva foori ajal. Vastulauses väitis isik, et ta liikus juba ristmiku keskel, kui fooril oli kollane tuli. Kohus lähtub isiku kaebuses väljendatud positsioonist faktiliste asjaolude osas. Fakt, millise foori tule ajal sõitis isik ristmikule, on kontrollitav muu tõenditega. Esitekst, tunnistaja A. L. ütlustega, millest nähtub, et ta oli patrullis koos teise politseinikuga ja märkasid, kuidas sõiduk BMW xxx sõitis Rakvere- Jaama ristmikule foori kollase tule ajal. Autojuht oli V.J, kes väitis, et tal ei olnud võimalust foori ees peatuda. Teiseks tõendiks on videosalvestis CD-plaadil, mille esitas menetlejale tunnistaja L.. Kohus on salvestisega tutvunud ja seda uurinud. Tõendist nähtub, et sõiduk, mille registreerimisnumber on loetav - xxx, läheneb ristmikule foori vilkuva rohelise ja siis kollase tule ajal. Salvestiselt on nähtav, et kl 17:05:20 hakkab põlema fooril kollane tuli ja sõiduk xxx sõidab sel hetkel teel enne ristmikku. Video on tehtud politseisõiduki videoregistraatori abil. Läbitava vahemaa ja sõidukite kiiruste seade on välja lülitatud. Kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik esitab uurimiseks salvestise ja vastav fail on elektrooniliselt esitatud. Kohtu kontrolliga on tuvastatud, et tegemist on sama salvestisega, mis on juba väärteotoimikus tõendina lisatud. Tunnistaja ütluste ja videosalvestisega on kinnitatud, et 24.12.2019 kell 17:10 asukohas xxx, IdaViru maakond, sõitis V.J sõidukiga BMW xxx Rakvere tn ja Jaama tn sõiduteede ristumisalale foori kollase tule ajal.
lg 1 p 2 ja 3 selgitavad autojuhile fooride tähendust: „roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.“ Sellest nähtub, et foori kollane tuli on selgelt liikumist keelav tuli. Seega on tuvastatud, et menetlusalune isik sõitis ristmikule foori keelava kollase tule ajal. 4/9 Tahtlus Tahtluse poolest tegutses isik otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, et sõidab ristmikule foori kollase keelava tule ajal, ehk teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. Vähemalt möönmisele osutab isiku enda käitumine ristmikule lähenedes, ristmikule sõitmisel ja ristmikul liikumisel. Menetlusalune isik jätkasd ristmikule lähenemist, kiirust vähendamata rohelise vilkuva tule ajal, jätkas ristmikule lähenemist kollase keelava tule ajal, ületas , kiirust vähendamata, ristmiku kollase keelkava tule all ja jätkas sõitmist ristmikul punase tule ajal. Isiku sõiduki juhtimine ja liiklusotsustuste sisu näitab seda, et isik on endale kindlalt valinud käitumise variandi antud liiklusolukorras ja täidab oma soovi sõita ristmikule keelava kollase tule ajal ja jätkata sõitu. Ta ei teinud midagi, et peatuda ohutult enne ristmikku. Selle järeldusele jõuda annab kohtule tõendida lisatud salvestis. Kohus leiab, et menetlusalune isik on teo toime pannud, täidetud on teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, tegu vastab
S § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik osutab kaebuses õigusvastasust välistavale asjaolule. Nimelt on võimalik tema kaebuses aru saada, et ta tegutses õigusvastasust välistava asjaolu esinemisel KarS § 29 mõttes – hädaseisundis. Kohus peatub õigusvastasust välistava asjaolu analüüsimisel põhjalikumalt. Õigusvastasuse kontroll Tõepoolest, KarS § 29 näeb ette, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, valitud vahend on vajalik ja kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Isik väidab kaebuses, et pidurdamisel enne ristmikku oleks tekkinud oht, et ta oleks pidanud peatuma ülekäigurajal või ristumisalal, mis oleks ohtlik liiklusele.
lg 3 näeb ette juhi kohustuse „foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees…“.
lg 1 p 3 näeb ette kaks erandit, millal liikumine on lubatud ( ehk ei ole õigusvastane) foori keelava kollase tule ajal –
5/9 Kohus kontrollib, kas isiku taotletud erand esines liiklusolukorras. käesoleva väärteoasja esemeks olevas Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtub, et tal ei olnud võimalik peatuda foori ja stoppjoone ees õigel ajal, seetõttu otsustas ta sõita ristmikule rohelise vilkuva tule ajal, et ta ei jääks seisma ülekäigurajale või ristmikule, et ei tekiks liiklusohtu. Ka kaebuses osutab menetlusalune isik sellele, et ta sõitis rohelise vilkuva tule ajal ja kui ta hakkaks sel ajal pidurdama, siis peaks ta peatuma ülekäigurajale või ristumiskohale. Kaebuses isik selgitab, et peatumine foori ja stoppjoone ees oli võimatu põhjustel: tema auto on raske, kaalub rohkem kui 2 tonni, kütusepaak oli ka täis, autos istusid veel kaks isikut; kiirusel 50 km/h reageerimisvahemaa 15 m, pidurdusvahemaa on 25 m. Seega ta vajaks vähemalt 40 m vahemaad stoppjooneni, et peatuda. Seda vahemaad tal ei olnud, sest kohalt, kus hakkas roheline tuli vilkuma on stoppjooneni 25 m. Sisuliselt osutab isik sellele, et foori kui liiklusmärgi töö on korraldatud selliselt, et liikudes lubatud kiirusega 50 km/h, ei ole võimalik liiklusohutuse nõuet täita, sest roheline tuli hakkab vilkuma liiga lähedal stoppjoonele ja sõidukiga ei saa peatuda. Kohus kontrollib isiku väidet. Esiteks märgib kohus, et isik ei ole kohustatud sõitma suurima kiiruse lubatud piirmääraga, näiteks asulas 50 km/h. Vastupidi, seadus paneb juhile kohustuseks valida kiirust vastavalt asjaoludele selliselt, et ta saaks peatuda takistuse ees, mida juht pidi aimama. Kohus märgib, et fooriga reguleeritava ristmiku ületamine eeldabki, et vastavalt tuledele tekib juhil vajadus peatuda keelava tule ajale. Igale juhile ja ka keskmisele kõrvalseisjale on selge, et reguleeritavale ristmikule lähenedes tulebki hakata kiirust kohandama reguleeritud liiklusolukorda järgimiseks.
lg 3 p 1 ja 2 sätestavad: „Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb;“ Seega, arvestades märja asfaldi seisukorda, auto raskust, fooriga reguleerivat ristmikku, mitte ainult võis menetlusalune isik korrigeerida sõiduki kiirust, vaid oleks seda pidanud tegema ka siis, kui arvestades oma kogemusi oli arvamusel, et tema konkreetse sõiduki puhul ja märja asfaldiga on pidurdusvahemaa pikem ja foori nõude järgimisega võib tekkida probleeme. Kohus märgib, et rohelise vilkuva foori tähendus liiklusohutuse tagamisel ongi see, et eelnevalt teavitada juhti, et varsti süttib keelav kollane tuli ( nii on seaduse tekstis lahti selgitatud), et juht saaks kiirust veelgi vähendada ja peatuda. Teiseks, erinevalt menetlusaluselt isikult, ei leia kohus, et käesoleva liiklusolukorras esineksid faktilised asjaolud, mille tõttu tuleks kohaldada isiku taotletud erandit. Salvestiselt on tuvastatavad järgmised asjaolud. 6/9 Kl 17:05:18 hakkab vilkuma roheline tuli. Menetlusaluse isiku sõiduk liigub sel hetkel teel teatud kaugusel ristmikult ja stoppjoonelt. Paremale poole jääb sel hetkel Rakvere x hoone nurk, ristmikuni jõudmiseks on sõita veel Rakvere x hoone pikkuse vahemaa, vasakule poole jääb Rakvere x hoone. Kohtunik on kohal orienteerumisel kasutanud avalikku baasi Google Maps. Sellest kohast kuni ristmiku alguni on Google Mapsi andmetel mitte vähem kui 50 ja mitte kaugem kui 54m ( meetri-paari teatud ebamäärusus on tingitud sellest, et avaliku baasi kaardil on määratlev ristmiku algus, kuid ei ole selle ees olevat stoppjoont). Kl 17:05:20 süttib kollane tuli. Sõiduk jätkab liikumist enne ristmikku ja ületab stoppjoont kl 17:05:
lg 1 ).
S §-st 57 tuleneva karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud varasemate liiklusalaste karistuste puudumise, mis võib olla kergendav asjaolu KarS § 57 lg 2 mõttes ja kohus arvestab seda. KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul. V.J ületas fooriga reguleeritud sõiduteede ristumisala keelava kollase tule ajal. Sellise käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktiga. Kohus arvestab, et tegu on toime pandud tahtlusega, selle otseses vormis. Eeltoodut arvestades hindab kohus V.J-i süüd teos keskmisest väiksemal määral. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 2 kehtivat kriminaalkaristust (10.01.2013 ja 13.10.2017). Tegemist ei ole liiklusalaste süütegudega. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalkaristustel väga kaalukat mõju antud kohtuasjas karistuse määra arvutamisel. Väärteokorras karistatud ei ole. Isik on liikluses käitunud seadusekuulekalt. See annab aluse arvata, et isiku esimene liiklusalane rikkumine jääbki viimaseks ega nõua ranget karistust. Samas märgib kohus, et kahjuks, ei soovi isik tunnistada, et tema tegu on liiklusalane rikkumine. Ei ole välistatud, et rikkumine võib korduda. Isiku mõjutamiseks ei tohi sel juhul karistus olla minimaalne. Seoses üldpreventiivsete asjaoludega leiab kohus, et määratud karistus annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning tuleb hoiduda selliste olukordade tekitamisest, mis võiksid tekitada ohtu kellegi tervisele või varale. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus 20 trahviühikut summas 80 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest määrast alla poole, vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, mis on alla keskmise. Määratud karistuse suurus on selline, mis võib olla kohaldatud isiku suhtes, kes ei oma varasemaid karistusi samalaadsete süütegude toimepanemise eest. Karistus alla sanktsiooni keskmise määra (keskmine määr on 25 eurot ehk 100 eurot) kinnitab, et menetleja on eelpool nimetatud asjaolusid arvestanud. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistust lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. KOHTU MEETMED 8/9 V.J-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja M. K. 20.01.2020 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,19,006568 jätta rahuldamata ja määratud karistus jätta muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik 9/9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.