Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Süüdimõistetu N.N-i kaitsja advokaat Aivar Hint´i 23.11.2012.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Tartu I Advokaadibüroo kasuks 57 eurot 60 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks 9,60 eurot) advokaat Aivar Hinti süüdimõistetu N.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 2 KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista N.N-ilt riigituludesse menetluskuluna 57,60 eurot määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „N.N, 1-12-3164, menetluskulu 23.11.2012.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu vanglasse N.N-ile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD N.N on kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1. 17.05.2005.a Viljandi Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 4,7,8 alusel 1 aasta vangistusega
03.11.2006.a Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 4,8,
,
lg 2 p 1 järgi
MS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuu vangistusega
lg 2 alusel 2 aasta 6 kuu vangistusega, vabanes 07.01.2009 pärast karistuse kandmist; 3. 20.10.2009.a Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 8,9,
lg 2 p 1 järgi
lg 1 alusel 1 aasta vangistusega, vabanes 26.04.2010 pärast karistuse kandmist; 4. 29.09.2011.a Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 7,8,9 järgi 6 kuu vangistusega
17.04.2012.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 7,8,9,
lg 2 p 1,3 järgi
lg 1 alusel 1 aasta vangistusega,
lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 09.02.2012.a. N.N kannab vangistuses karistust 29.09.2011.a ja 17.04.2012.a kohtuotsuste kogumis liitkaristusena
lg 2 alusel II astme kuritegude eest, millised on kvalifitseeritud
lg 2 p 7,8,9 ja
2 3 N.N on karistusest ära kandnud
lg 1 punktis 2 märgitud 1/2 karistusajast ja enam kui kuus kuud vangistust – 1 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust kannab alates 09.02.2012.a. 23.11.2012.a kohtuistungil avaldas N.N soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.
lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära N.N-i ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 22.11.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et N.N ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna N.N-i senisest elukäigust nähtuvalt on tema vabaduses viibimise ajal olnud kuritegeliku käitumise aktiivsus kõrge ja tema suhtes varasemalt kohaldatud katseaegadega kriminaalhooldused ja ka reaalsed vanglakaristused ei ole pannud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning käesoleva vangistuse ajal on jäänud uue kuriteo toimepanemise riskid maandamata. Eeltoodud asjaoludest kogumis nähtub, et N.N-i vabadusse naastes lähtub temast jätkuvalt reaalne uute kuritegude toimepanemise oht. Vaatamata enda noorusele on 22-aastast N.N käesolevaks ajaks kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Senini N.N-i suhtes kohaldatud 2 katseaegadega kriminaalhooldust on täielikult ebaõnnestunud, kuna mõlemal katseajal pani N.N toime uued kuriteod. Ka varasemalt kohaldatud reaalsed vanglakaristused ei ole suutnud panna N.N uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Neljanda süüdimõistva kohtuotsuse, s.o 29.09.2011.a Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja kohtuotsuse alusel
lg 2 p 7,8,9 järgi 6 kuu vangistusega
alusel 18-kuulisel kriminaalhooldusega katseajal olles pani N.N katseaja algusest, s.o 29.09.2011.a kohtuotsuse kuulutamisest vähem kui 2 kuu möödumisel toime uued kuriteod ning jätkas uute II astme kuritegude toimepanemisega seni kuni ta 09.02.2012.a kinni peeti ning sellele järgnevalt vahistati. N.N-i senisest elukäigust nähtuvalt ei ole katseajaga kriminaalhooldus N.N-i suhtes kohaseks meetmeks osutunud, kuna ta on vabaduses jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolevalt kantava vangistuse ajast puuduvad N.N küll distsiplinaarkarsitused, kuid taasühiskonnastavates tegevustes ta senini osalenud ei ole selleks soovi puudumise tõttu. 7 klassi haridust omavale N.N-ile pakuti võimalust vangistuses õpingutega jätkata, kuid kinnipeetav loobus sellest 3 4 põhjendusega, et põhiharidust nagunii ei jõua enne karistuse lõppemist omandada. Veel pakuti N.N-ile võimalust, õppida puidupingitöölise eriala, kuid ka sellest kinnipeetav loobus. Veel on pakutud N.N-ile võimalust, osaleda sotsiaalprogrammides ja Kuni viimase ajani ei olnud kinnipeetav motiveeritud neis programmides osalema. Alles 24.10.2012.a soostus N.N osalema taasühiskonnastavas programmis ja ta registreeriti sellesse programmi, mis algab 2013.a I kvartalis. Kohtu hinnangul puuduvad vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks küllaldased alused, kui isiku käitumisest vabaduses viibides nähtub kõrge kuritegeliku aktiivsuse tase ja ta ei ole vangistuses osalenud uute võimalike kuritegude riskide maandamiseks mõeldud taasühiskonnastavates tegevustes. N.N on võimalik karistuse kandmisest tähtaegsel vabanemisel näidata, et on enda varasema kuritegeliku eluviisiga teinud lõpparve ja on asunud õiguskuulekale teele. Ka N.N-i väide selle kohta, et nüüd on tal vabaduses ootamas elukaaslane, kellega tal ühine laps, sündinud 06.06.2012.a, ei anna küllaldaselt põhjendatud alust N.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna elukaaslane ning ka lapseootel elukaaslane oli tal olemas juba ka siis, kui ta hakkas katseajal olles 2011.a lõpul uuesti kuritegusid toime panema. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.