1 Kriminaalasi nr 1-16-3579 KOHTUMÄÄRUS 12. juunil 2017 Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas kirjalikus menetluses läbi vaadanud Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse
§ 238
lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust üh e kolmandiku võrra ja J.F karistati vangistusega 4 (neli) kuud. Kohaldati KarS § 74 lg 1 ja nähti ette, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.F ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust - mitte tarvitama alkoholi. KarS § 74 lg 3 alusel määrati katseajaks 1 (üks) aasta. J.F-ile määratud katseaeg hakkas kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o 05.10.
- Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnikult Natalja Rabekolt saabus kohtule 07.06.2017 erakorraline ettekanne J.F-ile määratud katseaja pikendamiseks 6 kuu võrra, s.o kuni 05.04.
- Erakorraline ettekanne on kohtule esitatud põhjusel, et J.F on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 11.05.2017 saadud Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse juhi teatisest selgus, et 06.05.2017 kell 11.31 indikaatorvahendiga kontrollimisel tuvastati J.F-i väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 1,55 mg/l. 09.05.2017 ilmus J.F 2 registreerimisele Sillamäe esindusse alkoholijoobe tunnustega (tugev alkoholilõhn, aeglus). 09.05.2017 kell 14.30 teostati registreerimise käigus aadressil xxxx kohustuse täitmise kontroll. Kontrolli käigus tuvastati J.F-i väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 2,172 mg/l. Kriminaalhooldusaluse J.F-i antud seletuste kohaselt 06.05.2017 tarvitas ta alkoholi, kuna sai peksa. Valuvastaseid ravimeid tal ei olnud, aga alkohol aitas kõrvaldada valu ja stressi. 09.05.2017 tarvitas ta alkoholi kalmistul, kuna armastas oma vanaisa ja mälestas teda. J.F on teadlik, et tal on kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusalune kahetseb oma tegu ja palub kohut pikendada katseaega ning mitte panna teda vanglasse. Esmakohtumine J.F-iga toimus 21.10.2016 Sillamäe esinduses, kus talle selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Õigused ja kohustused on J.F-ile olnud arusaadavad, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga. Ajavahemikus 05.01.2017-16.02.2017 läbis J.F sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille käigus tõsteti tema motivatsiooni keelduda alkoholi tarvitamisest ning ta omandas uusi teadmisi karske eluviisi järgimise kohta. J.F on 2 korral (06.05.2017 ja 09.05.2017) rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 09.05.2017 ei saanud J.F oma seisundi tõttu kirjutada seletuskirja, kuid suuliselt ütles ametnikule, et teda peksti läbi, tal on valud alalõua juures ning alkoholi tarvitamine maandab valu. J.F oli kutsutud registreerimisele 10.05.2017 seletuskirja kirjutamiseks, kuid ta ei ilmunud ega teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest. J.F ilmus registreerimisele alles 06.06.2017 ja esitas arstitõendid, et oli haige ajavahemikul 04.05.201707.06.
- 12.05.2017 teostati kodukülastuse kontroll aadressil xxxx seoses J.F-i mitteilmumisega registreerimisele. Ust keegi ei avanud. Ametnik helistas J.F-i numbritele xxxx ja xxxx – mõlemad telefonid olid välja lülitatud. Ametnik helistas hooldusaluse emale telefoninumbril xxxx (L V) – telefon kutsus, aga keegi ei vastanud. 15.05.2017 helistas ametnikule J.F-i ema ja teatas, et J.F viibib haiguslehel, tal on epileptiline hoog. 06.06.2017 kirjutas J.F seletuskirja selle kohta, et tarvitas alkoholi 06.05.2017 ja 09.05.
- Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KarS § 74 lg 4 ja KrHS § 31 lg 1 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada J.F-i katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 05.04.
- Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et J.F-ile võiks anda veel ühe võimaluse katseaja positiivseks läbimiseks, et mõjutada teda muutma oma senist eluviisi. Katseaja pikendamine võimaldab efektiivsemalt ellu viia hoolduskavas püstitatud eesmärke ning motiveerib J.F seaduskuulekale elule. Vaatamata sellele, et J.F rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et J.F-ile võiks anda veel ühe võimaluse positiivsete muutuste tegemiseks. J.F on kriminaalhooldajaga olnud koostöövalmis, käitumine vestlustel on korrektne, ta tunnistab oma viga, kahetseb tehtut ning ilmutab motivatsiooni oma käitumist muuta.
§ 432
lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata 3 täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Natalja Rabeko erakorraline ettekanne J.F-ile määratud katseaja pikendamiseks 6 kuu võrra, s.o kuni 05.04.2018, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest J.F on 2 korral rikkunud temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Hooldusalusel tuvastati alkoholijoove 06.05.2017 ja 09.05.2017, kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses tunnistas J.F alkoholi tarvitamist nimetatud kuupäevadel. Kohus arvestab erakorralist ettekannet rahuldades kriminaalhooldusametniku arvamusega, et J.F-ile võib anda veel ühe võimaluse oma senise eluviisi muutmiseks ja katseaja läbimiseks, sest hooldusalune on olnud koostöövalmis ja ilmutanud motivatsiooni oma käitumist muuta. Kohus annab katseaja pikendamisega J.F-ile võimaluse näidata, et ta on valmis tegema jõupingutusi selleks, et mõistetud karistus ära kanda vabaduses. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4;
§ 387
, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Natalja Rabeko erakorraline ettekanne 07.06.2017 rahuldada. Pikendada J.F ’ile (isikukood XXX, elukoht xxxx) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.10.2016 otsusega nr 1-16-3579 määratud 1 (ühe) aasta pikkust katseaega 6 (kuue) kuu võrra, s.o kuni 05.04.2018. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik