Obsah (4)

§ 201§ 70§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2017, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-14061 (09230101560) Kohtula

§ 201

lg 2 p 2 järgi ja karistamises 309 päevamäära, s.o 988,80 eurot Täiteasi nr 047/2013/1013 Menetlus kohtus kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Avaldaja sissenõudjana Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Avaldaja esindaja Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindajana riiginõuete osakonna jurist Elen Eigo Aunbaum (e-post: elen.eigo-aunbaum@rtk.ee) Avalduse ese rahalise karistuse asendamine Süüdimõistetu võlgnikuna Z.K (isikukood XXX; elukoht xxxxxxx xxx xx-x xxxxxxx xxxx) Kohtutäitur Ivi Kalmet RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (

) § 69, 70, kohus määras:

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus rahalise karistuse asendamiseks.
2. Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsuse täitmiseks: 2.1 asendada

§ 70

alusel Z.K-le mõistetud tasumata rahaline karistus 191 päevamäära vangistusega 63 (kuuskümmend kolm) päeva; 2.2

§ 69

lg 1 alusel jätta vangistus 63 päeva täitmisele pööramata ja a sendada see üldkasuliku tööga 63 (kuuskümmend kolm) tundi; 2.3

§ 69

lg 3 alusel määrata Z.K-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks viis kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 2.4

§ 69

lg 4 alusel peab Z.K üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule: - elama kohtu määratud alalisel elukohas – xxxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega saata määrus süüdimõistetule, Riigi Tugiteenuste Keskusele, kohtutäiturile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.
2. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
3. Haru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega tunnistati Z.K süüdi

§ 201

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 309 päevamäära, s.o 988,80 eurot. Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 01.02.2016 avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses palub sissenõudja otsustada Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Süüdimõistetul on võlgnevusena tasumata rahaline karistus 216 päevamäära, s.o 691,71 eurot. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 1442,46 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Riigi Tugiteenuste 13.01.2017 teatise kohaselt on Z.K tasunud oma rahalist karistust ja rahalise karistuse tasumata jääk seisuga 13.01.2017 on 612,27 eurot. 2. Süüdimõistetu on kohtus ära kuulatud. Ärakuulamisele ta kaitsjat ei taotlenud. Kinnitas kohtuistungil, et avalduses esitatud rahaline karistus on tasumata. Nõustus asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemisega. 2 II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada asenduskaristuse kohaldamine. Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 417 lg 3 järgi, kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku § -s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

§ 70

lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras või

§-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt

§ 70lg-st 2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.

Harju Maakohtu 01.10.2012 otsusega mõistetud rahaline karistus 988,80 eurot tuli Z.K tasuda kümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega oli rahalise karistuse tasumise tähtaeg 17.08.

1. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 28.08.
2. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 191 päevamäära (612,27 eurot). Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et südimõistetu ei ole tähtaegselt rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. Z.K-le mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 191 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu Z.K asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 63 päeva vangistust.

§ 69lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd.

Z.K andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus

§ 70

alusel ja

§ 69

lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 63 tundi (191 : 3 = 63 päeva = 63 tundi).

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata Z.K-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks viis kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.

§ 69

lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75

lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 3 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4