Obsah (4)

§ 132§ 123§ 87§ 120

4-17-3265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2017. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-3265 Kohtunik Piia Jaaksoo V

) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta /tl 13, 16/. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Z.V on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Z.V on tunnistanud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel /VTT tl 5/, et 29.04.2017 oli Käinas Luige baaris, kus tarbis õhtu jooksul alates kella 01-st erinevaid alkohoolseid jooke, rummi, siidrit kokku umbes poole liitri jagu. Vastu hommikut kella 05.20 paiku hakkas baarist sõitma Putkastesse 2 4-17-3265 sõbra juurde ööbima enda kasutuses oleva mootorsõidukiga BMW 318i reg.nr * *. SuuremõisaEmmaste maanteel peatas ta politsei ja tuvastas tal alkoholijoobe 0,62 mg/l. Tunnistaja M P on rääkinud /VTT tl 6/, et 28.04.2017 tööülesandeid täites teostasid patrullis Käina vallas avaliku korra kontrolli. Märkasid Luige baari juures sõidukit, mis oli pargitud baari hoone taha. Kui sõiduk liikuma hakkas, otsustasid kontrollida sõidukijuhi kainust. Peatasid sõiduki poltiseauto vilkuritega, sõiduk peatus kohe, sõidukis oli ainult juht. Tundis juhis ära Z.V, kes puhus indikaatorvahendisse, mille näit oli positiivne, peale mida kontrollis politseinik K.K Z.V tõendusliku alkomeetriga ja lõplikuks näiduks jäi 0,62 mg/l. Peale seda koostas K.K vajalikud menetlusdokumendid. VTT tl 2 on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt Z.V suhtes on 29.04.2017 kell 05.23 kasutatud indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne. Pöördel on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt Z.V esines silmade punetus, pupillid väiksed, reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge, teadvusel, mäletab sündmusi, koordinatsioon häireteta, omamehelik kitumine, alkoholilõhn suust. VTT tl 3-4 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mille kohaselt Z.V 29.04.2017 kell 05.39 väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62 mg/l. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Z.V on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. Z.V rikkus oma tegevusega LS § 69 lg 3 mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et Z.V poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et Z.V pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. L.Lepmaa teadis, et ta enne mootorsõidukit juhtima asumist oli tarvitanud alkoholi ja tarvitatud alkoholi kogus oli nii suur, et Z.V pidi aru saama, et ta on seisundis, milles on keelatud mootorsõidukit juhtida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Z.V on talle süüks arvatud LS § 2 24 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Z.V poolt toime pandud tegu vastab LS § 2 24 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on Z.V karistanud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut s.o 300 eurot. Kohtuväline menetleja on Z.V LS § 224 lg 3 p 1 alusel karistanud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Z.V puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et Z.V süü on keskmisest suurem, alkoholipiimäära ületamine oli keskmisest suurem, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Z.V süü ei ole väga suur kuna talle arvatakse 3 4-17-3265 käesolevas väärteoasjas süüks mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis, muid liiklusseaduse nõuete rikkumisi talle ette ei heideta. Samuti ei ole joobeseisundi tuvastamise protokollis tuvastatud kõrvalekaldeid ei koordinatsioonis ega reaktsioonikiiruses. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga. Z.V tunnistab oma süüd ja kahetseb oma tegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eripreventiivse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja on leidnud otsuses, et Z.V ei ole esitanud tõendit, et ta kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu (isikud, kellelt vastavalt seadusel ei või juhtimisõigust ära võtta) ja tööotsimine ei ole piisav põhjendus juhtimisõiguse alles jätmiseks. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks alust arvata, et Z.V asub taas alkoholi piirmäära ületades mootorsõidukit juhtima, karistust määrates on põhjendatud karistuse üldpreventiivse eesmärgi olulisust. Vaadates L.Lepmaa karistusregistri õiendit /tl 14-15/ on näha, et Z.V on nii kriminaal- kui väärteokorras korduvalt karistatud isik. Karistusregistrist nähtub, et Z.V on 2006.a süüdi mõistetud Kars § 424 järgi s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, see karistus ei ole kustunud kuna kohtuotsuste kogumis mõistetud karistuse /kohtuotsused tl 18-32/ kandmiselt vabanes L.Lepmaa tingimuslikult septembris 2012, katseaeg lõppes 18.oktoobril 2014, seega karistus kustub käesoleva aasta oktoobris. Katseajal on Z.V toime pannud 2013.a ja 2014.a väärteod, kuid mitte liiklusalased. Seega on Z.V isikuks, kellel on kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Tõsi, Z.V on selle liiklusalase kuriteo toime pannud enam kui kümme aastat tagasi, kuid kohus leiab, et Z.V mootorsõiduki rooli asumine peale terve öö kestnud alkoholi tarvitamist näitab, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ja ta jätkab süütegude toimepanemist. Eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et Z.V on isikuks, kes võib taas asuda mootorsõidukit joobeseisundis juhtima ja karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb tema suhtes kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist nagu seda kohtuväline menetleja on teinud. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. Z.V on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul tahtlikult juhtis mootorsõidukit keelatud seisundis. Selline käitumine seab ohtu kaasliiklejad ning arvestada tuleb, et Z.V alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli määras, mis ei võimalda liiklusolusid õigesti tajuda. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt Z.V-le määratud põhi- ja lisakaristus koostoimes vastavad KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Põhikaristus on määratud sanktsiooni maksimummäärast ¼ suuruses summas ja lisakaristust on kohaldatud seaduses ette nähtud miinimummääras. Arvestades eeltoodud asjaolusid , jätab kohus Z.V kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 2, lg 3 p 1, § 69 lg 3 KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, 132 p 1.

Piia Jaaksoo Kohtunik 4