Obsah (7)

§ 184§ 73§ 68§ 74§ 214§ 21§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4293 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Ku

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi; Rando Traks ja Kein Piirioja süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. jaanuari 2017 otsus Apellatsioonide esitajad Ringkonnaprokurör Marge Voogma ja süüdistatava Madis Saluse kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Allar Luhajärv, isikukood: 38508170302; elukoht: XXXX; kriminaalkorras karistatud 3 korda; tõkend: elukohast lahkumise keeld; Süüdistatavad Madis Salus, isikukood: 39302225214; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld; Rando Traks, isikukood: 38511215210; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud 1 kord; tõkend: elukohast lahkumise keeld; Kein Piirioja, isikukood: 39507254911; elukoht:XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld Süüdistatavate kaitsjad Harland Paas, vandeadvokaadid Mihkel Gaver ja Ahto Sirendi, advokaat Kaja Kiilo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg 4 p-st 4 tühistada Viru Maakohtu
2. jaanuari 2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-4293 osaliselt, see on Madis Salusele

§ 73

lg 1,3 alusel määratud katseaja pikkuse osas.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et Madis Salusele

§ 184

lg 2 p 1 järgi mõistetud lõplikku ärakandmisele kuuluvat karistust 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Madis Saluse kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 192 eurot, sh käibemaks 32 eurot, advokaat Mihkel Gaveri poolt Madis Salusele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakonna kasuks 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot, advokaat Kaja Kiilo poolt Kein Piirojale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot, advokaat Ahto Sirendi poolt Rando Traksile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS 185 lg 2 alusel jätta välja mõistetud kaitsjatasud riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. VAIDLUSTATUD KOHTUOTSUS Viru Maakohtu 13. jaanuari 2017. a otsusega tunnistati Allar Luhajärv süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemise maikuust

1. a -
2. detsembrini
3. a ja teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuse 1 aasta 2 kuud 6 päeva karistusaja hulka ja sai Allar Luhajärve vangistuseks 1 aasta 9 kuud 24 päeva.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jättis kohus karistuse tingimisi kohaldamata, määrates katseaja pikkuseks 3 aastat. Maakohus mõistis Allar Luhajärve õigeks süüdistuses

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi ajavahemikul 23.

detsembrist

1. a -
2. aprillini
3. a narkootilise aine suures koguses käitlemises. Maakohus tunnistas Madis Saluse süüdi

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi 20.

novembri

1. a ja
2. detsembri
3. a episoodides ning mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuse 1 päeva karistusaja hulka ning luges kandmisele jäävaks karistuseks 2 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel jättis kohus vangistuse tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata. Kohus mõistis Madis Saluse

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi 15.

novembri 2014. a episoodis õigeks. Maakohus mõistis Rando Traksi ja Kein Piirioja süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi õigeks.

Süüdistused Allar Luhajärvele

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi esitatud süüdistus seisnes kokkuvõtlikult järgmises.

Tema omandas korduvalt, ebaseaduslikult, eeluurimisel tuvastamata ajal ja isikult suures koguses, s.o korraga vähemalt 50-100 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat), valdas narkootilist ainet enda juures, vedas enda kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX oma elukohta XXX vald ja elukoha XXX Jüri alevik Rae vald Harju maakond juurde kuuluvasse XXX tänaval asuvasse garaažiboksi, kus pakendas narkootilise aine 10 grammisteks kogusteks, peale narkootilise aine pakendamist vedas seda enda kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX Väike-Maarjasse ja andis korduvalt ajavahemikul

1. detsember
2. a -
3. novembrini
4. a vähemalt korra nädalas suures koguses, s.o korraga 10-100 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat) Väike-Maarjas XXX edasi G.Z-ile, kes turustas seda Allar Luhajärve teadmisel igapäevaselt nii suurtes kui väikestes kogustes Väike-Maarja alevikus eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Narkootilise aine müügist saadud raha andis G.Z peale narkootilise aine müüki uue koguse saamisel Allar Luhajärvele. Allar Luhajärv omandas korduvalt, ebaseaduslikult, eeluurimisel tuvastamata ajal ja isikult suures koguses, s.o korraga vähemalt 40 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat), valdas seda enda juures ja oma elukoha XXX Jüri alevik Rae vald Harju maakond juurde kuuluvas XXX tänaval asuvas garaažiboksis, kus pakendas narkootilise aine 10 grammisteks kogusteks ning turustas igapäevaselt nii suurtes kui väikestes kogustes ajavahemikul
5. oktoober
6. a -
7. november
8. a Jüri alevikus Rae vallas Harju maakonnas eeluurimisel tuvastamata ja tuvastatud isikutele, sealhulgas Jörgen Truule, R.R., I.R., J.T., L.T., Vaiko Luigemäele, Vaiko Luigemäele ja Vaiko Luigemäele. Allar Luhajärv omandas korduvalt, ebaseaduslikult, eeluurimisel tuvastamata ajal ja isikult suures koguses, s.o korraga vähemalt 30 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat), valdas seda enda juures ja oma elukohas XXX vald ja andis ajavahemikul
9. mai
10. a -
11. oktoober
12. a suures koguses, s.o korraga vähemalt 10 grammi kanepiõisikuid edasi Marko Kalevile, kes turustas seda igapäevaselt Allar Luhajärve teadmisel väikestes kogustes Rakke alevikus ja selle ümbruses eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Narkootilise aine eest saadud raha andis Marko Kalev peale narkootilise aine müüki uue koguse saamisel Allar Luhajärvele. Samuti omandas Allar Luhajärv eeluurimisel tuvastamata ajal ja isikult suures koguses narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat), valdas seda enda juures ja andis edasi alljärgnevalt: - andis
13. novembril
14. a Rakvere vallas Haljala tee 4 asuvas „Põhjakeskuse“ parklas suures koguses, s.o vähemalt 10 grammi edasi Marko Kalevile, Madis Salusele ja Siim Ploompuule; - andis
15. novembril
16. a XXX vallas suures koguses, s.o 20 grammi edasi Egon Meerjale ja Marko Kalevile; - andis
17. novembril
18. a XXX tänaval Jüri alevikus Rae vallas Harju maakonnas suures koguses, s.o 30 grammi edasi Madis Salusele, Siim Ploompuule, Kein Piiriojale ja Marko Kalevile; - andis
19. detsembril 2014 XXX vallas suures koguses, s.o 30 grammi kanepiõisikuid edasi (marihuaanat) edasi Egon Meerjale ja Marko Kalevile; - andis
20. detsembril 2014 kella 22.00 paiku XXX vallas asuva Jäneda lossi juures suures koguses, s.o 30 grammi kanepiõisikud (marihuaanat) edasi Marko Kalevile, kes tasus selle eest 390 eurot ja kes vedas narkootilist ainet koos Siim Ploompuu, Rando Traksi ja Madis Salusega viimase kasutuses 3 oleva sõiduautoga Volvo S60 registreerimismärgiga XXX Lääne-Virumaale Rakke valda, kuid
21. detsembril
22. a kella 23.35 paiku peeti sõiduauto Volvo S60 registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Madis Salus ja milles viibisid Rando Traks, Marko Kalev ja Siim Ploompuu, Lääne-Virumaal Rakke vallas Liigvalla külas politseiametnike poolt kinni. Madis Salusele

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi esitatud süüdistus seisnes kokkuvõtlikult järgmises.

- Madis Salus omandas ebaseaduslikult

1. novembril
2. a koos Marko Kalevi ja Siim Ploompuuga Rakvere vallas Haljala tee 4 asuvas „Põhjakeskuse“ parklas Allar Luhajärvelt suures koguses, s.o 10 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat) ja olles roolis, vedas Siim Ploompuule kuuluva sõiduautoga Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX Rakke alevikku, kus tarvitas omandatud kanepiõisikuid koos Siim Ploompuu ja Marko Kaleviga ning narkootilisest ainest osa turustas Marko Kalev igapäevaselt väikeses koguses Rakke alevikus ja selle ümbruses eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. - Madis Salus isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult
3. novembril
4. a koos Marko Kalevi, Siim Ploompuu ja Kein Piiriojaga XXX tänaval Jüri alevikus Rae vallas Harju maakonnas asuvate garaažide juures Allar Luhajärvelt suures koguses, s.o 30 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaana) ja olles roolis, vedas selle Siim Ploompuule kuuluva sõiduautoga Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXXJ Rakke alevikku, kus tarvitas omandatud kanepiõisikuid koos Siim Ploompuu, Kein Piirioja ja Marko Kaleviga ning narkootilisest ainest osa turustas Marko Kalev igapäevaselt väikeses koguses Rakke alevikus ja selle ümbruses eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. - Madis Salus isikuna, kes on toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo,
3. detsembril
4. a kella 22.00 paiku omandas ebaseaduslikult koos Siim Ploompuu, Rando Traksi ja Marko Kaleviga XXX vallas Allar Luhajärvelt suures koguses, s.o 30 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat), valdas osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest, s.o 2 grammi enda juures ja vedas narkootilist ainet koos Marko Kalevi, Siim Ploompuu ja Rando Traksiga, kes kõik olid huvitatud narkootilise aine saamisest, enda kasutuses oleva sõiduautoga Volvo S60 registreerimismärgiga XXX Lääne-Virumaale Rakke valda, kuid
5. detsembril
6. a kella 23.35 paiku peeti sõiduauto Volvo S60 registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Madis Salus ja milles viibisid Siim Ploompuu, Rando Traks ja Marko Kalev Lääne-Virumaal Rakke vallas Liigvalla külas politseiametnike poolt kinni. Rando Traksile oli

§ 184lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema 5.

detsembril

1. a kella 22.00 paiku omandas ebaseaduslikult koos Siim Ploompuu, Marko Kalevi ja Madis Salusega XXX vallas Allar Luhajärvelt suures koguses, s.o 30 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat), valdas seda enda juures ja vedas koos Siim Ploompuu, Marko Kalevi ja Madis Salusega, kes kõik olid huvitatud narkootilise aine saamisest, viimase kasutuses oleva sõiduautoga Volvo S60 registreerimismärgiga XXX Lääne-Virumaale Rakke valda, kuid
2. detsembril
3. a kella 23.35 paiku peeti sõiduauto Volvo S60 registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Madis Salus ja milles viibisid Siim Ploompuu, Rando Traks ja Marko Kalev, Lääne-Virumaal Rakke vallas Liigvalla külas politseiametnike poolt kinni. Kein Piiriojale oli

§ 184

lg 2 p 1 järgi esitatud selles, et tema, omandas koos Marko Kalevi, Madis Saluse ja Siim Ploompuuga,

1. novembril 2014 XXX tänaval Jüri alevikus Rae vallas Harju maakonnas asuvate garaažide juures Allar Luhajärvelt suures koguses, s.o 30 grammi narkootilist 4 ainet kanepiõisikuid (marihuaanat), vedas seda Siim Ploompuule kuuluva sõiduautoga Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Madis Salus Rakke alevikku, kus tarvitas omandatud narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat) koos Madis Saluse, Siim Ploompuu ja Marko Kaleviga ning narkootilisest ainest osa turustas Marko Kalev igapäevaselt väikeses koguses Rakke alevikus ja selle ümbruses eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Kriminaalasjas olid algselt antud kohtu alla ka Marko Kalev, Siim Ploompuu, Raigo Vaarik, Aldur Langemets, Vaiko Luigemäe, Egon Meerja, Jörgen Truu ja G.Z. Nende isikute suhtes eraldati kriminaalasjad eraldi menetluseks kokkuleppemenetluses ja nad on süüdi mõistetud järgnevalt. Viru Maakohus
2. detsembri
3. a otsusega tunnistas Marko Kalevi, Siim Ploompuu ja Egon Meerja süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi; Raigo Vaariku

§ 214

lg 1 järgi; Aldur Laanemetsa

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi; Vaiko Luigemäe ja Jörgen Truu

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Viru Maakohus

1. märtsi
2. a otsusega tunnistas G.Z-i süüdi

§ 184lg 2 p-de 1, 2, § 185 lg 2 p 2 ja § 214 lg 1-§ 22 lg 2 järgi.

Maakohtu põhjendused süüdistuste osas, mida vaidlustatakse apellatsioonimenetluses Maakohtu põhjendused Madis Saluse süüditunnistamises narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises

1. novembril ja
2. detsembril 2014 olid järgmised. Kohus käsitles tõenditena Madis Saluse, Marko Kalevi, Kein Piirioja, Siim Ploompuu ja Rando Traksi ütlusi ning süüdistatavate kinnipidamisprotokolle, nende joobeseisundi tuvastamise saatekirju ja jälitusprotokolle. Tõenditest nähtub, et põhifiguuriks marihuaana suures koguses ebaseaduslikus käitlemises oli Marko Kalev, kes Allar Luhajärvega tehingu osas kokkuleppe sõlmis, viimaselt oma raha eest marihuaanat ostis, seda valdas, vedas ja edasi müüs. Kuigi Madis Saluse roll toimepandus on olnud väiksem, on see siiski oluline. Eelkõige tema enda ja Marko Kalevi ütlustega, jälitustoimingu protokolli ja nimetatud dokumentaalsete tõenditega on tuvastatud, et ta on vedanud enda juhitud autos
3. novembril
4. a 10 või 20 grammi ja
5. detsembril
6. a 30 grammi marihuaanat. Autot juhtides on ta marihuaanat ka vallanud. Tegutsesid Marko Kalev ja Madis Salus kuriteo kaastäideviijatena. Juhtides ja teisel juhul ka omades autot, milles on suur kogus narkootilist ainet, Madis Salus kahtlemata valitses tegu, tema ülesandeks oligi just

§ 184süüteokoosseisu osateo - vedamise - eest vastutada.

Tema panus oli oluline. Kui Madis Salus oleks neil kahel korral keeldunud sõitmast ja poleks täitnud oma osa kuriteokoosseisu realiseerimisest, ei oleks kuriteokoosseis tervikuna realiseerunud. Marihuaana suures koguses ebaseadusliku valdamise ja vedamise on Madis Salus toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Olles teadlik sellest, et Marko Kalev tarvitab marihuaanat ja müüb seda ka teistele (oli ise ostnud) ja käib seda aegajalt kusagilt toomas, sai ta aru ka sellest, et nende toomiste juures ei piirdu asi väikeste kogustega.

1. detsembri 2014 episoodis lepiti enne sõitu kokku, et ta saab tasuks marihuaanat ja seega polnud kahtlust sõidu eesmärgis. Samal kuupäeval tagasi sõites nägi ta ka ise kolme pakendit (30 grammi), millesse marihuaana oli pakitud. Madis Saluse ütlustest ei nähtu, et suure koguse marihuaana nägemine talle üllatuseks oleks olnud, ta võttis vastu pool grammi tasuna sõidu eest, ostis lisaks 1,5 grammi ja jätkas auto juhtimist ehk sihipärast tegevust narkootilise aine suure koguse edasitoimetamiseks. Rando Traksi õigeksmõistmist põhjendas maakohus alljärgmiselt. Allar Luhajärve ütlustest nähtub, et ta müüs marihuaanat Marko Kalevile, Rando Traksi ta ei tunne. Marko Kalev kinnitab, et temaga kaasas olnud isikud, sealhulgas Rando Traks, olid küll teadlikud, et ta marihuaanat ostab, kuid mingit rolli neil tehingus ei olnud, ka kogustest polnud teised teadlikud. Puuduvad tõendid, mis viitaksid, et Rando Traksil oleks olnud Marko Kalevi poolt ostetud marihuaana suhtes vähimgi käsutusõigus või ta oleks tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult Marko Kaleviga. Asjaolu, et ta viibis autos, kuhu Marko Kalev oli toonud ja millega veeti suures koguses marihuaanat, ei anna alust mõista teda süüdi isikute grupi poolt toime pandud I astme kuriteos (viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-23-10). Rando Traksi istumist auto tagaistmel ja ühe ühise marihuaanasigareti tõmbamist ei saa käsitleda suure koguse marihuaana veo ega valdamisena. Puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid Rando Traksi poolt kuriteo valitsemist või osundaksid tema 5 teopanusele. Ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-4-15 väljendatakse seisukohta, mille kohaselt ainuüksi sellest, et isik viibis autos, kus oli narkootilist ainet, ei piisa tema süüditunnistamiseks kuriteo kaastäideviimises. Ka asjaolu, et telefonikõnede pealtkuulamise protokollist nähtuvalt on Rando Traks
2. novembril
3. a suhelnud Marko Kaleviga kanepi ostmise teemal ja soovinud temalt osta väikese koguse ainet, ei tee teda vastutavaks
4. detsembril
5. a Marko Kalevi poolt käideldava suure koguse marihuaana eest. Asja ei muuda ka see, et Rando Traksilt
6. detsembril
7. a tema kinnipidamisel marihuaanat leiti. Puuduvad tõendid, et keegi peale Madis Saluse oleks sel päeval Marko Kalevilt marihuaanat saanud. Rando Traksi ütluste usutavust selle marihuaana varasemast omandamisest kinnitab see, et suurema osa selle marihuaana THC sisaldus oli 3,6 %, Marko Kalevilt ära võetud suure koguse marihuaana THC sisaldus oli aga 19-21%. Kohtu hinnangul ei saa Rando Traksi tegevust kvalifitseerida ka kuriteole kaasaaitamisena. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema poolt Marko Kalevi ja Madis Saluse poolt toimepandud kuriteo toimepanemisele füüsilise, ainelise või vaimse kaasabi osutamist. Maakohus mõistis süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi õigeks ka Kein Piirioja, märkides järgmist.

Allar Luhajärve ütlustest nähtub, et ta müüs marihuaanat Marko Kalevile, Kein Piirioja ta ei tunne. Marko Kalev kinnitab, et temaga kaasas olnud isikud, sealhulgas Kein Piirioja, olid küll teadlikud, et ta marihuaanat ostab, kuid mingit rolli neil selles tehingus polnud, ka kogustest polnud teised teadlikud. Puuduvad tõendid, mis viitaksid, et Kein Piiriojal oleks olnud Marko Kalevi ostetud marihuaana suhtes vähimgi käsutusõigus või osundaksid tema ühisele kooskõlastatud tegevusele Marko Kaleviga marihuaana suures koguses käitlemisel. Asjaolu, et ta viibis autos, kuhu Marko Kalev oli toonud ja millega veeti suures koguses marihuaanat, ei anna alust mõista teda süüdi isikute grupi poolt toime pandud I astme kuriteos. Kohtu arvates ei saa Kein Piirioja istumist auto tagaistmel, seal õllejoomist ja ühe ühise marihuaanasigareti tõmbamist käsitleda suure koguse marihuaana veo ega valdamisena. Asjaosaliste ütlustest nähtuvalt oli see Kein Piirioja (ja ka teiste) jaoks lihtsalt ajaveetmise viis, sõita ringi, juua õlut, käia kusagil söömas, asjaolude sobival kokkulangemisel tõmmata ka marihuaanasigaretti. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid Kein Piirioja poolt kuriteo valitsemist või viitaksid tema teopanusele ilma milleta poleks tegu vaadeldav narkootilise aine veona. Ka asjaolu, et telefonikõnede pealtkuulamise protokollist nähtuvalt on Kein Piirioja 10 päeva hiljem suhelnud Marko Kaleviga kanepi ostmise teemal ja soovinud temalt osta väikese koguse ainet, ei tee teda vastutavaks

1. novembril
2. a Marko Kalevi poolt käideldava suure koguse marihuaana eest. Kohtu hinnangul ei saa Kein Piirioja tegevust kvalifitseerida ka kuriteole kaasaaitamisena. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema poolt Marko Kalevi ja Madis Saluse poolt toimepandud kuriteo toimepanemisele füüsilise, ainelise või vaimse kaasabi osutamist. Maakohtu põhistused Allar Luhajärvele ja Madis Salusele karistuse mõistmisel Kõigepealt märkis kohus, et arvestades Allar Luhajärve süü suurust, kuriteo toimepanemise tehiolusid ja tema isikut, pole õige teda karistada reaalse vangistusega. Seega on kohus oma edasistes valikutes piiratud Riigikohtu poolt heakskiidetud kohtupraktikaga, mille kohaselt tingimisi mõistetud vangistus ei tohiks olla pikem, kui katseaeg. Maakohus, leides, et süüdistatavat tuleb karistada sanktsiooni miinimummääras, arvestas asjaoluga, et Allar Luhajärv on viibinud eelvangistuses kauem kui neliteist kuud, peale eelvangistusest vabanemist pole ta toime pannud uusi süütegusid ning ta omab töökohta, kust teda iseloomustatakse positiivselt. Kohus ei alahinda marihuaana ohtlikkust rahvatervisele, samas on üldteada tõsiasi, et narkoturul ringlevad ka marihuaanast oluliselt kangemad ja ohtlikumad narkootilised ained. Käideldava narkootilise aine omadused ja ohtlikkus iseloomustavad süü suurust. Prokuröri taotletust oluliselt kergema karistuse mõistmine on põhjendatav lisaks ülalnimetatule ka sellega, et võrreldes süüdistusaktis tooduga vähenes süüdistuse maht kohtuotsuses ligi poole võrra. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Narkootikumidega seotud kuritegude eest pole Allar Luhajärve varem karistatud, tema varasemad kuriteod on liikluskuriteod mis olid toime pandud
3. ja
4. aastal. Riigikohtu praktikast lähtuvalt neid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada ei saa, kuivõrd need pole uue kuriteoga seotud (3-1-1-70-16 jt). 6 Madis Salusele karistust mõistes pidas maakohus oluliseks, et tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, ta on varem kriminaalkorras karistamata, tema roll kuriteo toimepanemisel oli väiksem ja ka tema süü on oluliselt väiksem võrreldes Marko Kaleviga. Oluline on seegi, et kuriteole järgnenud kahe aasta jooksul on Madis Salus käinud tööl ja elanud seaduskuulekalt. Madis Saluse puhul on karistuse eesmärgid saavutatavad tema karistamisega sanktsiooni minimaalmääras jättes vangistuse tingimisi kohaldamata. APELLATSIOONIDES ESITATUD TAOTLUSTE SISU Ringkonnaprokurör Marge Voogma apellatsioon Prokurör taotleb:
5. Tühistada kohtuotsus Allar Luhajärvele mõistetud karistuse osas. Mõista Allar Luhajärvele

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 6.

detsembrist

1. a -
2. veebruarini
3. a, s.o 1 aasta 2 kuud 6 päeva karistusaja hulka ja Allar Luhajärvel kuulub ärakandmisele 3 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust.
4. Tühistada kohtuotsus Madis Saluse karistuse osas. Mõista talle

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuse päev 6.

detsember 2014. a karistusaja hulka ja karistuseks lugeda 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 73lg-te 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi 4-aastase katseajaga kohaldamata.

3. Tühistada kohtuotsus Rando Traksi ja Kein Piirioja õigeksmõistmises

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Tunnistada Rando Traks süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 6.

detsember

1. a -
2. detsember
3. a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Tunnistada Kein Piirioja süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aastat.

1. Tühistada otsus kriminaalmenetluse kulude osas osaliselt ning mõista Rando Traksilt ja Kein Piiriojalt välja menetluskulud.
2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokurör põhjendab taotlust tühistada maakohtu otsus Allar Luhajärvele karistuse mõistmise osas ja mõista talle uus karistus, järgmiselt. Kohtu argumendid karistuse täitmisele pööramata jätmise osas ei ole põhjendatud, kuna Allar Luhajärv on pika aja vältel süstemaatiliselt käidelnud suures koguses narkootilist ainet, ta on seda levitanud suurele hulgale isikutele ja teeninud sellega märkimisväärset tulu. Samuti on kohus, mõistes Allar Luhajärvele minimaalse karistuse, jätnud arvestamata Riigikohtu praktika (tarviduse lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr, vt lahend nr 3-1-1-79-15). Allar Luhajärve teopanus oli märgatavalt suurem teiste omast, kuna tegemist oli grupi liidriga, kes juhtis narkootiliste ainete müüki pika aja vältel ja suurtes kogustes. Tema tegevuse ajendiks on olnud omakasu saamine. Karistust kergendavast asjaolust Allar Luhajärve puhul rääkida ei saa. Ta on küll tunnistanud seost narkootiliste ainetega, aga ei ole andnud selgitusi enda tegevuse täie ulatuse kohta, samuti pole ta reaalselt kaasa aidanud ühegi teda narkootikumidega varustanud isiku tabamisele. Allar Luhajärge karistuse eesmärgi saavutamiseks tuleb määrata reaalne karistus sanktsiooni keskmise määra lähedalt. Veel oleks maakohus pidanuda arvestama ka seda, et grupi liikmete karistused oleksid proportsionaalsed ehk kui muud kriteeriumid on võrdsed, siis grupi liidri karistus peaks olema suurem kui teistel grupi liikmetel. Allar Luhajärve karistus on kergem kui enamusel grupi liikmetel (Marko Kalev, G.Z, Siim Ploompuu, Aldur Langemets, Vaiko Luigemäe, Egon Meerja ja Jörgen Truu), mis ei ole õige. Prokurör, leides, et maakohtu otsus tuleb tühistada Rando Traksi ja Kein Piirioja õigeks mõistmise osas ja nad neile esitatud süüdistustes süüdi tunnistada, märkis alljärgmist. 7 - Kohus on jätnud piisava tähelepanuta kogu jälitusega kogutud info, millest nähtub, et Madis Salus, Kein Piirioja, Rando Traks ja Siim Ploompuu suhtlevad kõik Marko Kaleviga ja arusaadavalt on juttu narkootilisest ainest, sealhulgas sellest, et ollakse võlgu varasemast ajast. Samuti on aru saada, et eelnimetatud isikud suhtlevad ka omavahel, liigutakse koos ringi ning tarvitatakse narkootilist ainet. - Kõik isikud olid huvitatud narkootilise aine saamisest ja tarvitasid kõigil kordadel, kui narkootilist ainet toomas käidi, ka koheselt seda üheskoos. Kuigi süüdistatavad väidavad, et nad ei teadnud ostetava aine kogust, siis suheldes omavahel pidevalt, olles tihti koos ja osaledes koos Marko Kaleviga narkootilise aine toomises ning olles juures, kui keerati ühiseks tõmbamiseks jointe (marihuaanasuitse), nägid nad narkootilise aine koguseid ja oskasid neid hinnata, olles ise pidevalt narkootilisi aineid tarbivad isikud. Samuti pidid nad tuginedes eelnevale kogemusele ja kordadele ning nende ringkonnas liikuvatele narkootilise aine kogustele, vähemalt arvestama sellega, et minnakse tooma suurt kogust. Lisaks kasutati kahel korral narkootilise aine järel käimiseks Siim Ploompuule kuuluvat sõiduautot ja viimasel korral Madis Saluse kasutuses olevat autot ning kõigil kordadel oli roolis Madis Salus. Seega ei olnud tegemist lihtsalt auto peale sattunud isikutega või isikutega, kellele osutati juhuslikult küüti. - Tõendatuks tuleb lugeda, et Madis Salus, Rando Traks ja Kein Piirioja asusid narkootilist ainet sõidukis ka võrdväärselt Marko Kalevi ja Siim Ploompuuga üheskoos valdama. Nad soovisid enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Autos olnud isikute vaheline kokkulepe saavutati vaikimisi ning konkludentsete tegudega. - Käesolevas asjas said isikud väikeses koguses narkootilist ainet endale ja ka tarvitasid autos olevat ainet, samuti teadsid kõik juba autosse istudes, milline on sõidu eesmärk. Kohtu väide selle kohta, et isikute valdusest leitud aine puhul ei saa olla tegemist ühest suuremast kogusest pärit väiksemate doosidega, kuna THC sisaldus on erinev, on väär, sest kuna proove võetakse ekspertiisi käigus pisteliselt, siis võib olla ühte kohta sattunud näiteks rohkem lehti või rohkem õisikuid ja sellest tuleneb ka erinev tulemus. Kõik tõendid kogumis on aluseks järeldusele, et kõigi autos olnud isikute käitumine oli suunatud Marko Kaleviga narkootilise aine ühisele valdamisele, vaatamata sellele, et neile pole etteheidetav narkootilise aine omandamine. Kokkuvõttes nii Rando Traksi kui ka Kein Piirioja käitumine ja nende konkludentsed teod kinnitavad, et neil oli marihuaana ühiseks valdamiseks vaikiv kokkulepe. Prokuröri seisukohad Madis Saluse, Rando Traksi ja Kein Piirioja karistuste osas. Madis Salusele võib kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist, kuid katseaeg peaks olema vähemalt sama pikk kui tingimisi mõistetud vangistus ja karistuse pikkus peaks olema proportsioonis teistele grupiliikmetele mõistetud karistustega. Rando Traks ja Kein Piirioja tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 1 järgi ning mõista neile sanktsioonis ettenähtud karistus.

Vandeadvokaat Mihkel Gaveri apellatsioon Kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse Madis Saluse süüditunnistamises

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi 20.

novembri ja

1. detsembri
2. a episoodides ning ta õigeks mõista. Kaitsja leiab, et Madis Salus ei olnud ei
3. novembril ega
4. detsembril
5. a teadlik sellest, et minnakse ostma narkootikume ja seda suures kohuses. Marko Kalevi ütlused seda ei tõenda. Esiteks räägib Marko Kalev äratuntavalt ainult
6. detsembri
7. a episoodist. Varasemate episoodide osas ei suuda ta meenutada kuupäevasid, mistõttu ei ole tema ütlustest võimalik teha järeldust, et ta räägib just
8. novembri
9. a episoodist.
10. detsembri
11. a episoodi osas ei ole Marko Kalevi ütlused Madis Salust sisuliselt süüstavad. Oluline on see, kuidas Marko Kalev vastas prokuröri küsimusele sellest, et kas Marko Kalevi ütlused teiste poolt sõidu eesmärgi teadmisest olid tema teadmine või arvamus. Marko Kalev vastas sellele küsimusele, et tegemist oli tema arvamusega. Kaitsja hinnangul on oluline hinnata seda, kas Madis Salus pidi teadma sõidu eesmärki. Ütlustest nähtavalt oli
12. november
13. a palgapäev ja noormehed olid linnas riideid ostmas, kui Marko 8 Kalev tegi ettepaneku käia Tallinnas. Sellistest ütlusest nähtub, et tegemist oli pigem Marko Kalevi impulssotsusega, millest teised ei pruukinud teadlikud olla. Isegi kui Madis Salus pidi aimama, et Marko Kalev võib minna narkootikume ostma, siis ei olnud tal põhjust arvata, et teda kaasatakse Marko Kalevi äritegevusse sellisel määral. Narkootikumidega seotud äritegevus on üldteada äärmiselt konspiratiivne. Madis Salus ei pidanud nägema ette võimalust, et Marko Kalev võtab nn ärikohtumisele kaasa terve seltskonna. Sektori suurt konspireeritust arvestades ei oleks seda soovinud ei Marko Kalev ise ega ka Allar Luhajärv. Madis Salus ei saanud kõnealustest reisidest osa kasumit vms. Tal ei olnud mängus isiklikke ärihuvisid, mis annaks alust arvata, et ta seetõttu võis olla nõus olema autojuht suure koguse narkootikumise ostmisel. Ta ei hoidnud kordagi ainet enese käes ning isegi ei näinud ainet. Ka Marko Kalev rõhutas mitmel korral, et temaga kaasas olnud isikud ei olnud kaasatud tema äritegevusse. Marko Kalev rääkis, et ta oli samade inimestega käinud ka enne ostmas, siis kui ta veel edasi ei müünud. Seetõttu oli Madis Salusel põhjust eeldada, et ka nüüd on kogused sellised, mis on tarvilikud Marko Kalevile endale. Seega isegi kui Madis Salus oli või pidi olema teadlik sellest, et minnakse narkootikume ostma, ei olnud tal põhjust arvata, et minnakse ostma narkootikume suures koguses. KIRJALIKUD SEISUKOHAD Ringkonnakohtule esitas kirjalikud seisukohad Rando Traks ise, tema kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, Kein Piirioja kaitsja advokaat Kaja Kiilo ja Allar Luhajärve lepinguline kaitsja Harland Paas. Rando Traks toonitab, et ta ei ole kuritegu toime pannud. Ta ei ole Marko Kalevilt kordagi narkootilisi aineid ostnud. Teistega autos kaasa sõites oli tema eesmärgiks tuua kodunt välja T.P., kes samuti viibis autos. Ta ei teadnud saadud narkootilise aine kogust. Ta ei näinud ka seda, kuidas jointi keerati, kuna ta viibis sel hetkel koos Siim Ploompuu ja T.P. autost väljas. Marko Kalev tegutses iseseisvalt, teisi teavitamata. Mingit vaikivat kokkulepet ei olnud ja ta ei vallanud ainet, mida Marko Kalev toomas käis. Ta ei saanud toodud kogusest midagi. Ta tõmbas sellest suitsust vaid korra. Allar Luhajärve ega G.Z ta ei tunne. Ta ei olnud kuriteo toimepanemisest teadlik ega aidanud sellele kuidagi kaasa. Vandeadvokaat Ahto Sirendi palub jätta prokuröri apellatsiooni Rando Traksi puudutavas osas rahuldamata. Ta leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Prokuröri kaebuse osas märgib ta järgmist. Prokurör on teinud kohtule etteheite tõendite hindamisest valikuliselt, kuid ei ole ära näidanud, milles see seisneb. Samuti ei ole prokurör kogu menetluse jooksul konkreetselt välja öelnud, millistele tõenditele tuginedes ta Rando Traksi kaastäideviijana käsitleb ega ära näidanud, milles seisnesid Rando Traksi teovalitsemine ja teopanus kaastäideviimises. Prokurör vihjab küll, et kohus on jätnud piisava tähelepanuta jälitustegevusega kogutud info. Sellest etteheitest puudutab Rando Traksi aga ainult
14. novembri
15. a väikese kanepikoguse teemaline jutuajamine Marko Kaleviga, mida ei ole võimalik üle kanda
16. detsembri
17. a juhtumile. Ka on apellatsioonis lausvaled väited, et Marko Kalev narkoainet nägi, selle kogust teadis ja sellest mingi osa endale sai. Kaitsja leiab, et
18. detsembri
19. a tehing oli Allar Luhajärvel (müüja) ja Marko Kalevil (ostja) omavaheline. Marko Kalevi huvid ei ühtinud ühegi autos viibinud isiku huvidega. Ei saa rääkida mingist kaasvaldusest, kui narkoaine on (edasi)müüja taskus. Kaitsja advokaat Kaja Kiilo on seisukohal, et maakohtu otsus Kein Piirioja õigeks mõistmise osas on seaduslik ja prokuröri apellatsiooni rahuldamiseks ei ole alust. Advokaat toonitab, et Kein Piirioja ei ole kinni peetud, tema juurest ei ole otsitud ega leitud narkootilisi aineid, tal ei ole tuvastatud narkootilise aine joovet ja ta ei tunne Allar Luhajärve. Mis puudutab Marko Kalevit, Siim Ploompuud ja Madis Salust, siis Kein Piirioja on suhelnud nende inimestega juba palju aastaid, kuna ollakse ühe kandi noored. Marko Kaleviga on Kein Piirioja koos koolis käinud. Kein Piirioja on kohtule selgitanud, et ta mõnikord tarvitas narkootilist ainet väikeses koguses, kuid selle käitlemisega ta ei tegelenud. Seega on paljasõnaline apellatsiooni väide, et Kein Piirioja oli pidevalt narkootilisi aineid 9 tarbiv isik. Prokurör ei ole kohtule esitanud ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit. Prokurör on jätnud ka tähelepanuta, et Kein Piirioja ei osalenud korduvalt narkootilise aine vedamistes. Süüdistatav kinnitas kohtus, et
20. novembril
21. a läks ta sõpradega Põhjakeskusesse sisseoste tegema, siis sõideti autoga, tema jõi tagaistmel õlut ja nautis õhtut. Koos käidi söömas Tallinnas Peetri Selveris. Marko Kalevi tegevuse ja plaanide vastu Kein Piirioja huvi ei tundnud. Tal puudus teadmine, kas ja kelle käest Marko Kalev narkootilist ainet ostab ja millistes kogustes. Mingit kooskõlastatud teoplaani Kein Piirioja, Marko Kalevi ja teiste autos olnud isikute vahel ei olnud. Apellatsioonis ei ole viidatud tõenditele, millele prokuröri väide kooskõlastatud ja ühise tegutsemise osas tugineb ning mille kohus on väidetavalt jätnud analüüsimata. Seega ei ole põhjendatud prokuröri väide, et Kein Piirioja käitumine oli suunatud narkootilise aine ühisele valdamisele koos süüdistuses nimetatud isikutega. Allar Luhajärve kaitsja Harland Paas leiab, et maakohtu otsus Allar Luhajärve karistuse osas on seaduslik ja igakülgselt motiveeritud. Prokuröri apellatsioon on üles ehitatud kohtumenetluses tuvastamata asjaoludele ja põhjendamatutele seisukohtadele. Prokurör on jätnud tähelepanuta, et süüdistuse ajaline maht vähenes enam kui poole võrra ja kriminaalasjas on tuvastatud ainult kaks peamist isikut, kellele ta narkootilist ainet edasi müüs, s.o Marko Kalev ja G.Z. Samuti ei ole põhjendatud prokuröri argument, et Allar Luhajärv teenis narkootilise aine käitlemisest märkimisväärset tulu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, prokuröri ja M. Saluse kaitsja apellatsioonidega, süüdistatava R. Traksi ja tema kaitsja, süüdistatavate A. Luhajärve ja K. Piiroja kaitsjate vastuväidetega prokuröri apellatsioonile ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele, s.o M. Salusele

§ 73lg 1,3 alusel määratud katseaja pikkuse osas.

Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. M. Saluse süüditunnistamine

§ 184lg 2 p 1 järgi Ringkonnakohus leiab, et M.

Saluse kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt M. Saluse süüditunnistamisel esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata. Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete põhjenduste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Esitatud apellatsioonis vaidlustab kaitsja M. Saluse süüditunnistamist

1. novembril 2014 ja
2. detsembril 2014 toimunud kuriteoepisoodides. Kaitsja leiab, et juhtides nimetatud kuupäevadel sõidukit sõitmiseks Jürisse ja Jänedale, ei olnud M. Salus teadlik M. Kalevi soovist hankida nimetatud kohtades narkootikume ega ka M. Kalevi poolt hangitud narkootikumide kogusest. Nimetatud asjaolude kohta ütlusi andnud M. Kalevi sellekohased selgitused on kaitsja arvates ebaselged ning seetõttu ei saa neile rajada süüdimõistvat kohtuotsust. Ringkonnakohus kaitsja taolise väitega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selles, et M. Salus nõustus olema M. Kalevi autojuhiks, kui viimane soovis sõita
3. novembril 2014 Jürisse ja
4. detsembril 2014 Jänedale. Vaidlust ei ole selleski, et nimetatud kordadel ostis M. Kalev A. Luhajärvelt suures koguses narkootikume ning ostetud narkootikume veeti M. Saluse poolt juhitud sõidukis. 10 Maakohtus ütlusi andnud M. Kalev on prokuröri küsimustele vastates kinnitanud, et nad on M. Salusega korduvalt käinud narkootikume ostmas. Alati kui ta on soovinud narkootikume osta, on temaga kaasas olnud isikud ka teadnud tema sellekohasest soovist. Küll aga ei teadnud temaga kaasasolnud isikud ostetavate narkootikumide koguseid. M. Kalevi ütluste kohaselt oli M. Salus talle autojuhiks ka
5. detsembril 2014, kui nad käisid Jänedal. Seal ta ostis A. Luhajärvelt 30 grammi marihuaanat. Tema tegi M. Salusele ettepaneku Jänedale sõiduks. Ta otseselt M. Salusele ei rääkinud, miks on vaja Jänedale sõita, kuid tema arvates M. Salus aimas, et ta soovib osta narkootikume. Sellel korral andis ta ostetud narkootikumidest M. Salusele väikese koguse, võib-olla 2 grammi. Narkootikumid andis ta M. Salusele üle juba tagasiteel, kui nad tegid peatuse.
6. novembri 2014 episoodi osas on M. Kalev andnud ütlusi, et esialgu oli neil plaan sõita Rakverre, et seal kauplustes käia. Rakveres tekkis temal plaan osta kanepit. Temaga kaasas olnud isikud olid tema plaaniga nõus ja siis sõidetigi Jürisse A. Luhajärvega kohtuma. M. Salus oli autojuhiks. Jüris ostis ta A. Luhajärvelt kas 10 või 20 grammi marihuaanat. Tagasiteel nad kõik suitsetasid ühe „jointi“. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud väide, nagu suutnuks M. Kalev kohtuistungil äratuntavalt anda ütlusi vaid
7. detsembril 2014 toimunud kuriteoepisoodi osas, on ülalesitatud M. Kalevi ütlustega veenvalt kummutatud. Nimetatud ütlustest nähtub üheselt, et M. Kalev on kirjeldanud piisava üksikasjalikkusega ka
8. novembril 2014 toimunut (millistel asjaolude sõideti Jürisse, kellega koos, mitu grammi kanepit ta ostis jne). Nimetatut kinnitavad üheselt ka M. Kalevi vastused kaitsja K. Kiilo sellekohastele küsimustele. Nii on M. Kalev kinnitanud, et kui tal tekkis
9. novembril 2014 soov kanepit osta, rääkis ta sellest ka temaga kaasas olnud isikutele. Kõik olid nõus koos temaga Jürisse sõitma. Autojuhiks oli M. Salus. Ta ei mäleta, kas ütles temaga kaasas olnud isikutele, kui palju ta narkootikume ostis, võib-olla ütles. Sisuliselt sarnaselt on
10. novembril 2014 ja
11. detsembril 2014 toimunud kuriteoepisoode kirjeldanud ka M. Salus. Nii on M. Salus oma ütlustes kirjeldanud, kuidas
12. detsembril 2014 M. Kalev helistas talle ja soovis sõita Jänedale. Juba enne sõitma asumist lubas M. Kalev talle autojuhtimise eest tasuda 0,5 grammi kanepiga. Jänedal peatuti esmalt lossi juures ja seejärel sõitis ta M. Kalevi juhatuse järgi korvpalliväljakule. Korvpalliväljakul väljus M. Kalev autost, oli natukene aega ära ja tuli siis tagasi. Seejärel alustasid sõitu Rakkesse. Tagasiteel tegid peatuse ja M. Saluse väidete kohaselt sai ta siis aru, et M. Kalev oli ostnud narkootikume. Tema ei oska öelda, millise koguse narkootikume M. Kalev ostis. Täpsustavale küsimusele vastates on M. Salus kinnitanud, et nägi M. Kalevi käes kolme nn muna või kuuli. Ühte kuuli hakkas M. Kalev lahti harutama, teised pani vist taskusse tagasi. Sellest harutatavast kuulist andis M. Kalev talle esmalt sõidu eest 0,5 grammi. Tal tekkis soov kanepit juurde osta. Ta maksis M. Kalevile ja saigi kanepit juurde. Koos suitsetati seejärel ka „jointi“. Hiljem peeti nad politseitöötajate poolt kinni. Samuti on M. Saluse ütlused sisuliselt kokkulangevad M. Kalevi ütlustega 20 novembril 2014 toimunud Jürisse sõidu kohta. M. Salus on kirjeldanud kuidas tekkis mõte sõita Jürisse, kuidas M. Kalev kohtus seal garaažide juures kellegagi, kuidas sõideti tagasi. Ka on M. Salus kinnitanud, et tagasiteel tehti peatus ja suitsetati „jointi“. Ringkonnakohus leiab, et M. Kalevi ütlustele tuginedes on maakohus õigustatult teinud järelduse, et M. Salus teadis nii
13. novembril kui ka
14. detsembril 2014, M. Kalevi soovist hankida narkootikume ning ta nõustus M. Kalevi toimetama tema juhitud sõidukiga kokkulepitud kohtadesse. Kujukalt viitab nimetatule asjaolu, et
15. detsembril 2014 lubas M. Kalev juba enne Jänedale sõitmist tasuda M. Salusele auto juhtimise eest narkootikumidega. M. Kalevi soovist hankida narkootikume ja tema taolisest lubadusest saab aga järeldada, et M. Kalevil enne sõidu alustamist narkootikume ei olnud ning ta lubas tasuda M. Salusele sõiduki juhtimise eest narkootikumidega alles pärast nende hankimist. 11 Taolisest kokkuleppest M. Kalevi ja M. Saluse vahel saab aga üheselt järeldada, et M. Salus oli teadlik Jänedale sõidu eesmärgist, s.o M. Kalevi soovist hankida narkootikume. Isegi kui lähtuda M. Saluse enda süüd eitavast kaitseversioonist ja möönda, et enne sõidu alustamist ei teadnud M. Salus M. Kalevi soovist narkootikume hankida, siis kindlasti sai M. Salus M. Kalevi poolt narkootikumide ostmisest teadlikuks hiljemalt tagasiteel. Taolisele järeldusele annab tõsikindla aluse asjaolu, et
16. detsembril 2014 tasus M. Kalev M. Salusele enda sõidutamise eest narkootikumidega ning M. Salus ostis M. Kalevilt narkootikume ka lisaks. Samuti kinnitab nimetatut see, et mõlemal korral, s.o nii tagasiteel Jürist kui ka Jänedalt suitsetati koos “jointi“. Ringkonnakohtu arvates on põhjendamatu ka apellatsioonis esitatud väide, nagu ei teadnuks ja ei saanukski M. Salus teada, et M. Kalev ostis A. Luhajärvelt suures koguses narkootikume. Nimetatud väite kummutavad M. Saluse enese ütlused, mille kohaselt nägi ta
17. detsembril 2014 M. Kalevi käes kolme nn kuuli. Olles ise ostnud ja tarvitanud narkootikume sai M. Salus ringkonnakohtu arvates üheselt aru, et M. Kalev ostis suures koguses narkootikume. Olles nimetatud asjaolust teadlik ei keeldunud M. Salus ometi edasisõitmisest. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et juhtides sõidukit, milles oli suur kogus narkootilist ainet, valitses M. Salus tegu, s.o narkootikumide vedu olulisel määral. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud arutlus M. Saluse ärihuvidest narkootikumide vedamisel, ei ole asjasse puutuv ning ei sea millegagi kahtluse alla maakohtu poolt tuvastatut. Vastuseks kaitsja väitele, nagu poleks M. Salus oma taolisest tegevusest mingitki kasu saanud, kuid narkootikumidega tegeletakse vaid kasu saamise eesmärgil, märgib ringkonnakohus, et taoline väide on eksitav. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et M. Salus sai autojuhtimise eest M. Kalevilt nii 0,5 grammi kanepit kui ka võimaluse suitseda koos teistega „jointi“. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse M. Saluse süüditunnistamises

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi muutmata.

K. Piirioja ja R. Traksi õigeksmõistmine neile esitatud süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Ringkonnakohus leiab, et prokuröri apellatsiooni rahuldamiseks, s.o K. Piirioja ja R. Tarksi süüditunnistamiseks

§ 184lg 2 p 1 järgi, puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad K. Piirioja ja R. Traksi õigeksmõistmisel on selged, ammendavad ning vastuoludeta. Maakohus on kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et riikliku süüdistuse versioon K. Piirioja ja R. Traksi poolt kuriteo toimepanemise kohta ei ole kinnitust leidnud. Kohtuotsuses kajastatud sellekohane arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise. Ringkonnakohus leiab, et taotledes K. Piirioja ja R. Traksi süüditunnistamist on prokurör apellatsioonis valdavalt tuginenud oma siseveendumusele ja jätnud esitamata konkreetsed tõendid, mis kinnitaksid K. Piirioja ja R. Traksi süüd narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises kaastäideviijatena. Prokuröri apellatsioonis taotletakse K. Piirioja süüditunnistamist

§ 184lg 2 p 1 järgi kaastäideviijana 20.

novembril 2014 toimunud kuriteoepisoodis ja R. Traksi süüditunnistamist

§ 184lg 2 p 1 järgi kaastäideviijana 5.

detsembril 2014 toimunud kuriteoepisoodis. 12 Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb

§ 21

lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Lähtudes ülaltoodud põhimõtetest leiab ringkonnakohus, et esitatud apellatsioonis ei ole prokurör välja toonud, milles seisnes K. Piirioja või R. Traksi taoline oluline teopanus ühise teoplaani realiseerimisse, rääkimata konkreetsetest tõenditest, mis prokuröri taotlust K. Piirioja ja R. Traksi süüditunnistamiseks põhjendaksid. Taotledes K. Piirioja ja R. Traksi süüditunnistamist on prokurör apellatsioonis esmalt tõdenud, et K. Piirioja ja R. Traks suhtlesid M. Kalevi, M. Saluse ning S. Ploompuuga narkootilise aine tarvitamise eesmärgil. Taolisest suhtlusest on prokurör teinud järelduse, et kuivõrd K. Piirioja viibis

1. novembril 2014 ja R. Traks
2. detsembril 2014 ühes seltskonnas M. Kaleviga, kes nimetatud kuupäevadel ostis A. Luhajärvelt suures koguses narkootikume ja suitsetasid koos autos viinud M. Kaleviga tagasiteel „jointi“, siis nägid K. Piirioja ja R. Traks ka ostetud narkootikumide koguseid. Samuti järeldab prokurör, et omades kogemusi narkootikumide tarbimisel, pidid K. Piirioja ja R. Traks arvestama sellega, et M. Kalev läheb ostma suures koguses narkootikume. Ringkonnakohtu arvates on prokuröri taoline arutluskäik meelevaldne, sest ei põhine kriminaalasjas kogutud tõenditele. K. Piirioja kohtus antud ütlustest nähtub, et tõepoolest viibis ta M. Saluse poolt juhitud sõidukis, kui
3. novembril 2014 sõideti M. Kalevi ettepanekul Jürisse. Nendega oli kaasas ka S. Ploompuu. Nad elavad kõik ühes külas ja tunnevad üksteist juba ammu. Tol korral oli neil M. Salusega soov sõita Rakveresse riideid ostma ning nendega tulid kaasa ka M. Kalev ja S. Ploompuu. Kui nad olid kauplustes ära käinud, siis tegi kas M. Kalev või S. Ploompuu ettepaneku sõita Tallinna poole. Kuna kellelgi mingeid plaane ei olnud, siis otsustatigi sõita. Tema oli juba enne Rakveresse jõudmist tarvitanud õlut ja jõi autos õlut edasi. Tema ei teadnud kuhu sõidetakse ja see teda ka ei huvitanud. K. Piirioja ütluste kohaselt juhendas M. Kalev M. Salust kuhu viimane peab sõitma. Auto peatus kuskil garaažide juures, M. Kalev väljus autost ja läks kuskile eemale. Selleks hetkeks oli ta juba purjus ja teda ei huvitanud, mida M. Kalev teeb. Seejärel käisid nad Tallinnas söömas ja alustasid tagasisõitu Rakkesse. Tagasiteel tehti peatus ning peatuse ajal valmistas keegi ühe „jointi“. Ta ei näinud, kes selle tegi, kuid kuna M. Kalev tõmbas esimese mahvi, siis vist tegi „jointi“ M. Kalev. Pärast „jointi“ suitsetamist tekkis tal kahtlus, et küllap käis M. Kalev Jüris narkootikume ostmas, kuid keegi sellest talle otseselt ei rääkinud. R. Traksi ütluste kohaselt, millised kohus kohtuistungil avaldas, sõitis ta
4. detsembril 2014 koos M. Kalevi M. Saluse ja S. Ploompuuga Jänedale. Hetkel, kui ta kui kuulis Jänedale sõidust, sai ta aru, et M. Kalevi soovib osta narkootikume. Kui palju soovib M. Kalev kanepit osta, tema ei teadnud. Temal endal oli kanep juba olemas ja selle ostis ta novembri alguses Tallinnast. R. Traksi ütluste kohaselt tema M. Kalevit narkootikumide ostmisel millegagi ei aidanud. Tema ei teadnud inimest kellelt M. Kalev narkootikume ostis, auto Jänedale sõiduks otsis M. Kalev ning M. Kalevilt ta narkootikume ei saanud ja talle mingit raha ei maksnud. Sisuliselt samalaadsed ütlusi on andnud
5. novembril 2014 ja
6. detsembril 2014 toimunu kohta ka M. Kalev, M. Salus ja S. Ploompuu. 13 Tulenevalt K. Piiriojale ja R. Traksile esitatud süüdistusest omandasid nad koos M. Kalevi, M. Saluse ja S. Ploompuuga A. Luhajärvelt suures koguses narkootilist ainet, valdasid seda enda juures ja vedasid seda. Ringkonnakohus leiab, sarnaselt maakohtuga, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid K. Piirioja või R. Traksi narkootilise aine suures koguses omandamist, valdamist või vedamist. Ringkonnakohtu jaoks jääb mõistetamatuks milles seisnes ning milliste tõenditega on tõendatud K. Piirioja või R. Tarksi oluline teopanus suures koguses narkootikumide omandamisse, valdamisse või vedamisse. Nii K. Piirioja kui R. Traks on eitanud eneste seost narkootikumide omandamisega M. Kalevi poolt. Nimetatut on kinnitanud ka M. Kalev. K. Piirioja väidete kohaselt puudus tal igasugune huvi narkootikumide omandamiseks, ta oli vaid sõidukis ja jõi seal õlut. R. Traksi ütluste kohaselt oli tal juba enne Jänedale sõitmist endale kanepit (ostis varasemalt Tallinnast) ja tema seda ei vajanud. K. Piirioja ja R. Traks on kinnitanud, et nemad ei ole M. Kalevile narkootikumide ostmiseks raha andnud. Ka on K. Piirioja ja R. Traks eitanud oma soovi narkootikumide ostmiseks. Seega ei selgu kriminaalasjas kogutud tõenditest, milles seisnes K. Piirioja või R. Traksi teopanus narkootikumide omandamisse. Ringkonnakohtu arvates ei selgu apellatsioonist, milline oli ja milliste tõenditega on tõendatud K. Piirioja või R. Traksi teopanus M. Kalevi poolt omandatud narkootikumide valdamisse. K. Piirioja ja R. Traksi ütluste kohaselt nende valdusse M. Kalevi poolt ostetud narkootikumid ei sattunud ning neil puudus igasugune otsustusõigus ostetud narkootikumide üle. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi autos viibimine, s.o viibimine narkootilise aine vahetus läheduses, osutamata seejuures selle reaalsele valdajale mingitki abi, ei anna veel alust rääkida narkootilise aine valdamisest. Sarnasele seisukohale asub ringkonnakohus ka K. Piiriojale ja R. Traksile esitatud süüdistuses narkootikumide vedamise osas. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et M. Kalev ostis nimetatud kuupäevadel narkootikume ja on ilmselge, et M. Kalev soovis ostetud narkootikumid transportida oma elukohta. Sõidukit juhtis M. Salus, kes tegutses M. Kalevi juhtnööride järgi. Ringkonnakohtu arvates puuduvad kriminaalasjas igasugused tõendid mis lubaksid väita, et K. Piirioja või R. Taks valitsenuks millegagi narkootikumide vedu ning et nende teopanus (mõlemad istusid sõidukite tagaistmel) oli narkootikumide vedamisse taoline, milleta ei oleks tegu vaadeldav narkootikumide veona. Ringkonnakohus leiab, et tõendamist pole leidnud seegi, nagu oleksid K. Piirioja või R. Traks olnud teadlikud M. Kalevi poolt narkootikumide suures koguses ostmisest. Ringkonnakohtu arvates asjaolu, et K. Piirioja ja R. Traks suitsetasid tagasiteel olles koos teiste autos olnud isikutega „jointi“, ei anna veel alust tõsikindlaks väiteks nagu teadnuks nad narkootilise aine suures koguses ostmisest M. Kalevi poolt. K. Piirioja ütluste kohaselt ta ei mäleta, kes „jointi“ valmistas. R. Traksile pole „jointi“ valmistamise või selle suitsetamise kohta kohtueelsel uurimisel küsimusi esitatud ja ta pole ka ise sellekohaseid ütlusi andnud. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, nagu oleksid K. Piirioja või R. Traks näinud M. Kalevi poolt ostetud narkootikumide pakendeid. Nimelt narkootikumide pakendite nägemisele aga tugineb prokuröri versioon K. Piirioja ja R. Traksi teadlikkusest M. Kalevi poolt ostetud narkootikumide suurest kogusest. Eeltoodut arvestades on prokuröri sellekohased väited ringkonnakohtu arvates paljasõnalised. 14 Ringkonnakohtu arvates ei ole prokuröri väide, et kuivõrd K. Piirioja ja R. Traks olid varasemalt tarvitanud narkootikume ja narkootikumide hankimisel suhelnud M. Kaleviga, siis pidid nad vähemalt möönma suures koguses narkootikumide omandamist, veel piisav tõsikindlaks väiteks, et K. Piirioja või R. Traks olid teadlikud M. Kalevi poolt
7. novembril või
8. detsembril
9. ostetud narkootikumide kogustest. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu poolt K. Piirioja ja R. Traksi suhtes tehtud õigeksmõistva otsuse muutmata. Karistus Apellatsioonis taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist A. Luhajärvele mõistetud karistuse osas selle liigse leebuse tõttu. Esitatud taotlust põhistab prokurör asjaoluga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud M. Luhajärve teopanust narkootikumide müümisel. Prokuröri arvates oli tegemist grupi liidriga, kes juhtis narkootiliste ainete müüki pika aja vältel. Ka ei ole A. Luhajärvele mõistetud karistus prokuröri arvates proportsionaalne võrreldes teiste samas kriminaalasjas süüdimõistetud isikute karistustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on A. Luhajärvele karistuse mõistmisel arvestanud kõiki

§ 56lg 1 toodud karistuse mõistmise aluseid ning oma otsustust ka põhjendanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks prokuröri apellatsioonis esitatule märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks prokuröri väide, nagu oleks A. Luhajärve näol tegemist grupi liidriga, kes juhtis narkootikumide müüki. Ringkonnakohtu arvates võib prokuröri taolisest väitest järeldada, et tegemist oli organiseeritud tegevusega, kus A. Luhajärvel oli juhtiv roll. Samas ei ole käesoleva kriminaalasja materjalidest ja ka apellatsioonist võimalik aru saada, kes nimetatud gruppi kuulusid ning milles seisnes A. Luhajärve liidriroll narkootikumide müümisel. Võimalik ei ole aru saada sedagi, kuidas ja keda konkreetselt A. Luhajärv narkootiliste ainete müümisel juhendas. Käesolevas kriminaalasjas A. Luhajärvele esitatud süüdistusest saab küll järeldada, et süüdistatav müüs mitmetele isikutele narkootikume ja seda suures koguses, kuid pole võimalik järeldada nagu juhtinuks ta narkootiliste ainete müüki. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröriga ka selles, nagu oleks A. Luhajärvele mõistetud karistus ebaproportsionaalselt väike võrreldes isikutega, kellele süüdistatav narkootikume müüs. Arvestades A. Luhajärvele esitatud süüdistust on ringkonnakohtu arvates süüdistatavale mõistetud karistus võrreldav vaid G.Z-ile kriminaalasjas nr 1-16-1711 kokkuleppemenetluses mõistetud karistusega. Nii A. Luhajärve kui ka G.Z süüdistati selles, et nad ajavahemikul 23. detsembrist 2013 kuni 15. novembrini 2014 omandasid ja valdasid narkootikume ning turustasid neid kolmandatele isikutele. Võrreldes apellatsioonis A. Luhajärvele ja G.Z-ile mõistetud karistusi, jätab prokurör ringkonnakohtu arvates aga tähelepanuta asjaolu, et A. Luhajärve süüdistuse maht võrreldes G.Z-i süüdistuse mahuga, milles viimane süüdi tunnistati, vähenes oluliselt ning nimetatud asjaolu ongi maakohus A. Luhajärvele karistust mõistes arvestanud. Seega oli ringkonnakohtu arvates maakohtu otsustus karistada A. Luhajärve kergema karistusmääraga kui G.Z, igati põhjendatud. 15 Apellatsioonis on prokurör vaidlustanud ka M. Salusele mõistetud karistuse määra ja süüdistatavale

§ 73lg 3 alusel määratud katseaja pikkust.

Oma taotlust suurendada M. Salusele mõistetud karistusmäära on prokurör apellatsioonis üldsõnalist põhjendanud asjaoluga, et see peaks olema proportsionaalne teiste grupi liikmetele mõistetud karistustega. Taaskord nendib ringkonnakohus, et prokuröri taotlusest jääb arusaamatuks, millistele teistele grupi liikmetele prokurör apellatsioonis viitab. Käesolevas kriminaalasjas on M. Salus süüdi tunnistatud kahes kuriteoepisoodis millised ta pani toime grupis koos M. Kalevi ja S. Ploompuuga. Võrreldes M. Kalevile ja S. Ploompuule kriminaalasjas nr 1-15-7555 kokkuleppemenetluses esitatud süüdistuste mahtu ja mõistetud karistusi, leiab ringkonnakohus, et süüdistuse mahult ja mõistetud karistuse ranguselt on M. Salusele mõistetud karistus võrreldav vaid S. Ploompuu karistusega. Seda põhjusel, et M. Kalevi süüdistuse maht, milles ta kriminaalasjas nr 1-15-7555 süüdi tunnistati on oluliselt suurem M. Salusele käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse mahust. Kriminaalasjast nr 1-15-7555 nähtuvalt on M. Ploompuu süüdi tunnistatud kolmes narkootikumide ebaseadusliku käitlemise kuriteoepisoodis ja teda on karistatud 3 aastase vangistusega, mis jäeti

§ 73lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata.

M. Salus tunnistati käesolevas kriminaalasjas süüdi kahes narkootikumide ebaseadusliku käitlemise kuriteoepisoodis ja teda karistati 3 aastase vangistusega ning nimetatud vangistust ei pööratatud samuti tingimuslikult täitmisele. Eeltoodust tulenevalt jääb ringkonnakohtule mõistetamatuks, milles seisneb prokuröri arvates M. Salusele mõistetud karistuse määra ebaproportsionaalsus, võrreldes M. Ploompuule mõistetud karistuse määraga. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus M. Salusele maakohtu poolt mõistetud karistusmäära muutmata. Küll aga väärivad tähelepanud prokuröri väited M. Salusele mõistetud tingimusliku karistuse katseaja pikkuse kohta. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma mitmetes lahendites (nt nr 3-1-1-59-07, 3-1-1-96-11) leidnud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Maakohtu otsusega karistati M. Salust

§ 184

lg 2 p 1 järgi 3 aastase vangistusega kusjuures kohus määras

§ 73

lg 1,3 alusel, et mõistetud karistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui M. Salus ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Seega nähtub maakohtu otsusest, et M. Salusele mõistetud katseaeg on lühem kui talle mõistetud vangistus. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi ülalesitatud seisukohast tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse M. Salusele määratud katseaja osas ning mõistab M. Saluse katseaja pikkuseks 3 aastat. Kohtukulu M. Saluse kaitsja M. Gaver on esitanud kaks taotlust õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja nende väljamõistmiseks apellatsioonimenetluses. 16

1. veebruaril 2017 esitatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele, konsultatsioonile kliendiga ning apellatsiooni koostamisele kokku 3 tundi. Nimetatud taotluse alusel palub kaitsja hüvitada 144 euro s.h käibemaks 24 eurot.
2. märtsil 2017 esitatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal prokuröri apellatsiooniga tutvumiseks ja konsultatsiooniks kaitsealusega kokku 1 tund. Nimetatust tulenevalt palub kaitsja hüvitada 48 eurot, s.h käibemaks 8 eurot. Kokku taotleb kaitsja hüvitada 192 eurot, s.h käibemaks 32 eurot. Hinnates kaitsja esitatud apellatsiooni põhjendatust, leiab ringkonnakohus et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega ning see kuulub hüvitamisele. K. Piirioja kaitsja K. Kiilo on esitanud taotluse õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja nende väljamõistmiseks apellatsioonimenetluses. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu tervikotsuse ja prokuröri apellatsiooniga tutvumiseks 1 tund ja prokuröri apellatsioonile vastuväite koostamiseks 1,5 tundi. Kokku palub kaitsja hüvitada 120 eurot, s.h käibemaks 20 eurot. R. Traksi kaitsja A. Sirendi esitas taotluse õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja nende väljamõistmiseks apellatsioonimenetluses. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu tervikotsuse, prokuröri apellatsiooni ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 2,5 tundi, R. Traksi vastuväidete ja Riigikohtu otsustega tutvumiseks 1 tund ning vastuväidete koostamiseks 2,5 tundi. Kokku palub kaitsja hüvitada 288 eurot, s.h käibemaks 48 eurot. Hinnates kaitsjate poolt esitatud vastuväidete eest menetluskulude hüvitamise põhjendatust, leiab ringkonnakohus et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis prokuröri apellatsiooniga ning need tuleb hüvitada. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd käsitletavas kriminaalasjas esitas apellatsiooni prokuratuur, siis tuleb kaitsjatele hüvitatavad summad jätta riigi kanda. Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 17