1-16-11076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11076 (16230104240) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetluses Helen Kiviloo Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja K.J Ik: XXX, EV kodanik, kesk-eriharidus, töökoht: xxxx OÜ; elukoht: xxxx registreeritud elukoht Akadeemia tee 62-20, Tallinn. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.09.

1. Kahtlustatavana kinni peetud 08.09.2016 kuni 09.09.
2. Harju Maakohtu 01.03.2017 vahistamismäärusega kohaldatud tõkendit vahistamine, kohtumääruse alusel kinni peetud 17.05.2017 Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON
3. K.J süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2016 kuni 09.09.2016, s.o 2 (kaks) päeva ja 17.05.2017 kuni 22.05.2017, so 6 (kuus) päeva, kokku 8 (kaheksa) päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva.
2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta K.J-ile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 kuu ja 22 päeva K.J-i suhtes kohaldamata, jättes 1 selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.J temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.J-ile määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.05.
5. K.J-i suhtes Harju Maakohtu 01.03.2017 määrusega kohaldatud tõkend vahistamine tühistada ja K.J vabastada viivitamatult vahi alt kohtusaalis.
6. K.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9 ja; § 179 lg 1 p 2 § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; - määratud kaitsjale Jugans Grossmann makstud tasu kohtueelsel menetlusel 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel 96 (üheksakümmend kuus) eurot, s.o kaitsjale Jugans Grossmann makstud tasu kokku 144 (sada nelikümmend neli) eurot ning määratud kaitsjale Eva Rivis makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, kokku kaitsjatele makstud tasu 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot, s.o kokku menetluskulu 897 (kaheksasada üheksakümmend seitse) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „K.J , 1-16-11076, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel K.J-ile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Asitõend: 1 CD-plaat turvakaamera videosalvestusega (tl 33), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
8. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: K.J´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes aasta jooksul on toime pannud vähemalt kaks vargust, s.o 23.11.2015, mille eest karistati teda Põhja prefektuuri 23.11.2015 kiirmenetluse otsusega, ning 09.08.2016, mille eest karistati teda Harju Maakohtu 29.11.2016 otsusega, jätkas varguste toimepanemist ja uuesti 08.09.2016 kella 16.08 ajal viibides Tallinnas Narva mnt 90 asuvas ABC Supermarkets AS-le kuuluvas Comarket kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pakki õlut (kokku 12 pudelit) maksumusega 7,09 eurot/pakk kogumaksumusega 14.18 eurot ning möödus kassadest, jättes 2 kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Seega K.J pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et kaitsealuse süü on tõendatud, kaitsealune on ennast süüdi tunnistanud. Tõendite vastu ei vaidle, tõendid vastavad KrMS § 63 lg 1 sätetele. Süüdistus on põhjendatud.
9. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 08.09.2016 kella 16.08 paiku Tallinnas Narva mnt 90 asuvas ABC Supermarkets AS-le kuuluvas Comarket kaupluses kauba kogumaksumusega 14,18 eurot varguse katse toime panemine K.J-i poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. K.J-i kahtlustatavana antud ütluste (tl 15) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist ja kahetseb oma tegu. Tunnistaja Xxxx´i ütluste (tl 4-5, 7-8) kohaselt oli ta 08.09.2016 Comarketi kaupluses tööl turvatöötajana. Nägi kuidas hallis ülikonnas noormees võttis kaks pakki purgiõlut, pani halli värvi kilekotti ja pärast seda möödus kassadest, jättes õllede eest maksmata. Kinnipidamisel avastati kilekotist 2 pakendit Karl Friedrichi purgiõlut kogumaksumusega 14.18 eurot. Kaup korras ja tagastatud kauplusele. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 08.09.2016 kell 17.37 peeti kahtlustatavana kuriteo toimepanemises kinni K.J (tl 13-14). Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtuvalt süüdistatav võtab müügisaalist ning paneb kotti 2 pakki õlut, millega möödub kassadest, jättes kauba eest tasumata. Peale seda peeti ta turvatöötaja poolt kinni (tl 17-19). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu ABC Supermarkets AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 2-3), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 08.09.2016 kella 16.08 paiku Tallinnas Narva mnt 90 asuvas ABC Supermarkets AS-le kuuluvas Comarket kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati ABC Supermarkets AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 14,18 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist peatati süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse KarS § 25 lg 2 tähenduses. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 3 Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2317,15,011937 nähtuvalt on süüdistatavat karistatud 23.11.2015 toime pandud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo eest ja väärteoprotokollist nr AB1480611 väärteoasjas nr 2316,16,008687 ja Harju Maakohtu 29.11.2016 kohtuotsusest väärteoasjas nr 4-16-6430 (tl 24-28) nähtuvalt on süüdistatavat karistatud 09.08.2016 toime pandud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo eest, samuti karistusregistri väljavõttest nähtub (tl 20-23), et K.J on lisaks eelmärgitud karistamisotsustele veel kehtiv väärteokaristus KarS § 218 lg 1 alusel toimepandud väärteo eest, mis on toimepandud 13.04.
10. Samuti käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et K.J on 08.09.2016 toime pannud ühe varguse katse. Seega leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest, et ta varastas kauplustest õlut enda tarbeks, lähtuvalt veendunud, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega K.J pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt Kar

S § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS §

§ 25

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt kohtueelse menetluse aja seisuga ta küll töötas, kuid kohtu telefonilise järelepärimise kohaselt tööandjale töötas süüdistatav süüdistatava nimetatud äriühingus alltöövõtja töötajana viimane kord 2016 aasta märtsis. Kohtuistungil esitas süüdistatav uue tööandja andmed, väites, et töötab ehitusfirma alluvuses eramajade ehitusel. Süüdistatava kinnipidamisel 17.05.2017 on süüdistatav avaldanud politseiametnikule, et ta ei tööta, millised andmed on fikseeritud ka kinnipidamisprotokollis, kuid kohtuistungil selgitas 4 süüdistatav, et ta oma seisundi tõttu kinnipidamisel ei mäleta midagi, mida ta politseinikele öelda võis. Maksu-ja Tolliameti andmetel on süüdistatava deklareeritud sissetulek 2015 aastal olnud väga väike, so alla keskmise kuupalga ulatuses kogu aasta kohta. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistataval üle kümne kehtiva väärteokaristuse ning kõik määratud rahatrahvid on senini tasumata. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates K.J-i süü suurust õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse katse toimepanemist, seejuures varastatud esemete väärtus oli alla 15 euro. Kannatanule kahju ei tekitatud. Seega on kohtu arvates K.J-i süü hinnatav väikesena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust, seega peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus tunduvalt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o alammäära lähedasena. Pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Arvestades seda, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks ning arvestades ajavahemikku, mis on jäänud süüteo toimepanemise ja asja kohtuliku arutamise vahele, ei ole süüdistatav vahepeal toime pannud ühtegi samalaadset süütegu, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetav karistus tuleb jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et katseaja jooksul ei pane süüdistatav toime uut tahtlikku kuritegu. Kuivõrd süüdistatav on suutnud viimase poole aasta jooksul käituda suhteliselt õiguskuulekalt, leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik ning süüdistatava suhtes võib kohaldada KrMS § 73 sätteid. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsjale makstud tasud kohtueelses ja kohtumenetluses. Kuivõrd kohtuliku arutamise kestel on kaitsja vahetunud senise kaitsja haiguse tõttu, kuid süüdistatav oli samal ajal tagaotsitav ning kriminaalasja kohtuliku uurimisega oleks nii või teisiti kaasnanud 5 kaitsja osavõtust tingitud kulu, leiab kohus, et määratud kaitsjatele makstud tasu tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses. Süüdistatava poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kohtuistungil on süüdistatav avaldanud, et tal töötab, millest teeb kohus järelduse, et süüdistataval on ka sissetulek. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatava poolt toimepandud süütegu ei olnud juhuslik episood tema elus, vaid väärtegude eelnevalt toimepanemise näol korduv. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ning teisi rahalisi nõudeid süüdistatava vastu, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6