4-19-5012 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2019. a Tallinn Väärteoasja number 4-19-5012 (2317,19,009526) Kohtunik Märt Toming E.L-i kaebus

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: E.L , ik: XXX, elukoht: xxxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Rahuldada E.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrulltalituse patrullgrupi I patrullpolitseiniku Janek Ardoni 16.09.2019 otsusele nr 2317,19,009526 E.

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 eurot osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrulltalituse patrullgrupi I patrullpolitseiniku Janek Ardoni 16.09.2019 otsus nr 2317,19,009526 E.

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 eurot osaliselt, s.o karistuse täitmise tähtaja, s.o täitmise lõpptähtaja 15.12.2019 osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata.

1. Teha põhikaristuse täitmise tähtaja osas uus otsus ja määrata, et vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvist kogusummas 220 eurot kaebuse läbivaatamise hetkeks tasumata osa summas 210 eurot tuleb KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast 6 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 35 euro kaupa kuus tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
2. 1
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 26.11.
4. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 27.12.
5. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.12.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrulltalituse patrullgrupi I patrullpolitseiniku J A 16.09.2019 otsusega nr 2317,19,009526 karistati E.L-i LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 eurot, selles, et E.L 16.09.2019 kella 09:00 paiku xxxx mnt
7. kilomeetril xxxx juhtis mootorsõidukit kiirusega 130+/-4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 36 km/h ning rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 16.09.2019 määrati talle kiiruse ületamise eest raha trahv summas 220EUR. Otsusesse kirjutati maksegraafik lõpuga 15.12.
8. Kuna ta on täiskohaga õpilane, taotleb ta tasumise tähtaja muutmist. Palub määrata lõpp summa tasumise tähtajaks 16.02.
9. Soovib kaebuse läbi vaatamist kirjalikus menetluses. Kaebusele lisas menetlusealune isik kiirmenetluse otsuse ja õppimistõendi. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Seoses E.L poolt Harju Maakohtule esitatud kohtuvälise menetleja otsuse peale väärteoasjas nr 231719009526 (kiirmenetluse otsus 10220151654010) edastame kohtule väärteoasja toimiku, mille palume vajaduse möödudes tagastada. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt väärteomenetluse seadustiku 120 lg 1 alusel. Menetlusalune isik E.L esitas kohtule kaebuse, mille sisu on alljärgnev: 16.09.2019 määrati mulle kiiruse ületamise eest raha trahv summas 220 EUR. Otsusesse kirjutati maksegraafik lõpuga 15.12.
10. Kuna olen täiskohaga õpilane, taotlen tähtaja muutmist. Palun määrata lõpp summa tasumise tähtajaks 16.02.
11. Soovin kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Täiendavalt on menetlusalune isik esitanud kohtule õppimistõendi. 16.09.2019 koostas patrullpolitseinik J A kiirmenetluse otsuse selle kohta, et E.L juhtis 16.09.2019 kella 09.00 ajal xxxx mnt 21 km- 1 mootorsõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 130 +/-4 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 2 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. Nimetatud väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja, olles läbi vaadanud menetluse raames kogutud materjalid, on seisukohal, et kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik on süüdi temale etteheidetava teo toimepanemises. Menetlusalune isik E.L oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust. Samuti karistusregistri väljavõttest nähtub, et E.L ei ole karistusregistrisse kantud. Selline karistusregister osutab, et E.L ei ole tihe liiklusnõuete rikkuja. Samuti nähtub politsei menetlusinfosüsteemi (MIS) väljavõttest, et isik on asunud temale määratud rahatrahvi tasuma. 28.10.2019 seisuga isik tasunud 10 eurot. Tulenevalt eeltoodust, olles tutvunud kohtule esitatud kaebusega ja asja materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab kohtuväline menetleja, et saab nõustuda E.L poolt esitatud kaebusega. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 on kohtuväline menetleja seisukohal kaebuse rahuldamisega ja otsuse osalise tühistamisega rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetlus. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise salvestise andmete väljatrükist ja salvestisest nähtub, et kaebuse esitaja E.L-i juhitud sõiduki Xxxx reg. märk xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 16.09.2019 kella 09:00 ajal lasertüüpi mõõteseadet LaserCam 4 nr LE
12. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 130 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 126 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise 3 määraks oli seega mitte vähem kui 36 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja E R, kasutades taadeldud mõõtevahendit (TTRS-19/00139), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel mitte vähem kui 36 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 36 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna patrulltalituse patrullgrupi I patrullpolitseinik J A, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 eurot. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra vähesel määral ületavas määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 36 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 36 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. 4 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on LS § 227 lg 2 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemise eest leiab kohus, et süü suurus sõltub numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 30 trahviühikut). Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on keskmine, kuna lubatud suurimat sõidukiirust on LS § 227 lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h, silmas pidades ületatud ülemmäära lähedases määras, s.o 36 km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel avaldanud kahetsust ning kahetsust on kergendava asjaoluna arvestanud ka kohtuväline menetleja oma otsuses. Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal puuduvad kehtivad karistused. Kohus leiab, et sellise asjaoluga on kohtuväline menetleja ka arvestanud, arvestades ka kahetsust, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselgelt ka karistus rangem ja oleks kohaldatud ka lisakaristust. Karistuse määramisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulavälisel teel sõidukiirust 36 km/h, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetlja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmist määra vähesel määral ületav karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuses on menetlusalune isik palunud määrata rahatrahvi tasumine ositi, kuna ta on õpilane ja tema sissetulek ei võimalda tal koheselt rahatrahvi maksta. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleval 5 juhul on menetlusalune isik kohtule esitanud dokumentaalse tõendi selle kohta, et ta õpib Tallinna Tööstushariduskeskuses statsionaarses õppes, millega loeb kohus mõjuva põhjuse olemasolu rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks tõendatuks. Menetlusalune isik väitis kaebuses, et trahvisumma tasumine ühekordse maksena on majanduslikel põhjustel raskendatud, kuna ta on õpilane ning ta palub võimaldada rahatrahvi tasumist ositi. Arvestades kaebuse esitaja esitatud dokumenti õppimise kohta ning tema isikuandmeid, s.o vanust, millest võib tuletada, et ta on õpilane ja tal puudub püsiv töine sissetulek, trahvisumma suurust ning menetlusaluse isiku selgitusi oma majandusliku seisundi kohta, ei näe kohus põhjust kaebuses toodud põhjustes kahelda ning leiab, et tegemist on mõjuvate põhjustega. Seetõttu tühistab kohus vaidlustatud otsuse osaliselt, s.o otsuse täitmise tähtaja osas ning määrab uue otsusega menetlusalusele isikule uue tähtaja rahatrahvi tasumiseks, määrates vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvi tasumise ositi, võimaldades määratud rahatrahvi ositi tasumise 6 kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Kohus peab vajalikuks kaebuse esitajale selgitada, et vastavalt KarRegS § 24 lg 1 p 1 sätetele kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Seega mida kiiremini kaebuse esitaja määratud rahatrahvi täies ulatuses ära tasub, seda varem algab karistusandmete kustumise tähtaeg. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks põhikaristuse täitmise osas otsust muuta ja võimaldada isikul tasuda rahatrahv ositi. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6