← Eesti

1-17-7107/5

Obsah (4)§ 424§ 73§ 78§ 50

1-17-7107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7107 (17233000556) Kohtunik Mari-Liis Avikson Koht

kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav E.E § 424 järgi, Elukoht xxx, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, xxx Varasem karistatus: puudub Tõkendit pole kohaldatud Kaitsja Puudub, süüdistatav ei ole esitanud taotlust kaitsja osalemiseks kohtumenetluses. RESOLUTSIOON Tunnistada E.E süüdi

§ 424järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Kohaldada

§ 73

lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui E.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73

lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 18.08.2017.

1 1-17-7107

§ 50

lg 1 alusel võtta E.E-lt ära 2 (kaheks) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on E.E kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista E.E-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, joobe tuvastamisega seotud kulud 118 (ükssada kaheksateist) eurot ja 19 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsja tasu summas 96 (üheksakümmend kuus ) eurot ning joobe tuvastamisega seotud kulud 118 (ükssada kaheksateist) eurot ja 19 senti. Määrata, et E.E on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (sundraha) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1(ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700053008 ning selgitus „E.E , 1-17-7107, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas E.E süüdistatakse selles, et tema 16.03.2017 kella 15.05 paiku juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga xxx, joobeseisundis, mis on tingitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest (fenobarbitaal, zolpideem) Narva linnas mööda Kerese ja Energia tänavat, kus teda politsei pidas kinni. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi 2 1-17-7107 ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani E.E toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 424alusel.

Kooskõlas E.E , tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Veronika Lauri vahel 24.07.2017 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus E.E-le karistuseks

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 (neli) kuud vangistust.

Kohaldada

§ 73

lg 1,3 ja mitte pöörata mõistetud karistus täitmisele täielikult, kui katseaja jooksul pikkusega 1 aasta E.E ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada E.E-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 (kaks) kuuks. Süüdimõistva kohtuotsuse korral E.E-lt kuuluvad väljamõistmisele sundraha 705 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest summas 96 eurot (lk 81), joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi eest 118,19 eurot (lk 15-16). Jätta osaliselt menetluskulud summas 214,19 eurot (kaitsja poolt osutatud õigusabi eest ja joobeseisundi tuvastamise eest) riigi kanda vastavalt KrMS § 180 lg-le

  1. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel määrata, et E.E on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kohtuistungil E.E avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude suhtes võetavate meetmetega. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-
  2. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.