Obsah (4)

§ 74§ 199§ 75§ 218

Kohtuasi nr 1-14-392 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2015, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-392 Kohtunik Tiit Kullerkupp Sekretär Merle Kaegas Kriminaalh

§ 74lg 4 RESOLUTSIOON Erakorralises ettekandes esitatud taotlus Viru Maakohtu 14.05.2014. kohtuotsusega A.PKar

S § 199 lg 2 p 7, 8 järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse 7 kuud vangistust täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Tõkend vahistamine tühistada, A. P vabastada vahi alt kohtusaalis 10.11.2015. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Viru Maakohtu 14.05.2014 otsusega nr 1-14-392 tunnistati A.P süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti talle 7 kuud vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga.

Katseajaks allutati A.P kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati katseajal järgima

§ 75

lg -s 1 toodud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati A.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustati A.P hüvitama Järva Tarbijate Ühistule vähemalt 277,10 eurot, tehes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuulisi makseid vähemalt 18 euro ulatuses kuni kohustuse täitmiseni. Katseaja alguseks loeti 14.05.

1. Kohtuotsus jõustus 30.05.
2. Viru Maakohtu 27.08.2014 määrusega rahuldati A.P kohta kriminaalhooldaja poolt esitatud erakorraline ettekanne ja pikendati talle määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 13.02.2016 ning maksekohustuse täitmise tähtaega samuti 3 kuu võrra. Kohtumäärus jõustus 30.09.
3. Viru Maakohtu 10.10.2014 määrusega rahuldati A. P kohta kriminaalhooldaja poolt esitatud teine erakorraline ettekanne ja pikendati talle määratud katseaega veel 3 kuu võrra, s.o kuni 13.05 .2016 ning määrati A.P-le

§ 75lg 2 p 8 alusel täiendav lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis.

Kohtumäärus jõustus 29.10.

1. Viru Maakohtu 26.05.2015 määrusega jättis kohus kriminaalhooldaja poolt esitatud kolmanda erakorralise ettekande A.P kohta temale Viru Maakohtu 14.05.2014 otsusega mõistetud tingimisi vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 11.06.
2. 12.10.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule taas erakorralise ettekande A.P kohta. Erakorralises ettekandes teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata A.P -le mõistetud tingimisi vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt teostasid kriminaalhooldusametnik G K ja nooremametnik M R 26.09.2015 alkoreidi A.P elukohta aadressil xxxx. A.P allus kontrollile ning isikul tuvastati alkoholijoove 0,564 mg/l väljahingatavas õhus. Hooldusalune nõustus tulemiga ja allkirjastas protokolli. Kriminaalhooldajal ei õnnestunud saada seletust lisakohustuse rikkumise kohta, kuna A.P ei vastanud ametniku korduvatele telefonikõnedele. 05.10.2015 on hooldusalusele saadetud tähitud kutse ilmuda kriminaalhooldaja juurde 12.10.
3. Hooldusalune ei ilmunud ning ei teavitanud mitteilmumise põhjustest. Ettekandest nähtub veel, et A.P esineb võlgnevus Järva Tarbijate Ühistule kahjude hüvitamise kohustuse täitmisel, ta teeb makseid ebakorrapäraselt, käesolevaks ajaks on hüvitatud 180 eurot (maksegraafiku järgi peaks olema makst ud 252 eurot), maksmata on veel 97,10 eurot. Maksekohustuse mittenõuetekohase täitmise eest on 14.08.2015 koostatud kirjalik hoiatus. Alkoholi tarvitamisest ja selle koosmõjust kuritegeliku käitumisega on A.P-ga vesteldud põhjalikult sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ raames. Treeningu läbimise kohta on 14.04.2015 väljastatud tunnistus nr.
4. Kohus saatis 13.10.2015 A.P-le kohtukutse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 28.10.2015 kell 10.00 toimuvale kohtuistungile. 28.10.2015 toimunud kohtuistungile hooldusalune ei ilmunud. Kriminaalhooldusametniku taotlusel kuulutas kohus A.P tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendi vahistamine. A.P tabati 09.11.
5. Kohtuistungil 10.11.2015 A.P tunnistas toimepandud rikkumist ja kahetses. Tema ütlustest nähtub, et oktoobris 2015 ta registreerimisel ei käinud, tunnistab ka seda, et sai kätte teated kriminaalhooldaja ja kohtu poolt saadetud kutsetest, kuid neile järele ei läinud. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde, ka prokurör leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele. Kohus leiab, et A.P poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on kohtuistungil tõendamist leidnud, samuti on tõendamist leidnud kahju hüvitamise kohustuse nõuetekohane mittetäitmine ja registreerimiskohustuse mittetäitmine 2015.a. oktoobris. Kohus leiab, et A.P on lubamatu ükskõiksusega suhtunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmisesse. Ta pole teinud õigeid järeldusi varasema kolme erakorralise ettekande arutamisest, positiivset mõju pole avaldanud ka kriminaalhoolduse raames läbiviidud Eluviisitreeningu läbimine. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et karistus tuleb jätta täitmisele pööramata. KrMS § 432 lg 34 sätestab- Kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest.

§ 218

lg 1 sätestab - Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri - või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks loetakse asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § -des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. A.P tunnistati 14.05.2014 kohtuotsusega süüdi varguses mille rahaline väärtus oli 129,79 eurot. Eeltoodust nähtub, et varastatu väärtus oli väiksem kui kakskümmend miinimumpäevamäära ja alates 1.01.2015 pole A. P poolt toimepandudud tegu karistatav kuriteona, KrMS § 432 lg 34 alusel tuleb vangistus jätta täitmisele pööramata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp