1-11-3114/33

1-11-3114 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3114 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.M ja tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.M ja tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 28.11.2012 määrusega jäeti L.M temale Tartu Maakohtu 08.03.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. L.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 08.03.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust L.M-ile Tartu Maakohtu 28.10.2009 otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 01.12.2011 ja lõpp on 28.08.
4. Tartu Maakohtus registreeriti 25.10.2012 Tartu Vangla taotlus L.M tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et L.M tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus on seisukohal, et L.M puhul on positiivne distsiplinaarkaristuste puudumine, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“ läbimine, majandusabitöödel töötamine ja asjaolu, et ta on asunud keevitaja eriala omandama. Samuti on positiivne vabaduses kindla eluja töökoha ning lähisuhete olemasolu. Samas märkis maakohus, et kuigi formaalselt on L.M vabastamisjärgne elukoht elektroonilise järelevalve kohaldamiseks sobilik, siis nähtub kriminaalhooldaja materjalidest, et seal elukohas esineb elektrikatkestusi ja mobiililevi häireid, mis võib oluliselt elektroonilise järelevalve kohaldamist raskendada ja ka takistada. Samuti võib elamispind olla üle rahvastatud, sest seal kahes eluruumis elavad ka vanavanemad, L.M abikaasa ja lapsed. Seega ei tekkinud maakohtul veendumust, et L.M elukoht elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele vastab. Eluruum, kuhu L.M elama asuks, on kriminaalhooldaja poolt toodud iseloomustuse järgi väike ning ülerahvastatud, see aga võib tekitada L.M-ile ja tema perele lisapingeid. Samuti arvestas maakohus, et L.M on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Ühel korral on teda vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ka vabastatud, kuid hiljem karistus siiski täitmisele pööratud ning samuti on temale mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on karistatud rahalise karistusega. Varasematest eriliigilistest karistustest ja nende kandmiseks antud kergematest võimalustest hoolimata on L.M oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Kuigi L.M on kinnitanud, et ei soovi enam vangistusse sattuda ning soovib elada seadusekuulekalt ja oma perele pühenduda, siis puudub kohtul eeltoodu põhjal veendumus, et L.M ka tegelikult vabaduses õigusvastasest käitumisest hoiduda suudaks ning järgiks nõuetekohaselt temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva elektroonilise valve ning kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et L.M katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et isik suudab nõuetekohaselt kriminaalhoolduse ja katseaja nõudeid ja kohustusi täita ning et tema vabastamisjärgsed elutingimused sobivad elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. L.M on ka varasemalt kahel korral kandnud reaalset vangistust, kuid see talle kuritegelikku käitumist välistavat mõju ei avaldanud. Seega ei ole tõenäoline, et ka praeguseks ärakantud lühiajalisem vangistus oleks oma eesmärgi täitnud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on kaebused esitanud süüdimõistetu L.M ja tema kaitsja. L.M aotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. L.M ei nõustu määruskaebuses mitmete maakohtu põhjendustega. L.M-ile iab, et maakohus pole arvestanud asjaoluga, et ta on pärast 2010 aprillis toime pandud seaduserikkumist käitunud õiguskuulekalt. Ta väidab, et tema motivatsioon seadusekuulekaks eluks on oluliselt tõusnud, kuna ta on alustanud kooselu oma naisega ning neil on sündinud kaks väikest last. Samuti ei nõustu L.M maakohtu järeldusega, et tema koju elama minemine võib tekitada peres lisapingeid. Pigem tekitab pingeid olukord, kus L.M oma perega ei viibi ning suhtleb perekonnaliikmetega telefoni teel. Kodus saaks ta abistada oma perekonda teadmiste ja oskustega. -2- Kaitsja palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada L.M vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt motiveerinud seisukohta, et L.M positiivselt iseloomustavad asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, sõltuvusvõõrutusprogrammi läbimine, töötamine majandusabitöödel, keevitaja eriala omandamine, kindla elu- ja töökoha ning lähedaste toetuse olemasolu – ei ole piisavaks aluseks tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. L.M lähedased kinnitavad, et pooldavad tema ennetähtaegset vabanemist, toetades teda igakülgselt, sh ka materiaalselt. Peresisesed suhted on soojad ja toetavad. Asjaolu, et L.M elukoht ei vasta elektroonilise järelvalve seadmete paigaldamise tingimustele, sest seal esineb elektrikatkestusi ja mobiililevi häireid, ei ole kuidagi tingitud L.M ja tema perekonna tegudest ja võimalustest. Käesolevaks ajaks on L.M kandnud ära enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast, ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega ning nõustub täitma sellega kaasnevaid tingimusi. L.M poolt toime pandud kuritegudest on möödunud piisavalt pikk aeg ja karistuse eesmärgid on antud kinnipeetava puhul saavutatud. Vangistuses oldud aeg on olnud piisav ning L.M on ümber hinnanud oma väärtushinnangud, mõtteviisi ja käitumise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et L.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus L.M elukohas elektroonilise järelevalve kohaldamise võimalust, kuna see on KarS § 76 lg 1 p 1 alusel tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul formaalseks eelduseks. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt asub L.M ennetähtaegse tingimisi vangistusest vabastamise puhul elama vanaema ja -isa juurde aadressile XXX. Samas ei ole kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kindel, kas elektroonilise valve aparaadi turvalisus on elukohas garanteeritud. Samuti esineb arvamuse kohaselt elukohas elektrikatkestusi ning mobiilsidesüsteemi häireid. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 76 lg 1 p 1 alusel tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduseks on süüdimõistetule elektroonilise valve kohaldamise võimalus. See on oluline süüdimõistetu liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimiseks elektroonilise seadme abil, millega on võimalik kindlaks teha süüdimõistetu asukoht. Olukorras, kus kriminaalhooldaja ei ole kindel elektroonilise järelevalve kohaldamise võimaluses, ei teki kohtul veendumust, et L.M elukohas on võimalik tema suhtes tulemuslikult kohaldada elektroonilist järelevalvet. Kaitsja määruskaebuses esitatud asjaolu, et elektrikatkestused ning mobiilsidesüsteemi häired ei ole L.M-ist või tema perekonnast tulenevad asjaolud, ei muuda L.M tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul talle elektroonilise järelevalve kohaldamise vajadust.
7. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et L.M on vabanedes olemas elukoht, töökoht ning toetavad perekonnaliikmed. Samuti hindab ringkonnakohus L.M poolt sõltuvusvõõrutusprogrammi läbimist, majandusabitöödel töötamist ning keevitaja eriala -3- omandamist. Eriti positiivseks peab ringkonnakohus L.M distsiplinaarkaristuste puudumist, kuna vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks. Kohtukolleegium märgib, et vangistuse edasise kandmise ajal saab L.M positiivseid hoiakuid veelgi kinnistada. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et L.M on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda 7 korda kriminaalkorras karistatud eriliigiliste karistustega. Vanglakaristust kannab L.M kolmandat korda. Enamuse L.M poolt toime pandud kuritegude puhul on tegemist varavastaste kuritegudega, ka käesoleval juhul kannab ta karistust varguse eest. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud L.M uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et L.M suudab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on L.M suhtes varasemalt juba kohaldatud kriminaalhooldust, kuid isik pani kriminaalhooldusel toime uue kuriteo. Sellest järeldab ringkonnakohus, et katseaeg ning kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda L.M-ile soovitud mõju ning kohtukolleegiumil ei teki veendumust, et seekord läbiks L.M kriminaalhoolduse positiivselt, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
8. Eeltoodust tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et kuigi L.M väidab määruskaebuses, et tema motivatsioon seadusekuulekaks elamiseks on oluliselt tõusnud, ei võimalda L.M isik ning varasem elukäik teda käesoleval hetkel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna L.M on varasemalt korduvalt vangistusega karistatud, mis pole aga mõjutanud teda uutest õigusrikkumistest hoiduma, ei teki kohtul veendumust, et käesolevaks hetkeks kantud karistuse aeg on oma eesmärgi täitnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna L.M kandmata karistuse aeg on veel pikk, on käesoleval hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Samas märgib kohtukolleegium, et arvestades L.M karistuse pikkust on tulevikus veel võimalik arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
9. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Paavo Randma