lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Triin Tumala Süüdistatav alaealine J.V (isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx xxxx ; omab kriminaalkaristatust) Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada J.V süüdi karistusseadustiku (
) § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tunnistada J.V süüdi
lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista J.Vile raskeima kuriteo, s.o
lg 1 p 1 järgi liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata J.Vile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 8 (kaheksa) kuud ei pöörata täitmisele, kui J.V ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas –; xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx xxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata J.Vile katseajaks
lg 2 p 4 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena omandada üldharidus xxxxxxxxx xxxxxxx . Määrata J.Vile katseajaks
MS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.Vilt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt J.V kriminaalmenetluse kuludena sundraha 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 496 (nelisada üheksakümmend kuus) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2017.a. novembrikuust igakuise menetluskulu osa 41 (nelikümmend üks) eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Vandeadvokaat Nikolai Kõivu kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 24 eurot (s.h käibemaks) rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.V toime pannud kuritegudena: 1) avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga
lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid korrakaitseseaduse §-st 55 tulenevalt, kasutades vägivalda, nimelt tema 04.07.2017.a kella 21.00-22.00 vahelisel ajal Viljandi linnas Jakobsoni tänaval asuvas Sõbra pargis s.o avalikus kohas lõi korduvalt jalaga ema E.V vastu viimase jalgu, kahel korral põlvega kõhtu, kätega vastu keha ning käsi ja püüdis 2 tuulepluusiga ema kägistada, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu E.V füüsilist valu, samuti häiris J.V oma tegevusega teiste isikute õigusrahu. 2) teise inimese kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes
kella 18.45 paiku Viljandi linnas Jakobsoni tn xx läheduses haaras oma tüdruksõber K.A kätest ja väänas neid, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu K.A füüsilist valu. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, so § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 8 kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid
lg 1 järgi: .
lg 2 p 4 alusel määrata lisakohustusena omandama üldhariduse xxxxxxx xxxxx.
Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. 3 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava J.Vi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. Süüdistatava J.Vi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 24 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja asjaolu, et süüdistatava J.Vi puhul on tegemist alaealise õpilasega, kellel puudub iseseisev sissetulek, tuleb vähendada temalt väljamõistetavat sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 483,50 eurot: sundraha 352,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 144 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.