4-19-3687/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2019, Jõhvi kohtumaja Asja number 4-19-3687 Kohtunik Deniss Minzatov kirjalikus menetluses Taotlus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus U.I ’le asenduskaristuse määramiseks Menetlusosaline Võlgnik U.I, isikukood XXX, elukoht xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes VTMS § 211 lg 3, kohus MÄÄRAS: Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 7.10.2016 otsusega väärteoasjas nr 244016007439 U.I’le määratud tasumata rahatrahvi asendamiseks. Määrus edastada kohtutäiturile ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. ASJAOLUD U.I on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 7.10.2016 otsusega väärteoasjas nr 244016007439 KarS § 266 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut s.o. 80 eurot. Otsus jõustus 25.10.
2. Rahatrahv on käesoleva ajani tasumata. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati U.I suhtes täitemenetlus. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgniku pangakonto on arestitud. Sissetulekud tal puuduvad. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 4.07.2019 Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik U.I rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud. Kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 244016007439 tasumata rahatrahvi, summas 80 eurot, asendamine. Kohtute infosüsteemi andmete kontrollimisel tegi kohus kindlaks, et Tartu Maakohtu 14.01.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-533 kohaldati U.I xxx. Asjaolude täpsustamiseks saatis kohus 5.07.2019 kirja xxx. xxx 8.07.2019 laekunud vastusest nähtuvalt U.I ei viibi ravil xxx. Isik viibis viimati statsionaarsel ravil ajavahemikul 13.01.2015-24.04.
3. Muud teavet, sh millises seisus U.I tervis praegu on, kas ta jätkuvalt xxx, millises staadiumis see 1 haigus on jne, ei õnnestunud saada. Rohkem infot xxx ei tulnud ning arvestades asja iseloomu (asenduskaristuse taotlus 80-eurose trahvi suhtes) ei pea kohus otstarbekaks ega võimalikuks sellekohase ekspertiisi määramist vms. Seetõttu lähtuda tuleb olemasolevast infost, et U.I põeb xxx ja viimati oli statsionaarsel ravil 2015.a. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 211 lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Üldiselt teada on, et xxx. Samas U.I näol ei ole tegemist haiglas ravil viibiva isikuga ega kinnipeetavaga, kelle puhul oleks võimalik lahendada asja videokonverentsi teel ning läbi selle oleks kokkupuude haige isikuga ja kohtu töötajate võimaliku nakatumise oht välistatud. Antud olukorras ebaselge on, millised kaitsevahendid ja kuidas peaksid kohtu töötajad (sh kohtunik, istungisekretär, kohtukordnikud) U.I’ga suhtlemisel ja kohtuistungi pidamisel ja selle ettevalmistamisel kasutama, et nakatumise oht oleks välistatud. Vastav kord, kuidas sellistel juhtudel, st seda laadi nakkushaigusega isikutega asjades toimida puudub. Arvestada tuleb ka, et peale kaitsevahendite kasutamist tuleb desinfitseerida ka kohturuumid ehk istungisaali, võib olla ka muud kohtumaja ruumid, üldiselt kasutatavad kohad (lift, trepid jne), mis võib nõuda kaitsevahenditega võrreldes oluliselt suuremate kulutuste tegemist ja need kulud võivad ületada U.I’le määratud tasumata trahvi (80 eurot) kordades. Antud määrust tehes arvestab kohus ühelt poolt, et õigusemõistmisest kergekäeline loobumine ei ole lubatav. Selles mõttes menetlusosalise terviseseisund, sh nakkushaigus, ei välista iseenesest tema suhtes menetluse toimetamist. Samas peab menetlus olema võimalikult ökonoomne ja liigseid kulutusi tuleb vältida. Oluline on ka see, et kohtu töötajate töökeskkond, nagu ka teiste kohturuumides viibivate isikute ümbrus peab olema ohutu. Seda eesmärki teenivad näiteks kohtumajades kasutatavad metallidetektorid ja kohtu külastajate turvakontroll, mis kaitseb kohtu töötajaid ja kohtu külastajaid selle eest, et nende suhtes võidakse kasutada relva. Bioloogiliste ohtude vastu aga sellist efektiivset ja ära reguleeritud kaitset (vähemalt praegu ja konkreetselt Viru maakohtu oludes ning seda laadi asjade puhul) ei ole ning selle puudumise tõttu ei pea kohus võimalikuks seada kohtu töötajate (aga ka teiste kohtumajas viibivate isikute – prokuröride, advokaatide, kriminaalhooldusametnikke ja muude menetlusosaliste) elusid ja tervist reaalsesse ohtu. Arvestades eeltoodu asub kohus seisukohale, et antud asenduskaristuse taotlust ei ole võimalik lahendada, mistõttu esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata ja tagastada see esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov kohtunik 2