järgi vangistusega 2 kuud 20 päeva, mis jäeti
lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga (kuni 18.05.2014.a.),
Väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 06.02.2016.a. kell 11.02 Süüdistuses
MS § 126, § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.I
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada H.I-ga kinnipidamisest, s.o alates 06.02.2016.a. Kohaldada H.I-ga suhtes tõkendina vahistamist, vahistada H.I kohtusaalist.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta H.I-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista H.I-lt riigituludesse: - sundraha summas – 322,50 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 144 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700009765 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-16-973, H.I ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 08.02.2016.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS H.I ’a süüdistatakse selles, et 06.02.2016.a. kell 11:02 ajal tahtlikult juhtis Harjumaal, Rohuneeme tee 41 B juures mootorsõidukit Ford Sierra reg.nr. XXX (koos järelhaagisega Respo reg. Nr: XXX), olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,19 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,09 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on 2 vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani H.I toime
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav H.I tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et asus sõidukit juhtima, kuna arvas, et tal ei ole midagi viga. Ta märkis, et vajab juhtimisõigust selleks, et tööl käia, ametlikku töökohta tal ei ole. Ta kahetseb toimepandut. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis H.I-ga süüditunnistamist
MS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Prokurör palus lugeda
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud 27 päeva vangistust, mis jätta
Samuti taotles prokurör
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustada H.I käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis ning palus
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja märkis, et H.I on oma süüd tunnistanud ning kahetseb. Kaitsja hinnangul ei ole isiku süü suur, suurimat lubatud sõidukiirust ta ei ületanud. Kuivõrd viimased aastad on isik elanud õiguskuulekat elu, on põhjendatud jätta karistus tingimuslikul täitmisele pööramata. Juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks ei ole otstarbekas ega proportsionaalne. Kaitsja palus ajatada menetluskulude tasumine 1 aasta peale. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et H.I-ga tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
H.I-ga süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - kahtlustatava ütlused /tl 1–3/, mille kohaselt tunnistab ta, et 06.02.2016.a. kella 11:02 ajal juhtis ta Harjumaal, Rohuneeme tee 41B juures mootorsõidukit Ford Sierra reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Ta on lisanud, et alkoholi tarvitamist alustas ta eelmisel õhtul, vahepeal ta magas ja hiljem tarvitas ta alkoholi edasi (jõi õlut) ning läks uuesti magama. Pärast hommikul ärkamist sõitis ta antud sõiduki ja sel järel olnud haagisega sõbra juurde, kus ta jõi veel õlut. Tarvitatud alkoholikogust ta ei mäleta. Seejärel otsustati koos sõita lähedalasuvasse Haabneeme poodi, et sigarette osta. Sõidukit asus juhtima tema, enne poeni jõudmist peeti ta kinni. Ta nõustus alkomeetrisse puhumisega. Enne sõiduki juhtima asumist tundis ta end normaalselt ja ei saanud aru, et ta oleks alkoholi tarvitanud. 3 - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 4/ millest nähtuvalt peeti H.I kinni 06.02.2016.a. kell 11:02 Rohuneeme tee 41B juures, seoses kahtlustusega selles, et tema nimetatud ajal ja kohas juhtis joobeseisundis (1,09 mg/l) sõidukit Ford Sierra reg nr XXX koos järelhaagisega. - tunnistaja R. Jänese ütlused /tl 7/, mille kohaselt peatas ta 06.02.2016.a. kell 11:02 Rohuneeme tee 41B juures politseioperatsiooni käigus mootorsõiduki Ford Sierra reg nr XXX koos haagisega Respo reg nr XXX. Sõiduki juht puhus indikaatorvahendisse, mille tulemus oli positiivne. Juhil puudus isikut tõendav dokument. Kontrollimisel selgus, et juhiks on H.I (ik XXX). Ta suunas isiku Meelis Smith’i juurde alkomeetrisse puhumisele. Mõni aeg pärast seda teavitas M. Smith teda sellest, et juhi lõplikuks näiduks jäi 1,09 mg/l kohta. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, alkomeetri väljatrükk ja tunnistus /tl 9–11/, millest nähtuvalt tuvastati 06.02.2016.a. kella 11.18-11.22 ajal Rohuneeme tee 41B juures, Viimsi vallas, Harjumaal tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST Typ MKIII EST nr JLT4 ARDF0061 H.I väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,19 mg/l, laiendmääramatuse 0,10 mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 1,09 mg/l. Tõenduslik alkomeeter oli enne puhumiskatseid testitud, katsetest võeti arvesse madalam tulemus. Kasutatud tõenduslik alkomeeter on taadeldud ning sellele on väljastatud tüübikinnitustunnistus. - juhiloa andmed /tl 21/, mille kohaselt on süüdistataval juhtimisõigus. Kohus leiab, et H.I-ga tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning H.I-ga poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on H.I-ga süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et H.I pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (sõiduki juhtima asumist juhile keelatud joobeseisundis) ja seda ka möönma. KARISTUS Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Süüdistatav H.I pani vähemalt kaudse tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et H.I karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 19.05.2011.a. otsusega
alusel vangistusega 2 kuud 20 päeva, mis jäeti
lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3aastase katseajaga (kuni 18.05.2014.a.) ning
Seega saab järeldada, et H.I on toime pannud samalaadse süüteo ning eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud vangistus ei avaldanud isiku väärtushinnangutele ja hoiakutele piisavalt pikaajalist mõju. Eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et varasem tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud vangistus ei suutnud mõjutada H.I pärast katseaja lõppu hoiduma samalaadse kuriteo toimepanemisest. Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud, kuid kehtivad karistused tal puuduvad (tl 1316), mistõttu kohus neid karistuse mõistmisel ei arvesta. Samas on ka kustunud karistused H.I-ga isikut ja tema väärtushinnanguid iseloomustavateks asjaoludeks. Nii iseloomustab H.I-ga isikut liiklusalaste rikkumiste toimepanemine juba pikema aja vältel, sh on teda karistatud 3-l korral LS § 1719 lg 1 alusel, s.o mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. Teisisõnu võib sellest teha järelduse, et alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine on H.I-le iseloomulik käitumismuster. Antud süüteo kontekstis omab tähtsust ka see, et tõenditest nähtuvalt juhtis H.I mootorsõidukit, koos järelhaagisega, s.o ta juhtis LS § 2 p 4 tähenduses autorongi ja tegi seda talvistes ilmaoludes (tl 2, 7, 27). Kuna süüdistatav asus enda väitel sõidukit juhtima põhjusel, et soovis minna lähedalasuvasse kauplusesse (tl 2), tuleb sellist teguviisi (ühes liiklusohtlikkust suurendava tegurina autorongi juhtimisega) pidada selliseks, mis näitab isiku eriliselt ükskõikset suhtumist liiklus- ja õiguskorda. Kohus rõhutab, et
järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid, mille korduv toimepanemine on eriliselt taunitav ning kõike eelnevat, isiku süüd ja karistuse eesmärke arvestades peab kohus seetõttu vajalikuks kohaldada H.I-ga suhtes karistusena vangistust. H.I-ga poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke, kuna ta on jätkanud eelmisest karistusest (sh tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Samuti kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et tal puudub kindel töökoht (tl 33) ning seega puudub kohtul ka veendumus, et H.I suudaks rahalist karistust täita. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas puudutavalt süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja
mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamidest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Käesoleval juhul on keskmiseks karistusmääraks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus peab vajalikuks kohaldada H.I-ga suhtes karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning samuti asjaolu, et teda ei ole varasemalt reaalselt kandmisele kuuluva vangistusega karistatud, on kohtu hinnangul võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust keskmisest oluliselt madalamas määras. Kohus peab põhistatuks karistada H.I vangistusega 3 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 1 kuu vangistust), seega on H.I-le mõistetavaks karistuseks 2 kuud vangistust. Kohus ei pea ka võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus täpselt samalaadse kuriteo eest, mistõttu on ilmne, et eelmise karistusega 5 (tingimusliku vangistusega) ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke. Samuti ei võimalda vabaduses viibiva süüdimõistetu suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga tingimata ära hoida isiku poolt sõiduki juhtima asumist lähitulevikus, arvestades ka asjaolu, et isik on enese väitel töötanud terve elu autojuhina ja hetkel teeb seda tööd mitteametlikult, kuid õiget töökohta ei ole ta leidnud (tl 33). Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Isikut iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada, et oma ütluste kohaselt tarvitas ta sõiduki juhtimisele eelneval õhtul ja ööl alkoholi ja asus seejärel hommikul sõidukit juhtima. Pärast seda tarvitas ta veelkordselt alkoholi ning asus taas sõidukit juhtima. Seega tuleb järeldada, et ka eelneval õhtul ja ööl kella 04.00-ni tarvitatud alkohol ei ajendanud H.I enda seisundit kontrollima, ta asus juba hommikul kella 09.00 paiku sõidukit juhtima, pärast mida tarvitas veelkordselt õlut. Arvestades varasema samalaadse süüteo toimepanemist ja käesoleva süüteo toimepanemise asjaolusid (pidev alkoholitarvitamine enne sõiduki juhtima asumist ja ükskõiksus enese seisundi suhtes), leiab kohus, et H.I-ga . Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, arvestades kuriteo ohtlikku laadi ning seda, et liiklusseaduse nõudeid on isik rikkunud korduvalt, mistõttu on teda varasemalt juba samalaadse süüteo eest karistatud (tl 17). Kohus leiab, et kaitsja seisukoht, et lisakaristuse kohaldamine prokuröri poolt taotletud määras (1 aasta), ei ole proportsionaalne ega otstarbekas, ei ole põhjendatud. Tuleb arvestada seda, et eelmise kohtuotsusega mõisteti isikule lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks, mis aga ei omanud pikemaajalist mõju, H.I on jätkanud uute samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seega ei ole ta 1-aastasest lisakaristusest hoolimata oma liiklusalaseid hoiakuid muutnud. Nimetatud põhjusel ei saa seetõttu lisakaristuse määr olla ka väiksem eelmise kohtuotsusega määratud lisakaristuse määrast ning kohus peab põhjendatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks. Kriminaaltoimiku kohaselt ei esine ka
lg-s 2 nimetatud asjaolu (liikumispuue), mis välistaks antud lisakaristuse kohaldamise. H.I-ga väitel on ta terve elu töötanud autojuhina ning teeb seda mitteametlikult, kuid enda sõnul ta „pole veel seda õiget kohta leidnud“. Kohus leiab, et H.I-ga väited autojuhina töötamise kohta on tema väljendusviisist tulenevalt paljasõnalised. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et joobeseisundis sõiduki juhtimisel võidakse kohaldada lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist, nagu ka see, et autojuhina töötamine eeldab juhtimisõiguse olemasolu, pidi olema H.I-le teada. Arvestades vajadust isiku käitumismustri muutmiseks, esineb vajadus lisakaristuse kohaldamiseks ka juhul, kui H.I oleks juhtimisõiguse olemasolu nõudev töökoht. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite 6 hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt samalaadse kuriteo eest mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui H.I peeti kinni joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada H.I-ga suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada H.I-ga kinnipidamisest, s.o alates 06.02.2016.a. Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 144 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2016.a. on selle suuruseks 645 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 322,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine H.I erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. H.I-ga näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlustest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Merle Parts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.