Obsah (6)

§ 76§ 75§ 136§ 65§ 68§ 257

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-9581 Kohtunik Eha Popova Kohtuistungisekretär Julia Senkevitš Tõlk Natalia Sen

§ 76

lg 5 alusel allutada F.S katseajal 12 (kaheteistkümneks) kuuks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohustada F.S-i käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75

lg 2 p 4 ja 7 sätestatud kohustusi: - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega.

1. F.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. F.S vabastada määruse jõustumisel.
3. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja F.S-ile. Tallinna Vangla Lääne- Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu
4. novembri 2013.a otsusega tunnistati F.S süüdi

§ 136

lg 1 - § 22 lg 3 alusel ja karistati vangistusega 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 09.08.2010.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 2 aastat ja 6 kuud võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat, 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja kandmise alguseks loeti 21.06.2012 18. märtsil 2014.a tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse osaliselt, tunnistades F.S-i süüdi

§ 136

lg 1 järgi ning karistas teda vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 09.08.2010.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 2 aastat, 5 kuud ja 29 2 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat, 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 21.06.2012.a. Kohtuotsus jõustus 28.05.2014. Harju Maakohtu 29.01.2015.a kohtumäärusega 1-12-9581 vabastati F.S talle Harju Maakohtu 09.08.2010.a otsusega

§ 257järgi mõistetud karistusest.

Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2014. a otsusega F.S-ile

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristus tühistati ning F.S vabastati seoses karistuse ärakandmisega. Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2015.a kohtumäärusega tühistati Harju Maakohtu 29.01.2015.a ja tehti uus määrus, millega jäeti F.S-ile Harju Maakohtu 09.08.

1. a otsusega mõistetud karistus ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.
2. a otsusega mõistetud liitkaristus muutmata ja F.S karistusest vabastamata. Kohtumäärus jõustus 15.06.
3. a Riigikohtu määrusega. Harju Maakohtu 06.07.2015.a kohtumäärusega lükati F.S-ile Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2014.a kohtuotsusega mõistetud karistusest kandmata jäänud vangistuse täitmisele pööramine KrMS § 415 lg 3 alusel edasi ning F.S-i kohustati ilmuma 06.09.2015.a vangistuse kandmisele Tallinna Vanglasse. Kohtumäärus jõustus 18.08.
4. a. Harju Maakohtu 10.09.2015.a kohtumäärusega lükati F.S-ile Harju Maakohtu 04.11.2013.a kohtuotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2014.a kohtuotsusega nr 1-129581 mõistetud ning osaliselt ärakandmata karistuse - 1 aasta 4 kuu ja 9-päevase vangistuse täitmisele pööramine edasi 1 kuu võrra ning F.S-i kohustati ilmuma 12.10.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiseks Tallinna Vanglasse. Kohtumäärus jõustus 16.10.2015.a. F.S peeti kinni 21.12.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 21.12.2015.a ja lõpp on 30.04.2017.a. F.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras kolmel korral karistatud. Kinnipeetavaga on käesoleva karistuse kandmise ajal läbi viidud vestlused. Ajavahemikul 21.06.2012 – 10.02.2015 on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „“Viha juhtimine“, on osalenud riigikeele kursustel. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ei ole. F.S-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas elukoht Tallinnas, Xxxoma abikaasa juures. Peale vabanemist on F.S võimalus asuda tööle XxxOÜ-s.. F.S soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Asub elama oma abikaasa ja lapse juurde Xxx, Tallinn, töökoht peale vabanemist on olemas. Kaitsja palub taotluse F.S-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldada. F.S oli karistatud II astme kuriteo eest. Üks kuritegudest on käesolevaks ajaks dekriminaliseeritud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kriminaalhooldaja hindas uute kuritegude toimepanemise riske madalateks. Tal on head sotsiaalsed sidemed, tal on pere, 5 aastane laps. Eelmine tööandaja on teda hästi iseloomustanud. Xxxon esitanud garantiikirja, kus on kirjas, et on nõus temaga lepingut sõlmima 800 eurose netopalgaga. Enne vangistust oli talle tehtud operatsioon silmadele ja kompleksravi hammastele, vanglas ei ole võimalik taastuda ravist. Vabatahtlikult ei tulnud ta karistust kandma, kuna ta ei saanud määrust kätte. See ei ole temapoolne rikkumine. 3 Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab F.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.S-i on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vangistuses viibib esimest korda, kuigi oli vahepeal, s.o 10.02.2015 kuni 21.12.2015 vabaduses seoses sellega, et kohtu poolt karistust vähendati ja ta vabastati, kuid hiljem kohtuotsus tühistati ja F.S asus uuesti karistust kandma. Negatiivne on asjaolu, et uuesti karistuse kandmisele asumisel oli ta kohtu poolt tagaotsitavaks kuulutatud. 3 aastasest 11 kuulisest ja 29 päevasest vangistusest on tal ära kantud peaaegu 3 aastat ja kanda on jäänud veel 1 aasta vangistust. F.S-i käitumine vangistuse ajal on olnud hea, vangistuses on läbinud sotsiaalprogramme ja õppinud riigikeelt, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, vabaduses on olemas garanteeritud töökoht. Juhul, kui kohus otsustab F.S-i vabastada, siis prokurör nõustub kriminaalhooldaja arvamusega, et kohaldada katseaeg karistuse lõpuni, s.o kuni 30.04.2017 ja käitumiskontrolli ajaks määrata 12 kuud, lisakohustustega otsida endale töökoht ja mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et F.S-i võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab karistust vanglas teise astme kuritegude eest. Vanglas viibib teist korda. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 3 aastat vangistust ning ta on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud F.S-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Vangla toetab F.S-i ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist ja on hinnanud korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul alla 17%. Ka prokurör toetab F.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse 4 kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.S , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus juhindub

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik 5