← Eesti

1-16-8920/7

Obsah (9)§ 424§ 73§ 423§ 68§ 65§ 74§ 69§ 4231§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 21. veebruar 2017.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-16-8920 (16286000298) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistung

kokkuleppemenetluses Prokurör R. S. Süüdistatav V.R , isikukood: xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; põhiharidus; teeb abitöid Rimmi talus; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 27.04.2016.a otsusega

§ 424

järgi kuuekuulise vangistusega

§ 73alusel tingimisi ühe aasta ja kahe kuu pikkuse katseajaga.

Tõkend – ei ole kohaldatud. § 423 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada V.R

§ 423kuud vangistust.

1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli)

§ 68

lg 1 alusel arvestada V.R-i eelvangistuses viibitud aeg 14.08.2016.a – 16.08.2016.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda V.R-i kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada V.R-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.04.2016.a otsusega nr 1-16-290 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ning mõista V.R-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

alusel asendada 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 297 (kahesaja üheksakümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb V.R ära teha 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on V.R kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata V.R kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 2. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus V.R-i sundrahast 60 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista V.R-ilt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt:   sundraha 645 eurot; kaitsjatasu 158,40 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et V.R on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 803,40 (kaheksasada kolm eurot ja nelikümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 66,95 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700009845 ning selgituse “V.R, otsus nr 1-16-8920, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2

(4)Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus V.R süüdistatakse selles, et tema omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles 31.10.2015 ja 06.02.2016 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, juhtis 14.08.2016 kell 16.48 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx John Deere Gator HPX registreerimismärgiga xxxxxx. Seega pani V.R juhtimisõiguseta isikuna toime sõiduki süstemaatilise juhtimise, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§-s 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör V.R-ile karistuseks neli kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg

  1. -
  2. august 2016.a, s. o kolm päeva, kandmisele kuulub seega kolm kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 27.04.2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kuue kuu võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks üheksa kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 297 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on V.R kohustatud täitma kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 sätestatule: elama kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel hüvitab süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud määratud kaitsjale Otto Preemile makstud tasu 158,40 eurot ja sundraha 645 eurot, s.o kohtueelses menetluses kokku summas 803,40 eurot. V.R ja tema kaitsja taotlevad menetluskulude kandmise võimaldamist ositi, s.o 66,95 eurot kuus 12 kuu jooksul. Prokurör on taotlusega nõustunud. 3

(4)Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav V.R aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav V.R , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.R-i süüdi tunnistada

§ 4231järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas V.R-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 158,40 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. V.R on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib V.R-ile ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus V.R-i sundrahast 60 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades V.R-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 803,40 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.