KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juunil 2019. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-2626 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi I.I

) § 118 lg 2 p-st 3, kohus määras:

1. Jätta läbi vaatamata I.I kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 22.04.
2. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,18,
3. 2.

§ 199lg 4 kohaselt jõustub kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus selle tegemisest.

1. Kohtumäärus edastada I.I-le ning PPA Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja kohtu seisukoht PPA Lõuna Prefektuuri 22.04.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,18,003290 karistati I.I liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Lisakaristusena võeti I.I-lt LS § 224 lg 3 alusel ära juhtimisõigus 6 kuuks. 07.05.
3. a edastas I.I Tartu Maakohtule järgneva e-kirja: „Tere. Saadan allikirjastatud dokumente väärteootsuse edasi kaebamiseks. Kõike head soovides I.I .“ Nimetatud kirjale olid lisatud T.G. OÜ avaldus, milles viimane palus I.I-le säilitada juhtimisõigus, samuti PPA Lõuna Prefektuuri 22.04.
4. a otsus väärteoasjas nr 2780,18,003290 ning väljavõtted I.I SEB pangatehingutest. Kohus, tutvunud I.I e-kirja ning selle lisadega, leidis, et ilmselgelt oli nende materjalide kohtusse saatmisel isiku tahteks PPA Lõuna Prefektuuri 22.04.
5. a otsuse edasi kaebamine. Sellest tulenevalt käsitles kohus I.I e-kirja kaebusena kohtuvälise menetleja otsuse peale. Samas ei vastanud I.I e-kiri kaebuse nõuetele. Nimelt ei olnud selles märgitud:
6. millises osas otsust vaidlustatakse (

§ 115lg 1 p 7); 2.

kaebuse esitanud isiku taotluse sisu (nt kas tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses või osaliselt, tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus

§-des 29 või 30 sätestatud alustel jne) ja taotluse põhjendust (

§ 115lg 1 p 8); 3.

tõendeid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel oleks olnud vaja kohtus asja õigeks lahendamiseks uurida (

§ 115lg 1 p 9); 4.

kas kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta või on ta nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 115lg 3 p 1); 5.

kas kaebuse esitaja soovib, et menetluses osaleks kaitsja, kui tal seda ei ole (

§ 115lg 3 p 2).

Lisaks ei olnud I.I kaebus (digitaalselt) allkirjastatud, ehkki

§ 115lg 4 sätestab, et kaebusele kirjutab alla selle esitaja.

Seega, kuna I.I kaebus ei vastanud

§ 115nõuetele, jäeti see Tartu Maakohtu 29.05.2019.

a määrusega käiguta ja anti I.I-le aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 11.06.

1. a. Ühtlasi teavitati I.I sellest, et kohtumääruse täitmata jätmise korral tema kaebust läbi ei vaadata. 10.06.
2. a edastas I.I kohtule elektroonilisel teel järgneva digitaalse allkirjaga varustatud avalduse: „Tartu Maakohus. Avaldus. Tere. Soovin vaidlustada lisakaristuse otsust seoses juhtimisõiguse peatamises. I.I .“ Ülejäänud puudusi, millele kohus oma 29.05.
3. a määruses viitas, I.I ei kõrvaldanud ning need on kõrvaldamata seniajani.

§ 118

lg 2 p-st 3 tulenevalt, kui kaebuse esitanud isik ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, siis teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et I.I kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2