MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta M S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista M S lt menetluskuluna riigituludesse 115,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 AS-s SEB Pank, nr EE502200221014193355 AS-is Swedbank, nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 99915700061199, selgitusse märkida: „M S, 1-15-6769 , menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115,20 eurot (sh k äibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõist etu M S kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, M S ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M S on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega
lg 2 p 7,8,9 ja § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning
lg 1 kohaldamisega suurendades üksikkaristustest raskeimat mõistis kohus talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning mõistis M S liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.12.2014 otsusega asjas nr. 1-14-10020 mõistetud karistu se ärakandmata osa, s.o. 7 kuud ja 25 päeva vangistust võrra ning mõistis M S lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 05.04.2015. Tegemist on alaealisega, kes on vangistuses esmakordselt ja kaaslaste poolt kergesti mõjutatav ja seetõttu võib vangla hinnangul pikaajaline vanglas viibimine soodustada uute kuritegude toimepanemist vabaduses. Eeltoodust tulenevalt toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist katseajaga kuni karistusaja lõpuni ning lisakohustuste määramisega. Kohtuistung M S taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna ei taha enam vanglas olla, sest seal on raske olla. Selgitas, et kuritegusid sooritas selle pärast, et oli kergesti mõjutatav, majanduslikke probleeme perel ei ole ja perest eraldi elamine ei tulnud eriti hästi välja. Avaldas, et vabanedes tahab rohkem perega aega veeta, kooli ära lõpetada ja tööle minna. Kinnitas, et on muutunud ning ei soovi vanglasse enam kunagi tagasi sattuda. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses sooritades uue kuriteo vähem kui kuu aega peale kohtu poolt talle tingimusliku karistuse mõistmist. Lisaks on kinnipeetaval arvukalt distsiplinaarkaristusi, mis viitavad asjaolule, et kui isik ei suuda isegi vangistuses olles reegleid järgida, siis ei ole tõenäoline, et ta järgiks neid ka vabaduses. Kaitsja prokuröriga ei nõustunud ning oli seisukohal, et mida kauem noor inimene esmakordselt vanglas viibib, seda halvem talle. Kinnipeetav täidab korralikult koolikohustust, alkoholi ei 2 tarvita, pere on valmis teda toetama, vangla toetab tema vabastamist. Kaitsja märkis, et kui isik vabanedes oma kohustusi ei täida ja neist aru saa, siis ta läheb lihtsalt vanglasse tagasi. Kaitsja palus kohtul M S vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus märgib, et vangla, prokuröri ja kaitsja seisukohad ei ole kohtu jaoks siduvad.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Eelnimetatud eeldustel ning tingimustel isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kohtu kaalutlusotsustus.
lg 2 kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Eelnimetatud eeldustel vabastatakse isik, kui ta on tegelikult ära kandnud poole karistusajast, mis antud juhul ei ole M S poolt ära kantud. Seetõttu ei ole M S vabastamine käesoleval juhul kohtule kohustuslik. Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M S käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, seega ei ole uue kuriteo toimepanemine olnud juhuslik. Vanglas viibib esimest korda. Isikut on karistatud ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, varguste ja asja omavolilise kasutamise eest grupis. Soodusteguriks on impulsiivne mõtlematu käitumine, grupi mõju, majanduslikud raskused, alkoholi kuritarvitamine ja vabaduses vanemliku kontrolli puudumine. Kriminaalhooldusam etniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde emale kuuluvasse elamusse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Oluline on ka see, et vabaduses on kinnipeetavat ootamas toetav sotsiaalvõrgustik ema, kasuisa ja õdede näol. Ema kinnitusel ootab perekond M S väga koju ning on nõus isikut vabanemisel igati toetama. Perekond on majanduslikult toimetulev. 3 Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, õpib kohusetundlikult Kohtla -Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassis ning on olnud hõivatud vanglas majandustöödel. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et kuna kinnipeetav on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis töökoha puudumisel ei ole isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust oli ülalpeetav, mis omakorda on mõjutanud tema iseseisva toimetuleku oskust. Kinnipeetaval on pikaajalised käitumisprobleemid, tal on diagnoositud hüperaktiivsus, on käinud psühholoogi vastuvõtul. Vanglas on M S suunatud nii psühholoogilisele nõustamisele kui ka psühhiaatrilisele ravile, kuid tema enda sõnul määratud ravi talle ei sobi ja ravimeid ta ei võta. Kriminaalhooldusametnik hindab uue kuriteo toimepan emise riske kõrgeteks, kuna M S on mõjutatav eakaaslaste poolt, tal on ebapiisavad sotsiaalsed oskused, vähene õpimotivatsioon, vähene vanemlik järelevalve ning puudub konfliktsituatsioonide lahendamise oskus. Vangla iseloomustuse kohaselt võib M S oma impulsiivsuse tõttu ohustada kaasinimesi, käituda agressiivselt ja tekitada tervisekahjustusi. Isik ärritub kohe, kui ei saa enda poolt soovitut. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid sooritades katseajal uue kuriteo, seega varasem tingimuslik karistus ei ole M S mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M S puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga ning vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisav õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.