4-20-1038/9

4-20-1038 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil
2. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-20-1038 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Kaebuse sisu V.G ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi 02.03.2020 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,20,003429 LS § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) V.G (isikukood: XXX) xxx kodanik aadress: xxx tel: xxx karistatus: karistusregistri väärteokaristused puuduvad kohaselt kriminaal- ja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:
3. Jätta V.G ’i kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi 02.03.2020 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,20,003429 muutmata.
4. Rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber
6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
7. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. 4-20-1038 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi 02.03.2020 kiirmenetluse otsusega karistati V.G’i liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot selle eest, et ta juhtis 02.03.2020 kell 18:50 Vabaduse puiesteel Naaritsa tn ja Raba tn vahel suunaga Raba tn mootorsõidukit kiirusega 79 +/- 5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teel 50 km/h, ületas seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Sellise tegevusega rikkus ta LS § 15 lg 1 p 2 nõuet. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS
9. 05.03.2020 esitas V.G Harju Maakohtule kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi liikluspolitseinik A. P. 02.03.2020 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,20,
10. 09.03.2020 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-20-1038 jättis Harju Maakohus V.G ’i esitatud kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 16.03.
11. V.G esitas kaebuse täienduse 10.03.
12. Puuduste kõrvaldamine on seega esitatud tähtaegselt. Kaebaja leiab, et kiirmenetluse otsus tuleb tühistada, sest protokollis on valesti kirjutatud tema nimi („V.G“) ja lisaks ka aadress („xxx“). Tegelikult on tema elukoha aadressiks xxx, eesja perekonnanimeks on V.G . Samuti selgitab kaebaja, et talle on jäetud tutvustamata mõõtevahendid ning ta ei saanud ka tutvuda taatlemiskuupäevadega, et veenduda, kas seade vastab normidele. Kaebaja kinnitas, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
13. Kohtuväline menetleja leiab, et V.G ’i väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetluse- ega materiaalõiguse norme. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on V.G selgitanud, et ületas kiirust, kahetseb ning lubab, et tulevikus ei korda toimepandut. Väärteotoimikus olevalt videosalvestiselt nähtub, et patrullsõidukiga samas suunas eesliikuv sõiduk kiirendab pärast fooris rohelise tule süttimist silmnähtavalt ning kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X mõõdab kell 18:50:29 sõiduki kiiruseks 79 km/h, patrullsõiduki kiirus on samal ajal 53 km/h. Menetlusalune isik vähendab oma kiirust alles siis, kui patrullsõidukil lülituvad tööle märgutuled, mis kohustavad eesliikuvat sõidukit peatuma. Videosalvestusel kostub, et kui menetlusalune isik on sisenenud politseisõidukisse, siis tutvustatakse talle kiirusmõõturi näitu. Liikluspolitseinik A. P. on läbinud pädeva mõõtja koolituse ning V.G’i sõiduki kiiruse mõõtmisel kasutati taadeldud mõõtevahendit, millel väärteo toimepanemise ajal, s.o 02.03.2020, oli kehtiv taatlustunnistus. Kohtuvälise menetleja hinnangul on V.G’i poolt toime pandud väärtegu tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Väärteo eest vastutuse jaatamiseks on vajalik tuvastada, et isik pidas vähemalt võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu realiseerimist ning V.G on tunnistanud, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus oli lubatust suurem. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et tuginedes VTMS § 212 lg 1 ning arvestades analoogiat KrMS § 306 lg-ga 5, on kohtuvälisel menetlejal lubatud parandada otsuses esinevad kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta selle otsuse sisu. Käesolevas asjas on 2 4-20-1038 03.03.2020 ebaselguse lahendamise määrusega loetud kiirmenetluse otsuses nr 10220172880478 õigeks menetlusaluse isiku perekonnanimeks V.G ning õigeks elu- või asukoha aadressiks xxx. Määruse koopia on saadetud menetlusalusele isikule V.G’ile xxx. Kuivõrd ebaselguse lahendamise määrusega ei muudetud asjaolusid, millised on otsuse tegemise eelduseks, siis ei ole käesolevas väärteoasjas rikutud väärteomenetluse norme. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS §-s 56 sätestatud karistamise aluseid, samuti seda, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Seega on alla sanktsiooni keskmist määra määratud 30 trahviühiku suurune rahatrahv kooskõlas V.G’i poolt toimepandud väärteo raskusega. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kiirmenetluse otsuse nr 10220172880478 kohaselt juhtis V.G 02.03.2020 kella 18:50 ajal Harjumaal Tallinnas Vabaduse pst mootorsõidukit Audi A4 Avant reg.nr xxx kiirusega 79 km/h +/- 5 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on V.G tunnistanud, et ületas kiirust Vabaduse pst alguses, sest sõidukimootor on käitunud kaks päeva vigaselt ja sellest lähtuvalt ei saa ajutiselt ühtlaselt kiirendada. Ülekuulamise protokollis kahetseb V.G oma tegu ja lubab tulevikus toimepandut mitte korrata. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa punkti 7.2 alusel on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Taatlustunnistuse nr TTRS19/00109 kohaselt vastab väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur Stalker DSR 2X esitatud nõuetele ning on taadeldud 13.05.
15. Andmete väljavõte PPA personalihaldusprogrammist SAP tõendab, et kiirust mõõtnud ametnik A. P. on läbinud pädeva mõõtja koolituse 18.03.
16. Järelikult on kiiruse mõõtmine teostatud pädeva mõõtja poolt ning taadeldud kiirusmõõturiga. Väärteotoimikus olevalt videosalvestiselt nähtub, et esmakordselt ilmub V.G ’i juhitud halli värvi Audi reg.nr xxx politseisõiduki kaamera vaatevälja 02.03.2020 kell 18:49:29, kui kiirendab samas suunas liikuvast politseisõidukist ning viimase ees olevast sõidukist mööda. Kell 18:49:38 mõõdab kiirusmõõtur esimest korda halli värvi Audi kiiruseks 72 km/h. Seejärel nähtub kell 18:50:08, et eelnimetatud sõiduki kiirus väheneb punase fooritule tõttu, kuid pärast fooris rohelise tule süttimist kiirendab sõiduk taas ning kell 18:50:25 mõõdab kiirusmõõtur sõiduki kiiruseks 79 km/h. Kell 18:50:26 lülitab patrullsõiduk tööle märgutuled, mis kohustavad sõidukit peatuma. Kell 18:50:50 peatub halli värvi Audi reg.nr xxx kõrvaltänavas ning politseiametnik asub juhti kontrollima. Kell 18:52:00 istub politseiautosse eelnimetatud sõidukit juhtinud V.G , kellele politseiametnik tutvustab kiirusmõõturi näitu: 53 km/h politseisõiduki kiirus, 79 km/h menetlusaluse isiku kiirus. Kohtu hinnangul on eeltooduga üheselt tõendatud, et V.G juhtis 02.03.2020 kella 18:50 ajal Harjumaal Tallinnas Vabaduse pst Naaritsa tn ja Raba tn vahel suunaga Raba tn poole mootorsõidukit Audi A4 Avant reg.nr xxx asulasisesel teel kiirusega 79 +/- 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Seega on V.G toime pannud LS § 227 lg-s 2 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo. Kohus peab vajalikuks si inkohal täiendavalt märkida, et kaebaja väite selle kohta, et talle ei tutvustatud mõõtevahendeid, lükkab ümber videokaamera salvestis, millelt on kuulda, et pärast politseiautosse sisenemist tutvustab politseiametnik talle kiirusmõõturi näitu ning videosalvestise lõpus väljendab V.G ka nõusolekut kiiruse ületamise fakti osas. 3 4-20-1038 Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et käesoleval juhul kiirmenetluse otsuses sisalduvate kirjavigade, s.t menetlusaluse isiku perekonnanime „V.G“ asemel on kirjutatud „V.G“ ning elukoha aadressi real on „mnt“ asemel ekslikult kirjutatud „nt“, näol ei ole tegemist selliste vigadega, mis tooksid endaga kaasa kiirmenetluse otsuse tühistamise. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et kuivõrd VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, siis tuginedes nii VTMS § 212 lg-le 1 kui ka analoogia korras KrMS § 306 lg-le 5, on kohtuvälisel menetlejal lubatud parandada otsuses esinevad kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta selle otsuse sisu. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses tehtud kirjavead parandanud 03.03.2020 ebaselguse lahendamise määrusega ning edastanud määruse koopia ka menetlusalusele isikule. Eelnimetatud kirjavead kiirmenetluse otsuses on kohtu hinnangul pelgalt ebatäpsused, mis ei mõjuta käesoleva väärteoasja faktilisi asjaolusid ega ka V.G ’ile süüksarvatava väärteo kvalifikatsiooni.
17. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et V.G pani teo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Esiteks teadis V.G , et ta viibib Tallinna linnas, s.t asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on LS § 15 lg 1 p 2 tulenevalt 50 km/h. Teiseks aga ei saa mööda vaadata asjaolust, et videosalvestiselt nähtub, et kiirmenetluse otsuses etteheidetav lubatud sõidukiiruse ületamine (79 km/h +/- 5 km/h) ei jäänud V.G ’ile ainsaks, vaid vahetult enne kiiruseni 79 km/h +/-5 km/h kiirendamist mõõtsid politseiametnikud tema kiiruseks rikkumisele eelneval fooriga ristmikul 72 km/h, kuid ei pidanud sel hetkel veel vajalikuks reageerida. Teistkordne, ja seejuures veelgi suuremal määral toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamine ei saanud aga V.G’ile enam kuidagi märkamatuks jääda. Seega pidas V.G võimalikuks enda poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist ja möönis seda. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Järelikult on V.G toime pannud koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.
18. LS § 227 lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja V.G’ile määranud karistuseks LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.G’i süüd mõjutab eelkõige kiiruse ületamise määr. LS § 227 lg 2 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul on V.G ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 24 km/h, seega on süü tema poolt toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamises antud väärteokoosseisu mõttes alla keskmise määra. Asjaolu, et V.G pani kiiruse ületamise toime vähemalt kaudse tahtlusega, mis on tahtluse kergeim vorm, viitab samuti tema väiksemale süüle. Samuti tuleb arvestada, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine toimus kella 18:50 ajal, s.t ajal mil liiklustihedus on eeldatavasti hõredam kui tipptunni ajal. Kuigi V.G on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis väljendanud kahetsust, ei pea kohus seda võimalikuks kergendava asjaoluna arvestada eelkõige seetõttu, et oma kaebuses on isik asunud selgelt ennast õigustavale positsioonile, lootes vastutusest pääseda üksnes kiirmenetluse otsuses esineva kirjavea tõttu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri 4 4-20-1038 väljavõtte kohaselt puuduvad V.G’il käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel kriminaal- ja väärteokaristused, mille tõttu võib isikule etteheidetavat väärtegu pidada pigem erandiks. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt. Kuivõrd LS §-s 227 lg 2 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr kolm trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab V.G’ile mõistetav karistus olema rahatrahv vahemikus 3-100 trahviühikut (s.o 12-400 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks 50 trahviühikut (s.o 200 eurot). Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja V.G ’i juba karistanud keskmisest väiksema rahatrahviga. Ka kohus leiab, et V.G ’ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, vastab tema süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.
19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus V.G ’i kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. V.G’il tuleb tasuda rahatrahv 120 eurot edasikaebamise tähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul kohtuvälise menetleja 02.03.
20. a otsuses toodud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida otsuses toodud viitenumber. Martin Tuulik kohtunik 5