4-19-4089/7

4-19-4089 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4089 Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi U R 30.07.2019.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.07.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,19,
2. Kaebuse esitaja U R, isikukood: XXX; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; e-post: XXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta U R kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.07.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,19,010052 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata.
4. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti 29.07.2019.a otsus väärteoasjas 2302,19,010052 muutmata.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata U R ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus grupile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 1 4-19-4089 29.07.2019.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. Pihl üldmenetluse otsuse väärteoasjas 2302,19,010052 U R suhtes. Otsusega karistati U. R Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot. Menetlusalust isikut karistati LS § 223 lg 1 järgi selle eest, et ta 30.06.2019.a kell 17.03 Tallinnas, XX ristmikul ei hoidunud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas temas paremal liikuvat sõiduautot XXX (reg. märgiga XXX). Menetlusalune isik põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju A S ja XXX AS-le. Väärteootsuse kohaselt rikkus U. R sellise tegevusega LS § 46 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteo mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. KAEBUSE SISU U. R esitas 30.07.2019.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või määratud karistuse vähendamist. Menetlusalune isik leiab kaebuses, et ta ei ole karistust ära teeninud. U. R soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 21.08.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistused on proportsionaalsed toimepandud rikkumistega. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Objektiivne koosseis LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kuivõrd LS § 223 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 46 lg 3 Antud sätete kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. 2 4-19-4089 Väärteoprotokolli nr AB1578334 kohaselt juhtis U. R mootorsõidukit XXX (reg. märk XXX) koos haagisega XXX (reg. märk XXX) 30.06.2019.a Tallinnas, XXX ja XXX ristmikul ning ei hoidnud ohutut külgvahet kõrval sõitva sõiduautoga XXX (reg. märk XXX). Oma tegevusega põhjustas U. R liiklusõnnetuse ja varalise kahju A S ja XXX AS-le. Sõiduautole XXX (reg. märk XXX) tekitatud kahju kinnitab väärteoprotokollile lisatud LÕ akt nr 1389, sõiduki XXX vaatlusprotokoll, fototabelid, sõiduki XXX vaatlusprotokoll, väärteoasja materjalidele lisatud fotod ning videosalvestis. Tunnistaja A S ütluste kohaselt alustas ta 30.06.2019.a kell 17.03 mootorsõidukiga sõitmist XXX ja XXX ristmikult. Ristmikul seisis tema kõrval teises reas valget värvi veoauto. Peale liikumise alustamist tundis ta kuidas kõrval reas sõitev veoauto oli talle otsa sõitnud. Veoauto jätkas enda reas liikumist. Veoauto haagise registrimärk oli XXX. Tunnistaja ütlusi aset leidnud liiklusõnnetusest kinnitab ka väärteoasja materjalidele lisatud liikluskaamera videosalvestis, millest nähtub, et veoauto XXX seisab XXX ja XXX ristmikul ja ootab vasakpöörde võimalust. Sõidukite XXX ja XXX esiosad on liikumise alguses omavahel kohakuti. XXX liigub XX-ist veidi kiiremini, oma sõiduraja piirides otse. Sõiduk XX vajub aga samal ajal oma sõiduraja parema serva poole. Videost on näha, et veoauto parempoolsed rattad on üle tema sõiduraja paremat poolt tähistava valve pidevjoone. XXX liigub samal ajal endiselt otse ega välju oma sõiduraja piiridest.
6. juuni 2019.a sõiduki vaatlusprotokolli (koos fototabeliga) kohaselt viidi läbi sõiduauto XX (reg. märgiga XXX) vaatlus, millega tuvastati, et sõiduautol on kahjustada saanud vasakpoolne tagatiib (kraapejäljed ja värvikahjustus) ja vasakpoolne tagaratas (velg).
7. juulil 2019.a sõiduki vaatlusprotokolli (koos fototabeliga) kohaselt viidi läbi veoauto XXX (reg. märgiga XXX ) vaatlus, millega tuvastati sõiduki parempoolsel esiosa kabiinil kriimustused. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt juhtis ta 30.06.2019.a veoautot XXX(reg. märgiga XXX), mille järel oli haagis (reg. märgiga XXX). Sõpruse puiesteel tegi ta vasakpöörde XXX teele. Menetlusalune isikule ei antud märku, et midagi oleks juhtunud. Kohtu hinnangul on eelnimetatud väärteomaterjalidega täielikult tuvastatud, et kaebaja rikkus LS § 46 lg 3 sätestatud liiklusreegleid, st ei hoidnud mootorsõiduki juhtimisel ohutut külgvahet ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse. Seega loeb kohus U R LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise menetlusaluse isiku tegevuses tõendatuks. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on LS § 223 lg 1 sätestatud süüteokoosseisud täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et U. R pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, mis puudutab liiklusõnnetuse põhjustamist. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani U. R teo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud enda manöövri ohutuses. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta ette näinud, et tema tegevus võib kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Seega kui U. R oleks käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult (veendunud manöövri ohutuses), ei oleks tema poolt juhitud sõiduauto sõitnud otsa kõrval sõidureas sõitnud sõiduautole. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et U. R on täitnud LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. 3 4-19-4089
8. Õigusvastasus ja süü U. R teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning menetlusalune isik on sündinud xxx. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on U R tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. U. R süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tekitatud kahju näol on tegemist LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukitele tekitatud kahjustused ei olnud suured. Menetlusaluse isiku süü suurust mõjutab samuti ka väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest, kergemeelsuse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata seega keskmisest väiksemaks. Kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusel isikul on käesoleval hetkel 1 kehtiv kriminaal- ja väärteokaristus. Mõlemad karistused on täidetud. Kohtuväline menetleja on U. R karistanud 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Karistusliigi valimine ei ole mitte menetlusaluse isiku privileeg, vaid karistuse kohaldaja kaalutlusõigus. Kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, §
9. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask Kohtunik 4