1-11-6338/16

1-11-6338 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2013.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi
2. Kriminaalasja number 1-11-6338 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Prokurör Kirjaliku arvamusega prokuröri abi X Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla I.J Elukoht: X; isikukood: XXX; kodakondsus: X Kinnipeetav RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras jätta vabastamata I.J (isikukood: XXX) Tartu Maakohtu 13.02.
3. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Tartu Maakohtu 13.02.
4. a otsusega mõisteti I.J süüdi KarS § 136 lg 1, § 201 lg 2 p 1, 4, § 209 lg 1,3, § 121 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 26.06.
5. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 7 kuud vangistuse võrra ning mõisteti I.J-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aega karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 8 kuud vangistust, mille kandmist määrati lugeda alates 13.02.
6. a. 23.03.
7. a tegi Tartu Maakohus määruse, millega määras arvata I.J-i eelvangistuses viibitud aeg 10.09.
8. 1 a, s.o 1 päev, ja 14.12.
9. a kuni 12.02.
10. a, s.o 1 aasta 1 kuu 29 päeva, karistusaja hulka. I.J kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 10 kuud vangistust alates 13.02.
11. a. Karistuse kandmise algus oli 13.02.
12. a ja lõpp on 13.12.
13. a. Õigus uuesti taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla tekkis 13.07.
14. a. I.J on varem kriminaalkorras karistatud enne käesolevalt kantavat karistust 2-l korral: - Tartu Maakohtu 07.12.
15. a otsusega KarS § 199 lg 1 järgi 2 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 18-kuulise katseajaga; - Tartu Maakohtu 26.06.
16. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, § 263 p 1, § 121 järgi 3 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega, millest loeti kohesele ärakandmisele kuuluvaks 6 kuud vangistust KarS § 74 lg 2 alusel ja 2 aasta 7 kuu pikkuse vangistuse kandmisest vabastati I.J KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga. Tartu Vangla 02.07.
17. a iseloomustuse kohaselt kannab I.J teist korda reaalset vangistust. Käesoleval hetkel kannab karistust teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kelmuse, omastamise, kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. Varasemalt on karistatud avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise ja röövi eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud rahalise või majandusliku kasu saamine ning sõltuvusprobleemid. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, kuna on saadud suuremat tulu ja pettuse raskusaste on suurenenud. Viimane tegu oli suunatud vaimse puudega isiku vastu. Vangistuse jooksul on Viru Vanglas osalenud majandustöödel, osales X tugigrupi sotsiaalprogrammis, lõpetas puidupingitöölise 1-aastase õppekava, läbis sotisaalprogrammi „X“. I.J on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust ning viimati karistati teda 07.06.
18. a 20-ööpäevase kartseriga selle eest, et ta ründas kaaskinnipeetavat. Vabanedes asub elama aadressile X, mis on tema X kuuluv eramaja. X aadressil elavad isikud on andnud nõusoleku I.J-i elama asumiseks antud aadressile. Enne vangistust elas ka vanemate juures, kes andsid raha jooksvateks kuludeks, lisaks hankis narkootikumide ostmiseks raha ebaseaduslikul teel. Vangistuse ajal on X I.J-i rahaliselt toetanud. Vabanemisel I.J töökoht puudub, minimaalselt on nõus teda rahaliselt toetama X. I.J-i tutvusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav on pannud kuriteo toime grupis, mille tõttu võib olla mõjutatav. Elustiil on hoolimatu korduvate kuritegude ja narkootikumide tarvitamise tõttu. Enda sõnul tarvitas kuu jooksul ühel korral alkoholi ja seda tähtpäevade puhul ja puuduvad andmed alkoholi kuritarvitamise kohta. Narkootikume proovis esmakordselt 15-16aastaselt, on tarvitanud kanepit, ecstasyt, amfetamiini ja vahetevahel GHB-d. Viimase aasta jooksul enne vangistust tarvitas peamiselt amfetamiini, mida süstis nädalas keskmiselt kolmel päeval. Kuriteo pani toime selleks, et narkootikumide otsmiseks raha saada. I.J tunnistab narkosõltuvust- näeb probleeme narkootikumide tarvitamises ja soovib sellest loobuda. Käesoleval ajal esineb vangistuses X. X pole täheldatud. I.J eitab kehalist väärkohtlemist ja vabaduse võtmist seadusliku aluseta. Kelmused ja omastamised pani toime, kui oli narkojoobes. On teisi kinnipeetavaid ähvardanud, on tegutsenud impulsiivselt ja mõtlemata teo tagajärgedele. Näeb peamiselt probleeme teistes. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust 2 aasta jooksul 52 % ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 43%. Tartu Vangla teotab I.J-i vabanemist tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on toimunud kodukülastus aadressile X ning elukoht sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kodukülastuse ajal on toimunud vestlus kinnipeetava X ja X. I.J kannab käesolevalt karistust, kuna rikkus kriminaalhooldusel olles 2 kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. Kuritegude toimepaneku soodusteguriks olid XXXXXXX I.J avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta I.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel asjaoludel. Kuriteod, mille eest käesoleval ajal karistust kannab, on pandud toime katseajal. Katseajal rikkus ka kontrollnõudeid. Kuriteod on muutunud järjest raskemateks. Vabanedes puudub kindel töökoht. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et soovib elama asuda X juurde, kus formaalselt on elektroonilise järelevalve tingimused täidetud. Isa on X, kes viibib kodust tihti ja pikaajaliselt eemal. X ei ole nõus I.J-i rahaliselt toetama, tema eest poes käima. Seega ei suuda vabanemisel lähedased talle piisavalt tuge ja abi pakkuda. Omab viite kehtivat karistust. Viimane on pandud toime alles käesoleva aasta juuni kuus kui ta ründas kaaskinnipeetavat. See näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta sätestatud korrale alluda. Seega, arvestades I.J-i varasemat elukäiku ja tema käitumist karistuse kandmise ajal ei ole tema vabastamine ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kohtunik, läbi vaadanud esitatud materjalid, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et I.J tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. I.J on kuriteod, mille eest karistust kannab, pannud toime olles ise eelmise kohtuotsuse järgi katseajal. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning need on pandud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Asjaolu, et I.J puudub vabanemisel kindel töökoht, võib soodustada tema poolt uute kuritegude toimepanekut. Samuti on riskifaktoriks asjaolu, et I.J oli vabaduses X, kes viimase aasta jooksul enne vangistust peamiselt amfetamiini, mida tarvitas süstimise teel vähemalt kolm korda nädalas. Vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse I.J-i puhul märkimisväärselt kõrgeks, nimelt on üldise korduva kuriteo toimepaneku tõenäosus 52 % ja vägivallakuriteo puhul 43%. I.J on vanglas toime pannud süstemaatiliselt distsipliini rikkumisi ja tal on 5 kehtivat karistust, kusjuures viimane on määratud 07.06.2013.a. Eeltoodu alusel ei ole võimalik rääkida vanglas läbitud sotsiaalsete programmide positiivsest mõjust ja I.J-i paljasõnalistest lubadustest jääb väheks ennetähtaegseks vabastamiseks uuesti kriminaalhooldusega ja elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtunik 3