KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 13.11.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 29.10.2015 koht Kohtuasja number 1-14-1957 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Silver Reinsaar Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.A , isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx. Karistuse kandmise algus 06.04.2015 ja lõpp 30.06.2016 RESOLUTSIOON Vabastada B.A temale Viru Maakohtu 03.03.2014 otsusega mõistetud karistuse kan dmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata B.A-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 30.06.2016 ning katseajaks allutada B.A krimina alhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada B.A katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada B.A suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 , 4, 8 alusel järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe ) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata B.A kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada B.A tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista B.A-lt menetluskuluna riigituludesse 150,60 eurot kaitsetasu v.adv. abi Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB PANK), nr EE932200221023778606 (SWEDBANK), nr EE403300333416110002 (DANSKE BANK), nr EE701700017001577198 (NORDEA PANK) viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks ots tarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks 150,60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. abi Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu B.A kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, B.A -le , kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 03.03.2014 otsusega nr 1-14-1957 tunnistati B.A süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.06.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulus mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 4 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta ja 4 kuud vangistust asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel 970 tunni üldkasuliku tööga. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult I Slt saabus kohtule 01.12.2014 erakorraline ettekanne B.A-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses, sest 2 süüdimõistetu B.A hoidub kõrvale ÜKT tundide sooritamisest. Viru Maakohus rahuldas 11.12.2014 kohtumäärusega Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku I S 01.12.2014 erakorralise ettekande ning tühistas üldkasuliku töö kohaldamise ja pööras täitmisele B.A-le Viru Maakohtu 03.03.2014 otsusega nr 1-14-1957 KarS § 424 järgi liitkaristusena mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 2 kuud 24 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas kannab karistust teist korda. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki joobes juhtimise eest, ka varasemalt on karistatud sarnaste kuritegude eest. Kuriteod on liigiliselt jäänud samaks ja nende raskusaste ei ole muutunud. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetavale koostatud individuaalse täitmiskava põhiselt on kinnipeetav läbinud järgmised taasühiskonnastavad tegevused: töötas üldkasutatavate ruumide koristajana ajavahemikul 26.05.2015 -26.08.2015 ning 06.08.2015 toimus motiveeriv vestlus sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemiseks. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav asub peale võimalikku ennetähtaegset vabanemist elama aadressile xxxx . Nimetatud aadressil elab tema elukaaslase isa V R, kes on andnud selleks nõusoleku. Kinnipeetav omab põhiharidust, ta õppis lukksepaks, kuid kutseharidus jäi pooleli. Enda sõnul on kinnipeetav enamasti töötanud ametlikult ja peale vabanemist on tal väidetavalt olemas töökoht ehitusfirmas. Majanduslikult on kinnipeetav hakkama saanud, kuriteod ei ole seotud majandusliku toimetulekuga ega sooritatud toimetuleku parandamiseks. Kinnipeetaval on elukaaslane ja kaks last, kellega suhted on head, suheldakse telefoni ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetaval on tuttavaid, kes on kriminaalkorras karistatud, kuid enda sõnul ei suhtle ta nendega. Enda sõnul oli isik vabaduses iseseisev ning ei ole olnud mõjutatav. Isikul on korduvad liiklusrikkumised ning tema senine elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Nüüdseks on ta aru saanud, milleni on viinud alkoholi tarvitamine ja on sellega lõpparve teinud. Enda sõnul tarbis ta alkoholi vähe, kuid kui tarbis, siis istus ka rooli. Alkoholi sõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole. Narkootikume kinnipeetav ei tarvita, vastupidised andmed puuduvad. Kinnipeetava sõnul on ta tervis korras ning ta tuleb igapäevaelus omadega toime. Meditsiiniosakonna andmetel isikul kroonilisi haigusi ega füüsilist puuet diagnoositud ei ole. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest või alkoholijoobes avalikus kohas viibimise eest. Kordab oma vigu, ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Isik tunnistab oma probleeme, kuid seni ei ole hinnanud neid alati objektiivselt ega osanud õigeid lah endusi leida. Tema senine käitumine viitab impulsiivsusele alkoholijoobes. Isik mõistab, et alkoholist tuleb täielikult loobuda. Kinnipeetaval puuduvad kuritegelikud hoiakud, ta ei poolda kuritegevust ja kahetseb enda toimepandud tegusid. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Isikul on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid siiamaani ei ole osanud leida probleemile lahendusi. Kinnipeetav mõistab, et tal on probleem alkoholiga ning on motiveeritud probleemiga tegelema. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 38%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata B.A-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni 30.06.
- Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata B.A-le KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustused. 3 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ja arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokurör leiab, et antud juhul oleks kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kinnipeetava käitumises vangistuses on olnud positiivseid asjaolusid – majandustöödel kohusetundlik töötamine jm, mis viitavad sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetava käitumine vanglas näitab, et ta on teinud vastavad järeldused karistusest ja karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega saab teostada tema üle kontrolli ja jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. B.A taasühiskonnastamise huvides ei ole prokuratuur tema tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 29.10.2015 toimunud videokohtuistungil teatas kinnipeetav, et kui teda vabastatakse on ta valmis minema alkoholiravile, sest alkoholiga on tal probleeme. ÜKT tegemine jäi tal pooleli, kuna ta käis mitteametlikult tööl. Tema jaoks oli tähtis lastele raha teenida ning ta ei näinud ette, et ÜKT sooritamata jätmise tulemusena ootab teda vangistus. Kaitsja seisukoht Kaitsja oli seisukohal, et on piisavalt alust kinnipeetava vabastamiseks, tal on kindel elu- ja töökoht, mis tagavad sotsiaalse toimetuleku vabaduses. Isik on teinud pingutusi õiguskuulekale elule ning karistuse eesmärk on täidetud. Kaitsja palub anda isikule võimalus tõestada, et ta on võimeline järgima katseaja tingimusi ning näidata, et ta suudab vabanedes seaduskuulekalt käituda. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Kohtu hinnangul kaaluvad käesoleval juhul B.A ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste ei ole muutunud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht 3-toalises eramajas, mis kuulub B.A elukaaslase isale V R ning kus elab V R üksinda. Samuti on isiku kaitsja esitanud kohtule dokumendi, millest nähtub, et isikule on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, kus talle 4 pakutakse xxxx kohta. Seega on olemas ka kindel igakuine sissetulek, mis soodustab majanduslikku toimetulekut. Isikul on esinenud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid on oma sõnul aru saanud, milleni alkoholi tarvitamine on viinud ning teinud sellega lõpparve. Isik on avaldanud ka valmisolekut minna alkoholiravile. Isik väitis, et vabaduses olles ei tarvitanud ta alkoholi viimased 9 kuud. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et isikul on reaalne soov muutuda ja oma sõltuvusest vabaneda. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 38%, mille puhul on tegemist keskmise riskiga. Kuigi varasemad tingimuslikud karistused oma eesmärki ei täitnud ning isik sooritas katseajal uued süüteod, tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale siiski anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldusele. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5