kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades 1 ja § 424 järgi kiirmenetluses Süüdistatav J.K , IK XXX; sünniaeg: 22.aprillil 1997.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON 1 ja
järgi ning kohaldades
Süüdi tunnistada J.K
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;
lg 2 p 2 alusel määrata J.K-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
lg 2 p 8 alusel määrata J.K-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakata J.K katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata J.K katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista J.K-lt sundraha kakssada üheksakümmend kaks
Peale selle süüdistatakse J.K selles, et tema, isikuna, keda on eelnevalt karistatud 27.veebruari 2015.a Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 231615001863 LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning 19.mai 2015.a Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse otsusega väärteoasjas nr 260315000119 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 04.juulil 2015.a kella 04:00 paiku Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kasepää külas XXXX maja juures mootorsõidukit Opel reg nr XXXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. J.K rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani J.K toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ja 4231 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale
lg 1 alusel karistuseks 6 kuud vangistust.
alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (st ajavahemik 22.-23.oktoober 2015.a), mille vältel J.K oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes
lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui J.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et J.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et J.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.K tuleb süüdi tunnistada
1 ja § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub J.K-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobeseisundi tuvastamise tasu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistataval puudub püsiv töökoht ning samuti süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.