Obsah (12)
§ 257§ 199§ 202§ 121§ 214§ 68§ 64§ 74§ 75§ 65§ 238§ 161-10-3661 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juunil 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-3661 (09240101443) Kohtunik Mari-Liis Avikson Ko
§ 257
, § 121, § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi, Denis Ivanovi süüdistuses
§ 257
, § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi, G.V süüdistuses
§ 199
lg 2 p 4,7,8, § 202 lg 1 järgi, V.A süüdistuses
§ 199
lg 2 p 7,8,9, § 202 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatavad M.G Elukoht Xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta Varasemad karistused: varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral: - 18.11.1999.a Narva Linnakohtu otsusega KrK § 141 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 a tingimisi katseajaga 3 a; - 15.01.2001.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 3 järgi rahatrahviga 3680 krooni; - 08.08.2003.a Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 210² lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 k; - 28.03.2005.a Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 4 k ja 14 p; - 26.03.2007.a Harju Maakohtu Tartu Kohtumaja otsusega
§ 202
lg 1, § 238 lg 2 järgi vangistusega 5 k ja 27 päeva; - 29.10.2007.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja otsusega
§ 199lg 2 p 4, 5 järgi rahalise karistusega 2550 krooni; 1
(30)1-10-3661 - 25.06.2008.a. Viru Maakohtu Narva Kohtumaja otsusega
§ 121järgi rahalise karistusega karistus 4700 krooni.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 08.08.2006.a Denis Ivanov Elukoht Xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood 38704163741, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: - 07.03.2008.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja otsusega
§ 214
lg 2 p 1, 4, § 238 lg 2 järgi vangistusega 2 a ja 8 k tingimisi katseajaga 3 a; - 03.09.2008.a. Viru Maakohus Narva Kohtumaja otsusega
§ 121
järgi rahalise karistusega 2000 krooni; -07.03.2008.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja otsusega
§ 199
lg 2 p 4, 7, 8, § 238 lg 2, § 65 lg 2 järgi vangistusega 3 aastat; Tõkend – vahistamine alates 12.10.2009.a. V.A Elukoht Xxx, isikukood XXX, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 24.11.2008.a. Viru Maakohtu Narva Kohtumaja otsusega
§ 199
lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega 3000 krooni Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 17.02.2010.a G.V Elukoht Xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood XXX, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: - 28.01.2003.a Narva Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistusega 1 a ja 1 k; - 29.04.2005.a Narva Linnakohtu otsusega KrK § 200 lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 1 a ja 3 k tingimisi katseajaga 2 a; - 03.11.2005.a. Narva Linnakohtu poolt
§ 199
lg 2 p 4,5 järgi vabadusekaotusega 1 a ja 9 k; - 02.10.2009.a Viru Maakohtu poolt
§ 199lg 2 p 9, Kr
MS § 238 lg 2,
§ 68lg 1, § 68 lg 1 järgi üldkasuliku tööga 234 tundi. 2
(30)1-10-3661 Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsjad Vandeadvokaadid Jekaterina Jevšina, Irina Žurina, Eduard Bullatšik RESOLUTSIOON Tunnistada M.G süüdi
§ 257järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.
Tunnistada M.G süüdi
§ 121järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.
Tunnistada M.G süüdi
§ 199lg 2 p 4, 5, 8 karistuseks vangistust 1 (üks) aasta.
järgi ning mõista talle Vastavalt
§ 64
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista M.G-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.G vangistusega 1 (üks) aasta.
§ 68
lg 1 alusel arvestada M.G karistusaja hulka eelvangistuse aeg 14.04.2009.a, s.o 1 (üks) päev ning mõista lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Kohaldada
§ 74
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.G ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata 2 (kaks) aastat. Katseaja algus 18.06.2010.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tunnistada Denis Ivanov süüdi
§ 257järgi ning ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.
Tunnistada Denis Ivanov süüdi
§ 199
lg 2 p 5,7,8,9 järgi ning mõista talle karistusek 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt
§ 64lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista 3
(30)1-10-3661 Denis Ivanov `ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Denis Ivanov `i vangistusega 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.
§ 68
lg 1 alusel arvestada Denis Ivanov`i karistusaja hulka eelvangistuse aeg 14.04.2009.a kuni 15.04.2009.a ja 03.09.2009.a kuni 05.09.2009.a, s.o 5 (viis) päeva ning ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva.
§ 65
lg 2 alusel suurendada Denis Ivanov`i karistust eelmise kohtuotsuse järgi Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.10.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat) ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 12.10.2009.a Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Tunnistada V.A süüdi
§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Tunnistada V.A süüdi
§ 202lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
Vastavalt
§ 64
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista V.Ale liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada V.A vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Kohaldada
§ 74
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui V.A ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 6) elama aadressil Xxx; 7) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 8) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 9) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata 2 (kaks) aastat. Katseaja algus 18.06.2010.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4
(30)1-10-3661 Tunnistada G.V süüdi
§ 199lg 2 p 4, 7, 8 karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
järgi ning mõista talle Tunnistada G.V süüdi
§ 202lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
Vastavalt
§ 64
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista G.V-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.V vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Vangistuse aega arvestada alates 18.06.2010.a. Valida G.V-le tõkend- vahistamine. Tsiviilhagid rahuldada. Mõista M.G-lt välja kannatanu Xxx(ik xxx, elukoht Xxx ) kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 7990 (seitse tuhat üheksasada ühek sakümmend) krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Mõista M.G-lt välja kannatanu Xxx`i (ik xxx, elukoht Xxx ) kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni ku riteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Mõista Denis Ivanov`ilt välja kannatanu Xxx`i (ik xxx, elukoht Xxx ) kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 18 170 (kaheksateist tuhat ükssada seitsekümmend) krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Mõista V.A-lt , Denis Ivanov`ilt ja G.V-lt solidaarselt välja kannatanu Xxx`i (ik xxx, elukoht Xxx) kasuks 19160 (üheksateist tuhat ükssada kuuskümmend) krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Mõista V.A-lt välja kannatanu Xxx`i (ik xxx, Xxx krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Mõista V.A-lt välja kannatanu Xxx`i (ik xxx, elukoht Xxx (kümme tuhat) krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. ) kasuks 3000 (kolm tuhat) ) kasuks 10 000 Mõista V.A-lt välja kannatanu Xxx`i (ik xxx, elukoht Xxx) kasuks 14 733, 25 (neliteist tuhat seitsesada kolmkümmend kolm krooni ja 25 senti) krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Mõista Denis Ivanov`ilt välja kannatanu Xxx (ik xxx, elukoht Xxx) kasuks 7629 (seitse tuhat kuussada kakskümmend üheksa) krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Asitõendid – kirves ja teksapüksid, mis asub hoiul Narva politseiosakonnas – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Mõista M.G-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud 5
(30)1-10-3661 õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 400 (nelisada) krooni, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 17.06.2010.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1386 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus ) krooni. Mõista Denis Ivanov`ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 400 (nelisada) krooni, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 17.06.2010.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1386 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus) krooni. Mõista V.A-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Eduard Bulattšik`u poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1188 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 400 (nelisada) krooni, kaitsja Eduard Bulattšik`u poolt 17.06.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 3276 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend kuus) krooni. Mõista G.V-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) krooni, kaitsjale kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 400 (nelisada) krooni, kaitsja Irina Žurina poolt 17.06.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 3420 (kolm tuhat nelisada kakskümmend) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi, kriminaalasja number 1-10-3661, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule 7 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise viimane päev on 25. juuni 2010.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis 13. juuli 2010. a alates kell 14.00-st. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15. peatüki sätete kohaselt, esitades määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. 6
(30)1-10-3661 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu 1. M.G M.G süüdistatakse selles, et tema 13.04.2009.a kella 16.00 paiku koos Denis Ivanoviga viibides korteris aadressil: xxx, nõudsid Xxxilt raha üleandmist ja korduvalt lõi teda rusikatega vastu pead ja keha, tabureti ning kirveseljaga vastu pead, tekitades Xxxile kehavigastusi. Oma tegevusega M.G pani toime oma tõelise või oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivallaga, s.o.
§ 257ettenähtud kuriteo.
M.G süüdistatakse selles, et tema 08.05.2009.a kella 17.30 paiku, viibides korteris aadressil: Xxx, tüli käigus lõi oma abikaasat Xxxt vähemalt kümme korda käte- ja jalgadega vastu nägu ja keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Oma tahtliku tegevusega M.G pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.t.
§ 121ettenähtud kuriteo. M.G süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 28.05.2005.a. Kr
K § 139 lg.2 järgi, taas 05.08.2006.a. ajavahemikul kella 05.00-06.30 sõiduautost reg. nr. 081 TAO, mis oli pargitud Kohtla-Järvel, Outokumpu 17 maja juurde, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime Xxx´ile kuuluva sularaha 2200 krooni ja dokumentide maksumusega 800 krooni, varguse, tekitades kannatanule kahju üldsummas 3000 krooni. Samuti M.G, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 01.06.2009.a kella 22.00 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis omaniku tahte vastaselt Narvas, xxx asuvasse korterisse nr xx, kus elab Xxxja pani toime avalikult, kuid vägivalda kasutamata, Xxxle kuuluva televiisori TOSHIBA koos kaugjuhtimispuldiga maksumusega 6990 krooni ja mobiiltelefoni NOKIA maksumusega 1000 krooni, varguse, tekitades kannatanule kahju üldsummas 7990 krooni. Oma tahtliku tegevusega M.G pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega, s.t.
§ 199lg.2 p.4,5,8 ettenähtud kuriteo.
2. Denis Ivanov Denis Ivanovi süüdistatakse selles, et tema 13.04.2009.a kella 16.00 paiku koos M.G-ga viibides korteris aadressil: Xxx, nõudsid Xxxilt raha üleandmist ja korduvalt lõi teda rusikatega vastu pead ja keha, tabureti ning kirveseljaga vastu pead, tekitades Xxxile kehavigastusi. Oma tegevusega Denis Ivanov pani toime oma tõelise või oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivallaga, s.o.
§ 257ettenähtud kuriteo. 7
(30)1-10-3661 Denis Ivanovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 24.06.-27.06.2009.a, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, purustades Narvas, Vaksali 5 GÜ Linda Svetofor asuva j a Xxxile kuuluva garaažiboksi nr 29 seina, tungis sisse ning varastas tööriistakomplekti maksumusega 3925 krooni, padrunivõtmete komplekti maksumusega 2000 krooni, kaks kanistrit maksumusega 150 krooni tükk üldmaksumusega 300 krooni, autokompressori maksumusega 650 krooni, erinevaid autokeemiatooteid üldmaksumusega 2000 krooni, sapöörilabida maksumusega 150 krooni, pikendusjuhtme maksumusega 300 krooni, drelli otsikute komplekti maksumusega 195 krooni, kolmest lihvimisketast koosneva komplekti maksumusega 150 krooni ja garaažiboksis seisvast autost BMW reg nr 944 TEK pani toime automagnetoola Kenwood maksumusega 8000 krooni, varguse, kokku varastas vara üldsummas 17 670 krooni ja tekitas seina taastamisega lisakahju summas 500 krooni, kokku tekitas Xxxile materiaalset kahju üldsummas 18 170 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas ajavahemikul 01.07.02.07.2009.a, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, purustades Narvas, Grafovi, 11 asuva ja Xxxile kuuluva garaažiboksi seina, tungis garaažiboksi ning varastas kerivinni maksumusega 500 krooni ja mutrivõtmete komplekti maksumusega 300 krooni, kokku varastas vara üldsummas 800 krooni, tekitades seina taastamisega lisakahju summas 400 krooni, kokku tekitas Xxxile materiaalset kahju üldsummas 1200 krooni. V.A Samuti tema ,olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 09.08.2009.a ajavahemikul alates kella 14.00 kuni kella 18.00, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja koos G.V-ga , kasutades varem V.A poolt varastatud võtmeid, tungisid korterisse aadressil: Xxx, kus elavad Nikolai ja Xxxid, kust panid toime sülearvuti maksumusega 6490 krooni, videokaamera Samsung VP-0351 maksumusega 5000 krooni, recieveri maksumusega 3000 krooni koos kaugjuhtimispuldiga maksumusega 250 krooni ja kasutusjuhendiga maksumusega 200 krooni, digitaalse fotoraami View Sonic BK maksumusega 1800 krooni, juuksepügamismasina Philips maksumusega 390 krooni, meeste käekoti maksumusega 200 krooni, milles oli portmonee maksumusega 450 krooni, EV kodaniku pass Xxxa nimele, ID kaart, pensionitunnistus, juhiload ja Swedpanga pangakaart Xxxi nimele, mapi maksumusega 100 krooni, milles oli meditsiiniline kindlustus, SEB panga pangakaart Xxxi nimele, kaupluste Ehituse ABC, Selver, Espak kliendikaardid üldmaksumusega 150 krooni, VF pensionitunnistus, tööraamat, kaantes maksumusega 50 krooni, VF pass, sõjaväepilet, kvalifikatsioonitunnistus, VF kindlustuspoliis, ametiühingupilet, tööveterani tõend Xxxi nimele, koerapass, ja raha summas 1500 krooni, Swedpanga pangakaardi Xxxa nimele, silmanägemist korrigeerivad prillid maksumusega 600 krooni, tööveterani medali maksumusega 500 krooni, 2 portmonee maksumusega 120 krooni tükk-üldsummas 240 krooni, rahakoti maksumusega 150 krooni, käekella maksumusega 430 krooni, käekella maksumusega 300 krooni, käekella maksumusega 450 krooni, universaalse kaugjuhtimispuldi maksumusega 900 krooni, teleri Tomson kaugjuhtimispuldi maksumusega 500 krooni, teleri Samsung kaugjuhtimispuldi maksumusega 200 krooni, DVD mängija kaugjuhtimispuldi maksumusega 300 krooni, mobiiltelefoni №kia maksumusega 800 krooni, 2 kalkulaatorit üldsummas 100 krooni, kunstehted (klipsid, rinnanõelad, kõrvarõngad) summas 100 krooni, naiste käekoti maksumusega 100 krooni, milles olid portmonee maksumusega 400 krooni, ID kaart, haigekassakaart ja pensionitunnistus Xxxa nimele, majapidamiskoti maksumusega 150 krooni, varguse, kokku varastasid vara üldsummas 25 800 krooni, ja tekitasid lisakahju summas 467 krooni, mis on seotud dokumentide taastamisega ja summas 590 krooni, mis on seotud lukkude vahetamisega, kokku tekitasid Xxxile materiaalset kahju üldsummas 26 857 krooni. 8
(30)1-10-3661 Samuti Denis Ivanov, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 09.08.2009.a kell 17.51, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades korterist aadressil: Xxx varastatud pangakaarti Xxxa nimele, pani toime Narvas, Mõisa,8 asuvast sularahaautomaadist Xxxle kuuluvalt arvelt nr xxx sularaha summas 3000 krooni, varguse. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 09.08.2009.a kell 19.47, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades korterist aadressil: Xxx varastatud pangakaarti Xxxi nimele, pani toime Narvas, Mõisa 8 asuvast sularahaautomaadist Xxxile kuuluvalt arvelt nr xxx sularaharaha summas 5000 krooni, varguse. Samuti tema , olles isik, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, 10.08.2009.a kell 00.33, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise ee smärgil, kasutades korterist aadressil: Xxx varastatud pangakaarti Xxxi nimele, Narvas, Mõisa 8 asuvast sularahaautomaadist Xxxile kuuluvalt arvelt nr xxx sularaha summas 5000 krooni, varguse. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, taas 03.09.2009.a kella 16.30 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, viibides kaupluses Maxima aadressil: Narva, Mõisa 8 varastas pudeli alkoholijooki London Dry Gin maksumusega 199.00 krooni, kuid oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, taas 13.09.2009.a kella 02.00 paiku Narvas, Vabaduse 20 maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani toimeNatalia Xxxle kuuluva vara varguse: tõmbas G.V kaelast kuldketi maksumusega 5000 krooni ripatsiga maksumusega 300 krooni, kuldketi maksumusega 1300 krooni kuldkurtsufiksiga maksumusega 500 krooni ja kannatanu käelt kuldkäevõru maksumusega 2629 krooni, tekitades Natalia Xxxle materiaalset kahju üldsummas 9729 krooni. Oma tahtliku tegevusega Denis Ivanov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikute grupis, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.t.
§ 199lg 2 p.
5,7, 8, 9 ettenähtud kuriteo. 3. G.V G.V süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 03.11.2005.a. Narva Linnakohtu poolt
§ 199
lg.2 järgi, taas 09.08.2009.a ajavahemikul alates kella 14.00 kuni kella 18.00, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos V.A ja Denis Ivanoviga, kasutades varem V.A poolt varastatud võtmeid, tungisid korterisse aadressil Xxx, kus elavad xxx ja Xxxid, kust panid toime sülearvuti maksumusega 6490 krooni, videokaamera Samsung VP-0351 maksumusega 5000 krooni, recieveri maksumusega 3000 krooni koos kaugjuhtimispuldiga maksumusega 250 krooni ja kasutusjuhendi ga maksumusega 200 krooni, digitaalse fotoraami View Sonic BK maksumusega 1800 krooni, juuksepügamismasina Philips maksumusega 390 krooni, meeste käekoti maksumusega 200 krooni, milles oli portmonee maksumusega 450 krooni, EV kodaniku pass Xxxa nimele, ID kaart, pensionitunnistus, juhiload ja Swedpanga pangakaart Xxxi nimele, mapi maksumusega 100 krooni, milles oli meditsiiniline kindlustus, SEB panga pangakaart Xxxi nimele, kaupluste Ehituse ABC, Selver, Espak kliendikaardid üldmaksumusega 150 krooni, VF pensionitunnistus, tööraamat, kaantes maksumusega 50 krooni VF pass, sõjaväepilet, kvalifikatsioonitunnistus, VF kindlustuspoliis, ametiühingupilet, tööveterani tõend Xxxi nimele, koerapass, ja raha summas 1500 krooni, 9
(30)1-10-3661 Swedpanga pangakaardi Xxxa nimele, silmanägemist korrigeerivad prillid maksumusega 600 krooni, tööveterani medali maksumusega 500 krooni, 2 portmonee maksumusega 120 krooni tükk - üldsummas 240 krooni, rahakoti maksumusega 150 krooni, käekella maksumusega 430 krooni, käekella maksumusega 300 krooni, käekella maksumusega 450 krooni, universaalse kaugjuhtimispuldi maksumusega 900 krooni, teleri Tomson kaugjuhtimispuldi maksumusega 500 krooni, teleri Samsung kaugjuhtimispuldi maksumusega 200 krooni, DVD mängija kaugjuhtimispuldi maksumusega 300 krooni, mobiiltelefoni №kia maksumusega 800 krooni, 2 kalkulaatori üldsummas 100 krooni, kunstehted (klipsid, rinnanõelad, kõrvarõngad) üldsummas 100 krooni, naiste käekoti maksumusega 100 krooni, milles oli portmonee maksumusega 400 krooni, ID kaart, haigekassakaart ja pensionitunnistus Xxxa nimele, majapidamiskoti maksumusega 150 krooni, varguse, kokku varastasid vara üldsummas 25 800 krooni, tekitades lisakahju summas 467 krooni, mis on seotud dokumentide taastamisega ja summas 590 krooni, mis on seotud lukkude vahetamisega, kokku tekitasid Xxxile materiaalset kahju üldsummas 26857 krooni. Oma tahtliku tegevusega G.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.t.
§ 199lg.2 p.4,7,8 ettenähtud kuriteo.
Nikita Zavialovi süüdistatakse selles, et tema 10.08.2009.a kella 02.00 paiku korteris aadressil: xxx, olles teadlik sellest, et raha summas 13 000 krooni oli varastatud Denis Ivanovi poolt Narvas, Mõisa 8 asuvast sularahaautomaadist pangakaartide abil, mis olid varem varastatud korterist aadressil: Xxx sai Denis Ivanovilt varastatud raha summas 3250 krooni. Oma tegevusega G.V pani toime süüteo tulemusena saadud vara omandamise, s.t.
§ 202lg.1 ettenähtud kuriteo.
4. V.A V.A süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 24.11.2008.a. Narva Linnakohtu poolt
§ 199
lg.2 järgi, taas 09.08.2009.a ajavahemikul alates kella 14.00 kuni kella 17.00, tungis sisse lukustamata ukse kaudu Narvas, Partisani tn. asuva GÜ Elektron garaažiboksi nr 18, mis kuulub Xxxile ning kasutades seda, et Xxx magas, pani toime Xxxile kuuluva mutrivõtmete komplekti maksumusega 2400 krooni ja käekoti maksumusega 70 krooni, milles oli sõiduauto VAZ 21063 tehniline pass, mobiiltelefon m aksumusega 1200 krooni, garaaživõtmete komplekt ja korterivõtmete komplekt, mis ei oma materiaalset väärtust, varguse, kokku varastas vara üldsummas 3670 krooni, ja tekitas lisakahju summas 153 krooni, mis on seotud tehnilise passi vahetamisega ning summas 1671,25 krooni, mis on seotud mobiiltelefoni kasutamisega (kõnekaartide ostmine, M-Internet, telefonikõned), kokku tekitas Xxxile materiaalset kahju üldsummas 5494,25 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 09.08.2009.a ajavahemikul alates kella 14.00 kuni kella 18.00, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos G.V ja Denis Ivanoviga, kasutades varem tema poolt varastatud võtmeid, tungisid korterisse aadressil Xxx, kus elavad Nikolai ja Xxxid, kust panid toime sülearvuti maksumusega 6490 krooni, videokaamera Samsung VP-0351 maksumusega 5000 krooni, recieveri maksumusega 3000 krooni koos kaugjuhtimispuldiga maksumusega 250 krooni ja kasutusjuhendi ga maksumusega 200 krooni, digitaalse fotoraami View Sonic BK maksumusega 1800 krooni, juuksepügamismasina Philips maksumusega 390 krooni, meeste käekoti maksumusega 200 krooni, milles oli portmonee maksumusega 450 krooni, EV kodaniku pass Xxxa nimele, ID kaart, pensionitunnistus, juhiload ja Swedpanga pangakaart Xxxi nimele, mapi maksumusega 100 krooni, milles oli meditsiiniline kindlustus, SEB panga 10
(30)1-10-3661 pangakaart Xxxi nimele, kaupluste Ehituse ABC, Selver, Espak kliendikaardid üldmaksumusega 150 krooni, VF pensionitunnistus, tööraamat, kaantes maksumusega 50 krooni VF pass, sõjaväepilet, kvalifikatsioonitunnistus, VF kindlustuspoliis, ametiühingupilet, tööveterani tõend Xxxi nimele, koerapass, ja raha summas 1500 krooni, Swedpanga pangakaardi Xxxa nimele, silmanägemist korrigeerivad prillid maksumusega 600 krooni, tööveterani medali maksumusega 500 krooni, 2 portmonee maksumusega 120 krooni tükk - üldsummas 240 krooni, rahakoti maksumusega 150 krooni, käekella maksumusega 430 krooni, käekella maksumusega 300 krooni, käekella maksumusega 450 krooni, universaalse kaugjuhtimispuldi maksumusega 900 krooni, teleri Tomson kaugjuhtimispuldi maksumusega 500 krooni, teleri Samsung kaugjuhtimispuldi maksumusega 200 krooni, DVD mängija kaugjuhtimispuldi maksumusega 300 krooni, mobiiltelefoni №kia maksumusega 800 krooni, 2 kalkulaatori üldsummas 100 krooni, kunstehted (klipsid, rinnanõelad, kõrvarõngad) üldsummas 100 krooni, naiste käekoti maksumusega 100 krooni, milles oli portmonee maksumusega 400 krooni, ID kaart, haigekassakaart ja pensionitunnistus Xxxa nimele, majapidamiskoti maksumusega 150 krooni, varguse, kokku varastasid vara üldsummas 25 800 krooni, tekitades lisakahju summas 467 krooni, mis on seotud dokumentide taastamisega ja summas 590 krooni, mis on seotud lukkude vahetamisega, kokku tekitasid Xxxile materiaalset kahju üldsummas 26857 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on ühe aasta jooksul toime pannud kaks vargust – mõlemad 09.08.2009.a., taas ajavahemikul 13.08.-14.08.2009.a, kasutades varem varastatud võtit, tungis sisse Narvas, Partisani tänaval asuva GÜ Elektron garaažiboksi nr 18, mis kuulub Xxxile ja varastas sealt jalgratta maksumusega 1600 krooni koos lukuga maksumusega 100 krooni ning istmega maksumusega 200 krooni, elektridrelli Craft maksumusega 400 krooni, elektrijõhvsae Craft maksumusega 400 krooni, elektriradiaatori maksumusega 200 krooni, elektrijooteltõlviku maksumusega 200 krooni, gaasipõleti maksumusega 350 krooni, kuivati maksumusega 145 krooni, vedru kokkusurumise seadme maksumusega 300 krooni, tungraua maksumusega 250 krooni, tungraua maksumusega 200 krooni, tööriistakasti maksumusega 230 krooni, pöörde maksumusega 300 krooni, toruvõtme maksumusega 300 krooni, kruvikeeraja maksumusega 400 krooni, kompressori maksumusega 500 krooni, autotolmuimeja maksumusega 300 krooni, autoteleri maksumusega 500 krooni, muruniiduki mootori maksumusega 1495 krooni, söepanni maksumusega 200 krooni, kokku varastas vara üldsummas 8570 krooni, tekitades lisakahju summas 669 krooni, mis on seotud luku vahetamisega, kokku tekitas Xxxile materiaalset kahju üldsummas 9239 krooni. Oma tahtliku tegevusega V.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.t. kuriteo
§ 199lg 2 p.7,8,9 järgi.
Evgeny Vasilievi süüdistatakse selles, et tema 10.08.2009.a kella 02.00 paiku, viibides korteris aadressil Xxx, olles teadlik sellest, et raha summas 13 000 krooni oli varastatud Denis Ivanovi poolt Narvas, Mõisa 8 asuvast sularahaautomaadist pangakaartide abil, mis olid varem varastatud korterist aadressil: Xxx sai Denis Ivanovilt varastatud raha summas 6500 krooni. Oma tahtliku tegevusega V.A pani toime süüteo tulemusena saadud vara omandamise, s.t.
§ 202lg.1 ettenähtud kuriteo. II Kohtuistung 11
(30)1-10-3661 Süüdistatav M.G kinnitas kohtus, et on nõus asja läbivaatamisega lühimenetluses, tunnistas ennast kohtuistungil viimases sõnas kõikides episoodides süüdi ning kahetses tehtut. Soovis enda ülekuulamist Xxxi episoodis. Samuti võttis ta õigeks tema vastu esitatud tsiviilhagid. Süüdistatav Denis Ivanov tunnistas kohtuistungil ennast süüdi kõikides kuriteo episoodides, oli nõus lühimenetlusega, ei soovinud enda ülekuulamist. Tsiviilhagid võttis ta õigeks. Süüdistatav G.V tunnistas ennast samuti süüdi kõikides episoodides, oli nõus lühimenetlusega, ei soovinud enda ülekuulamist ning võttis tsiviilhagi õigeks. Süüdistatav V.A tunnistas ennast süüdi kõikides episoodides, oli nõus lühimenetlusega, ei soovinud enda ülekuulamist. Tsiviilhagid võttis ta õigeks. Süüdistatavate M.G ja D. Ivanov`i kaitsja leidis, et süüdistus D. Ivanovi kohta on põhjendatud. Kuna ta tunnistas tsiviilhagisid, siis selles vaidlust olla ei saa. Karistust kergendava asjaoluna palub ta arvestada tema puhul puhtsüdalamlikku ülestunnistust ning palub karistust kergendada. M.G süüdistuse kannatanu Xxx episoodis palus ta ümber kvalifitseerida
§ 121järgi.
Karistuse mõistmisel palub kaitsja arvestada süü tunnistamist, kahetsust, süüdistatava ja tema abikaasa tervise seisu, väikse lapse olemasolu, kannatanu Xxx ja Xxxi tunnistusi ja abikaasade Xxx käitumist ning kergendada karistust. Kaitsja palub kohaldada M.G suhtes
§-i 74. Süüdistatava V.A kaitsja E. Bulattšik leidis, et kuritegude toimepanemine on tõendatud, kvalifikatsioon on õige, süüdistus on põhjendatud. Kaitsja leidis, et karistuse mõistmisel tuleks arvestada seda, et süüdistatav omab 10-aastast ja ka väikest last, tal on 70% suurune töövõimekaotus ning kaitsja palub kohaldada
§-i 74. Tsiviilhagid palus kaitsja jätta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras, kuna andmed, mis olid kannatanute poolt välja toodud ja mis on toimikus, on erinevad. Pole arusaadav, et tagastatud asju on summas 5000 krooni. Süüdistatav G.V kaitsja I. Žurina leidis, et süüdistuse kvalifikatsioon on põhjendatud ning kõige pealt kõikide kaassüüdistatavate ütlustega. Karistuse määramisel palub ta arvestada, et G.V roll oli teisejärguline, esemed varastas avatud garaažist Vasiljev. Samuti palus ta arvestada seda, et kannatanu soodustas kuriteo toimepanemist ja erinevad dokumendid, korterivõtmed kõik olid teistele isikutele kätte saadavad vaba juurdepääsu teel. Kaitsja leidis ka, et arvestada tuleb ka seda, et süüdistatav andis õigeid ütlusi ja on näha, et ta tõepoolest kahetseb toimepandut ning need asjaolud peaksid olema arvestatud kohtu poolt karistuse mõistmisel. Tsiviilhagi tunnistas süüdistatav täielikult, kuid siiski arvas kaitsja, et lähtudes süüdistusaktist ja kannatanu selgitustest on olemas nähtav summade erinevus. Kaitsja leidis, et kui vaadata tlk 147-148, siis asjad, mis olid varastatud korterist, siis kogu summa on 23 960 krooni ja kui maha arvata 5000 krooni (kannatanule tagastatud ressiiver 3000 kr, fotoraam 1800 kr ja jootetõlvik 200 kr), siis tuleb summaks 19 160 krooni. Karistuse kohaldamisel leidis kaitsja, et arvestada tuleb seda, et G.V pani toime ühe episoodi, on kergendavad asjaolud nagu süü tunnistamine ja osaline materiaalse kahju hüvitamine, kuna asjad olid kannatanule tagastatud. Prokuratuuri poolt pakutud karistus on liiga range ning seetõttu võivad karistuse eesmärgid saavutamata jääda. Kaitsja taotles karistust 3-4 kuu piires. Prokurör abi leidis, et käesolevas kriminaalasjas on süü tõendatud ja kvalifikatsioon ka õige. Ivanov, V.A ja G.V tunnistasid oma süüd täielikult ja arvestades, et nad on süüd 12
(30)1-10-3661 tunnistanud, siis see asjaolu on karistust kergendav asjaolu. M.G suhtes on teine lugu, ta tunnistas oma süüd sealhulgas omavoli toimepanemises ka eeluurimisel, aga kohtuistungil ei tunnistanud oma süüd omavolis ja tunnistas, et ta tõepoolest lõi kannatanut Xxxt mitu korda, aga raha pole nõudnud. Tema süü on tõendatud täies mahus Xxx ütlustega, mille kohaselt mõlemad süüdistatavad nõudsid talt raha ja peksid teda. Samuti kinnitavad seda tema enda tunnistused, et ta lõi Xxxt sellepärast, et ta ei tagastanud raha ja tunnistas, et aitas Ivanovi peksmises.
§ 199lg 2 p 4, 5, 8 järgi on M.G oma süüd tunnistanud.
Prokuröri abi palub tunnistada ta süüdi
§ 257
järgi ja määrata karistuseks 1 aasta vangistust, § 121 alusel karistada vangistusega 9 kuud, § 199 lg p 4,5,8 alusel karistada teda 2 episoodi eest vangistusega 1 aasta ja mõista liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta vangistust. Prokuröri abi palus tunnistada Ivanov`i süüdi
§ 257
järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta,
§ 199
lg 2 p 5,7,8,9 järgi mõista karistuseks 1 a ja 6 kuud vangistust,
§ 64lg 1 alusel – kaks aastat vangistust, Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendad 1/3 ja määrata karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Ivanovi olukord on raskendatud sellega, et ta pani toime kuriteod katseaja jooksul ja seega
§ 65lg 2 alusel – palus prokuröri abi määrata talle 4 aastat vangistust.
Jevgeni V.A palus prokuröri abi süüdi tunnistada
§ 199
lg 2 p 7, 8, 9 järgi – 3 episoodis, määrata karistuseks 1 aasta vangistust, süüdi tunnistada
§ 202
lg 1 a lusel – 6 kuud vangistust, § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 a ja 6 kuud vangistust j a kuna kriminaalasja arutatakse lühimenetluse korras, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta vangistust. Kohaldada V.A suhtes
§ 74
sätteid ja mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui ta kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Prokuröri abi palus G.V süüdi tunnistada –
§ 199
lg 2 p 4,7,8 ja § 202 lg1 järgi ja karistada teda: § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi - 1 episoodi alusel – 9 kuu pikkuse vangistusega,
§ 202
lg 1 järgi vangistusega 6 kuud,
§ 64
lg 1 kohaldades mõista liitkaristuseks – 15 kuud vangistust ja § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust. Prokuröri abi leidis, et kannatanute tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele: Xxx 7990 krooni – M.G; Xxx– 3000 kr – M.G; kannatanu Xxxile – 18 170 kr – M.G; kannatanu Xxx – tuleb arvestada tagastatud asjade maksumust summas 8929 kr; Xxxi hagi – 23 857 kr arvestades seda, et oli tagastatud ressiiver summaga 3000 kr kuulub väljanõudmisele süüdistatavatelt Ivanovilt, V.A-lt ja G.V-lt ; Rahavargus, kuulub väljanõudmisele Ivanovilt ja tsiviilhagi 5494 kr ja 25 senti s.o 09.08.2009 vargus garaažiboksist ja lisaks 9039 kr, kuna kannatanule oli tagastatud elektrijootetõlvik hinnaga 200 kr, s.o 14.08.2009 vargus garaažiboksist ja kokku 14 533 kr ja 25 senti kuulub väljanõudmisele süüdistatavalt V.A-lt. Kannatanu Xxx arvas, et parem oleks kergendada M.G kari stust, kuna nad jääksid lapsega üksi, tema eest on vaja hoolitseda ja tal ei ole võimalik tööle minna. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: kannatanu Xxxi ülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 1-5, 46-48); 13
(30)1-10-3661 kahtlustatava M.G ülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 10-14, 57-60, 74-77, 109-111, 175177, k.2 t.l. 158-161); 14.04.2009.a. sündmuskoha vaatlusprotokolli (k.1 t.l. 15-24); kahtlustatava D.Ivanovi ülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 31-35, 200-203, 216-219, 238-242, 256-259, k.2 t.l. 19-22, 96-100, 173-180); asitõendi vaatlusprotokolli (k.1 t.l. 38-41); SA Narva Haigla tõendi (k.1 t.l. 45); kannatanu Xxxülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 53-56, 206-209); kannatanu Xxx ülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 63-67, 78-80); jälitusprotokolli (k.1 t.l. 72-73); kannatanu Xxx ülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 81-83); kannatanu Xxxi ülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 85-87, 91-94, 95-98); 05.08.2006.a. sündmuskoha vaatlusprotokolli (k.1 t.l. 88-90); tunnistaja Xxxa ülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 103-107); M.G ütluste ja olustiku seostamise protokolli (k.1 t.l. 116-119); Xxxi - M.G vastastamisprotokolli (k.1 t.l. 120-122); tunnistaja Xxxülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 167-170); Xxx- M.G vastastamisprotokolli (k.1 t.l. 171-174); tunnistaja Xxx ülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 188-190); Maxima Eesti OÜ avalduse (k.1 t.l. 191); 03.09.2009.a. sündmuskoha vaatlusprotokolli (k.1 t.l. 192-196); tunnistaja Xxx ülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 210-215); kannatanu D.Xxxi ülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 222-226, 235-237); 27.06.2009.a. sündmuskoha vaatlusprotokolli (k.1 t.l. 227-234); 02.07.2009.a sündmuskoha vaatlusprotokolli (k.1 t.l. 248-252); kannatanu Xxxi ülekuulamise protokolli (k.1 t.l. 253-255); D.Ivanovi ütluste ja olustiku seostamise protokolli (k.2 t.l. 1-5); kannatanu G.V ülekuulamise protokolli (k.2 t.l. 6-9, 110-113); tunnistaja V. Xxxi ülekuulamise protokolli (k.2 t.l. 10-14, 57-60, 191-194); kannatanu Xxxi ülekuulamise protokolli (k.2 t.l. 23-27, 36-39, 46-50, 62-64, 127-130, 143146); 09.08.2009.a. sündmuskoha vaatlusprotokolli (k.2 t.l. 28-35); G.V kontolt väljavõtte (k.2 t.l. 44); K.Xxxa kontolt väljavõtte (k.2 t.l. 45); 14.08.2009.a. sündmuskoha vaatlusprotokolli (k.2 t.l. 65-70); kahtlustatava G.V ülekuulamise protokolli (k.2 t.l. 71-77, 181-185); kahtlustatava G.V ütluste ja olustiku seostamise protokolli (k.2 t.l. 78-84); kahtlustatava V.A ülekuulamise protokolli (k.2 t.l. 85-91, 167-172, 186-191); tunnistaja Xxxi ülekuulamise protokolli (k.2 t.l. 92-95); asitõendi vaatlusprotokolli (k.2 t.l. 106-109); äratundmiseks esitamise protokolli (k.2 t.l. 114-117, 118-121, 122-124); kannatanu Xxx ülekuulamise protokolli (k.2 t.l. 131-134); asitõendi vaatlusprotokolli (k.2 t.l. 135-140); G.V- D. Ivanovi vastastamisprotokolli (k.2 t.l. 162-166). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 14
(30)1-10-3661 Kuulanud ära süüdistatavad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et M.G , D. Ivanovi, G.V ja V.A süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. M.G ja Denis Ivanov süüdistatuna
§ 257
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises M.G ja Denis Ivanovi süüdistatakse selles, et nad tegevusega, mis oli seotud vägivallaga, panid toime oma tõelise või oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras. Omavoli objektiivse koosseisu moodustab oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras ning seega on selle kuriteo subjekt isik, kellele subjektiivne õigus kuulub või kes oletab taolise õiguse endale kuulumist. Tõelise õiguse all mõeldakse antud isikule õigustloova üld- või üksikakti (nt leping) alusel kuuluvat tegelikku õigust. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-63-05 on tõeliseks õiguseks loetud isiku õigust nõuda tagasi talle tähtajaks tagastamata jäänud laen. Oletatava õigusena on käsitletud ka teisele isikule kuuluvaid tõelisi ja samuti oletatavaid õigusi, kui isik pidas seda õigust subjektiivselt oma tegelikuks õiguseks ning kui ühiskonnas valitsevast õigussuhtes ja omaksvõetud arusaamadest tulenevalt oli tal taolisest palvest tulenevalt ka küllaldaselt alust oletada, et tal on õigus realiseerida objektiivselt teisele isikule kuuluvat tõelist või teise isiku oletatavat õigust. Oma tõelise või oletatava õiguse teostamine on seotud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni
- peatüki
- jao
- jaotise „Vägivallateod” nimetatud süüteokoosseisule vastav tegu. M.G ja Denis Ivanov`i süü antud kuriteo toimepanemises on tõendatud nii nende endi ütlustega (ülekuulamise protokollid tl 10-14, 31-35, 216-219, 158-161) kui ka kannatanu Xxxi ütlustega (ülekuulamise protokollid tl 1-5, 46-48) ja ka tunnistaja Jevgeni Xxx`i ütlustega. M.G esialgu ei tunnistanud kohtuistungil ennast selles kuriteo episoodis süüdi, kuid hiljem viimases sõnas tunnistas ta kuriteo toimepanemist kõikides episoodides ja kahetses tehtut. Kannatanu Xxxi ütlustest nähtub, et Denis nõudis Xxxilt võla tagastamist ning seejärel ütles ta temale, et ta peab nüüd tagastama talle Xxxi võla. Mees vanuses üle 30 aasta ja Denis hakkasid kannatanut peksma, lüües palju kordi vastu pead ja keha. Sealjuures nõudsid nad kannatanult, et ta nõustuks ära maksma Xxxi võla. Lisaks sellele lõi kumbki neist kannatanule mitu korda taburetiga vastu pead. Ühtlasi lõi vanem mees kannatanule korra kirvesilmaga vastu pead. Kuna kannatanu ei olnud neile midagi võlgu, siis ta keeldus nende nõudmisi täitmast, kuid nähes, et nad võivad talle tekitada tõsist füüsilist kahju, oli ta sunnitud võlaga nõustuma. Veelgi enam kannatanu lubas nei le kohe ära maksta 1700 krooni, mille ta justkui võtaks oma vanaemalt. Kannatanu sõnade kohaselt tunneb ta Denisi, kuid mitte hästi. Teist meest, kes teda peksis, nägi kannatanu esmakordselt. Ta näeb välja 35aastane. Kasv 1800 cm. Tugeva kehaehitusega. Lühikeste heledate juustega. Vuntse ega habet ei olnud. Jalas olid tal spordipüksid, seejärel riietus ringi, pani jalga helesinised teksapüksid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud nii süüdistatavate ütlustega kui ka kannatanu ja tunnistaja Jevgeni Xxx`i ütlustega see, et süüdistatavad teostasid oma tõelist või oletatavat õigust ebaseaduslikus korras ning see oli seotud vägivallaga. Kohus veendus kohtuistungil selles, et kannatanu poolt kirjeldatud teise kuriteos osaleja isikukirjeldus vastab M.G isikule. 15
(30)1-10-3661 Kohus on seisukohal, et kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka 14.04.2009.a sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 15-24), kust sündmuskohalt, s.o korterist Xxx, Narva leiti riiete pealt puidust varrega kirves ning asitõendi vaatlusprotokoll (tl 38-41), kus vaadeldi puuvarrega kirvest pikkusega 49 cm, äratäkitud kirveteraga ning meeste siniseid teksasid nööpidega kinnisega. Vaatlusprotokollist nähtub, et paremal püksisäärel on ebasümmeetrilise kujuga pruun plekk mõõtmetega 2x3cm, mis asub 32 cm kaugusel ülaservast ning 17 cm kaugusel vöö siseõmblusest. Kannatanu ütluste kohaselt pani teine mees hiljem jalga teksapüskid ja seega on väga tõenäoline ning eluliselt usutav see, et pruun plekk on tekkinud teksapükstele vägivalla tagajärjel. Samuti löödi kannatanu ütluste kohaselt talle kirvesilmaga vastu pead ning sündmuskoha protokoll kinnitab seda, kuna sündmuskohalt leiti selline kirves, mida võidi kasutada vägivalla kasutamisel. Kannatanu suhtes vägivalla kasutamist tõendab ka SA Narva Haigla tõend (tl 45), mille kohaselt pöördus Xxxi 13.04.2009.a erakorralise meditsiini kliiniku osakonda. Tal diagnoositi pea vigastushaav, sääre vigastushaav, vasaku õlaliigese vigastushaav. Asjaolu, et J. Xxx võlgnes Denis Ivanovile raha ning et nad koos Xxxga viibisid Tiinmani 10, Narva asuvas majas olevas korteris kinnitab ülekuulamisel ka tunnistaja xxx Xxx (tl 210215). Subjektiivsest küljest eeldab omavoli tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sh piisab kaudsest tahtlusest ka selles suhtes, et oma oletatava või tõelise õiguse teostamine oleks ebaseaduslik. Kohus leiab, et süüdistatavad panid omavoli toime otsese tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatavate käitumises neile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. M.G süüdistatuna
§ 121
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises M.G süüdistatakse selles, et ta oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese löömise. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. Nimetatud kuriteo toimepanemine M.G poolt on tõendatud tema enda ütlustega (tl 57-60, 158-161), mille kohaselt lõi ta kannatanule rusikaga vastu lõuga ning rusikaga kuhugi näo piirkonda, kas vastu silma või vastu otsmikku. Ka kohtuistungil tunnistas ta ennast selles kuriteoepisoodis süüdi. Nimetatut kinnitavad ka kannatanu N. M.G ütlused, mille kohaselt hakkas süüdistatav teda peksma käte ja jalgadega vastu erinevaid kehaosi ja nägu, süüdistatav lõi kokku umbes 10 korda (tl 53-56). Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega.
§ 16lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 16
(30)1-10-3661 Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. M.G süüdistatuna
§ 199
lg 2 p 4, 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, Denis Ivanov süüdistatuna
§ 199
lg 2 p 4, 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, G.V süüdistatuna
§ 199
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, V.A süüdistatuna
§ 199
lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Kannatanu Xxx Nimetatud kuriteo toimepanemine on tõendatud süüdistatava M.G enda ütlustega (tl 74-77, 158-161) kui ka kannatanu V. Xxx ütlustega (tl 63-67, 78-80), mille kohaselt 01.06.2009.a kella 22.00 paiku helistati korteri uksekella. Mees läks ust avama ja küsimata, kes seal on, avas selle kohe. Uksest tormas sisse tundmatu mees (pealtnäha umbes 36 aastane, tugeva kehaehitusega) ning hakkas kohe esikus kannatanu ja tema mehe peale karjuma. Mees läks televiisori juurde, haaras hetkega käega televiisori ja läks kohe kiirel sammul korteri väljapääsu poole ja lahkus. Peale võõra mehe lahkumist märkas kannatanu, et suures toas ei olnud laua peal mobiiltelefoni ja televiisoripulti. Samuti kinnitavad kuriteo objektiivse koosseisu täitmist süüdistatav M.G poolt kannatanu V Xxx ütlused, mille kohaselt kõigest juhtunust mäletab ta ainult korteris olnud võõrast meest, kes võttis ära nende televiisori. M.G poolt selle kuriteo toimepanemist tõendab ka jälitusprotokoll (tl 72-73), mille kohaselt kasutas mobiiltelefoni 01.06.2009.a kannatanu V. Xxx ning ajavahemikul 04.06.-06.06.2009.a kasutas seda telefoni abonent 56752467 – omanik M.G . Ajavahemikul 06.06.-19.06.2009.a kasutas seda abonent 56360087 – omanik Deniss Ivanov. Nimetatut kinnitas ka D. Ivanov ülekuulamisel (tl 173-180), kinnitades, et ta tõesti võttis 2009.a juunis M.G-lt telefoni selleks, et seda kasutada, sest tal endal ei olnud telefoni. Samuti tõendab M.G poolt kannatanute korteris viibimist kannatanu N. M.G ütlused (tl 206-209), mille kohaselt läks Aleksander üksi sellesse korterisse ning tuli mõne minuti pärast koos lapsega. Sellest, et Aleksandr käis selles korteris veel kord, sai ta teada alles siis, kui süüdistatav pärast seda juhtumit politseist tagasi tuli. Siis ta rääkis, et võttis korterist teleri ja mobiiltelefoni, kuna oli tige. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani varguse toime otsese tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanu Xxx Nimetatud kannatanu suhtes varguse toimepanemine on tõendatud kannatanu ülekuulamise protokollidega (tl 85-87, 91-94, 95-98), mille kohaselt kella 06.30 paiku sõitis maja juurde Ford Sierra 215 TCT, kust üks inimene (mõlemad mehed) läks viiendale korrusele, aga teine hakkas autode juures jalutama, kasutades ära hetke, ta avas autoukse ja võttis sealt rahakoti, 17
(30)1-10-3661 kus oli raha 2200 krooni, pangakaardid, juhiluba. Kokku on kahju 3000 krooni. Kõike toimuvat nägi kannatanu ütluste kohaselt aknast tema ema T Xxxa. Nimetatud kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i suhtes tõendavad tunnistaja T Xxxa ütlused (tl 103-107), mille kohaselt vaatas ta ühel hetkel aknast välja ja nägi, et võõras mees avas tema poja auto parempoolset esiust. Mees oli pikka kasvu ja kõhna kehaehitusega. Mees kummardas autosalongi. Poeg tuli tagasi ja rääkis tunnistajale, et talt varastati rahakott. Sündmuskoha protokollist (tl 88-89) nähtub, et Kohtla-Järvel, Outokumpu 17 maja juures oli sõiduauto Ford Mondeo reg nr 810 TAO ning auto oli pargitud teise sissekäigu juures. Seega kinnitab sündmuskoha protokoll kannatanu ütluste usaldusväärsust, sest tema ütluste kohaselt (tl 85-87) parkis ta 04.08.2006.a oma auto Ford Mondeo 810 TAO oma vanemate maja juurde Xxx (teise sissekäigu juurde). Süüdistatava M.G ütluste kohaselt auto juurde lähenedes pööras ta tähelepanu sellele, et juht magab, aga tema kõrval istmel oli tume rahakott. Süüdistatava ütluste kohaselt avas ta esimese reisijapoolse ukse ja võttis rahakoti ning läks tagasi auto juurde. Kui ta hakkas auto juurest ära minema, siis juht ärkas üles ja palus rahakoti tagastada, kuid süüdistatav ütles, et ta ei võtnud seda ja läks ära. Kuriteo toimepanemist just M.G poolt kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 116-119), mille kohaselt M.G tegi ettepaneku sõita Kohtla-Järvele Outokumpu tn 17 maja juurde. Saabunud nimetatud maja juurde M.G väljus autost, läks teise sissekäigu juurde ja näidates selle ees olevale platsile ning selgitas, et 05.08.2006.a kella 05.00 paiku ta varastas rahakoti rohelisest autost, mis oli pargitud sissekäigu ette. Tunnistaja Xxx täiendava ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 167-170) oli ta kuriteo toimepanemise ajal koos noormehega, kelle hüüdnimi on Tiša. Tunnistaja ütluste kohaselt ta mingit rahakotti sealt ei võtnud. Tiša seisis tema kõrval, kui ta auto ukse sulges. Tunnistaja täpsustas veel seda, et Xxxi ema karjus aknast midagi, aga alla ei tulnud. Tiša jõudis alla enne seda, kui tunnistaja oli auto juurde jõudnud. Tunnistaja ütluste kohaselt tema dokumente ei varastanud. Nee d dokumendid leiti Tiša käest peale seda juhtumit. Seda, kas Tiša varastas ta ei näinud. Eelmine kord tunnistas ta ennast süüdi solidaarsusest võibolla Tiša vastu, ei tea. Xxx-M.G vastastamisprotokollist (tl 171-174) nähtub, et Xxx tundis ära Tišana M.G . Samuti tunnistas M.G üles, et tema varastas 2006.a Xxxi rahakoti Outokumpu 17 maja eest. Xxx oli autos purjus ja magas. Samuti tunnistas ta selle kuriteo toimepanemist lisaks kohtuistungile ka 07.05.2009.a toimunud ülekuulamisel (tl 175-177). Ka kohtuistungil tunnistas M.G ennast selles kuriteoepisoodis süüdi. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani varguse toime otsese tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanu Maxima Eesti OÜ 18
(30)1-10-3661 D. Ivanovi poolt nimetatud kuriteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja Xxxi ütlustega (tl 188-190), mille kohaselt 03.09.2009.a kl 16.30 viibis ta aadressil Mõisa 8 asuva kaupluse Maxima valvetoas, kus ta täitis oma kohustusi kaupluse ja selle vara valvamisel. Tunnistaja pidas teisel pool kassasid kinni noormehe, kes viis jaki taskus kaupluse müügisaalist välja kaupa, mille eest ei olnud maksnud. Kinnipeetu oli üle antud politseitoimkonnale, selleks osutus Denis Ivanov. Denis Ivanovi poolt selle kuriteo toimepanemi st tõendab ka Maxima Eesti OÜ avaldus, milles on palutud alustada õiguserikkumise menetlust Maxima Eesti OÜ kaupluse Maxima aadressil Mõisa 8 meeskodaniku Denis Ivanovi suhtes seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mi s leidis aset 03.09.2009.a kl 16.30. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 192-196) kinnitab tunnistaja Xxxi ütlusi. Vaatlusprotokolli kohaselt oli vaatlusobjektiks aadressil Mõisa 8 asuva kaupluse Maxima müügisaal. Esimesest kassast vasakul asub stellaaz alkohoolsete jookidega, millede hulgas ülemisel riiulil asub jook Beefeter Dry Gin maksumusega 199 krooni. Samasugune jook asub turvatöötaja ruumis. Süüdistatav tunnistas ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi nii eelistungil (tl 200203) kui ka kohtuistungil. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani varguse toime otsese tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanu Xxx Nimetatud kuriteo toimepanemine on tõendatud kannatanu ütlustega (tl 222-226), mille kohaselt teatas talle 27.06.2009.a kell 10.00 garaažiühistu esimees Xxx, et tema garaažiboksi seinas on auk. Vaadanud garaaži läbi avastas kannatanu, et kokku oli temalt varastatud asju väärtuses 17 670 krooni. Kannatanu ütluste kohaselt läks seina remont maksma 500 kr, mis on talle täiendavalt tekitatud kahju (tl 235-237). Nimetatut kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 227-234), mille kohaselt järjekorras seitsmenda garaažiboksi otsaseinas on telliskivivooderdises avaus mõõtmetega 50x60 cm, kust ulatuvad välja metallarmatuuri ärapainutatud varvad. Denis Ivanov on ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud (tl 216-219, 238-242). Samuti kinnitab tema süüd antud kuriteo toimepanemises ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 1-5). Ka kohtuistungil tunnistas ta ennast nimetatud kuriteo episoodis süüdi. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani varguse toime otsese tahtlusega.
§ 16lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 19
(30)1-10-3661 Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanu Xxx Kuriteo toimepanemine on tõendatud kannatanu ütlustega (tl 253-244), mille kohaselt on ta garaažiboksi omanik, mis asub Narva linnas aadressil Grafovi 11L. Kui kannatanu 02.07.kella 09.30 paiku sinna läks, siis avastas ta mõningate asjade kadumise: vints maksumusega 500 krooni ja mutrivõtmete komplekt maksumusega 300 krooni. Autot sel ajal garaažis ei olnud. Ülejäänud asjad olid kohal. Kannatanu avastas garaaži tagumisest seinast lõhutud avause mõõtmetega 65x54 cm. Seina remonti hindab ta 400 kroonile. Sel moel on talle tekitatud kahju 1200 krooni. Samuti vaatlusprotokolliga (tl 248-252), mille kohaselt sündmuskohaks on autogaraaž, mis asub aadressil Grafovi 11L. Vaatluse ajal on garaaži tagaseinas läbiv ava mõõtmetega 65x54 cm. Uksest kaugemalasuvas seinas on vasakul pool 1, 40 meetri kõrgusel läbiv avaus. Süüdistatav Denis Ivanov tunnistas enda süüd eeluurimisel osaliselt (tl 256-259), kuna tema garaaži ei roninud ja seal vargust toime ei pannud. Kohtuistungil tunnistas ta ennast täielikult süüdi nimetatud kuriteo toimepanemises. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani varguse toime otsese tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanu Xxx Nimetatud kannatanu suhtes kuriteo toimepanemine on tõendatud kannatanu ütlustega (tl 6-9), milles ei ole kohtul alust kahelda. Kannatanu ütluste kohaselt 13.09.2009.a umbes kell 02.00 tuli ta koos mehe M.G tagasi jalutuskäigult ja oli alkoholijoobes. Üks tundmatu noormees tõmbas talt kaelast ära kuldketi maksumusega 5000 krooni ning mille küljes oli kullast ristike maksumusega 500 krooni ning kullast kulon maksumusega 300 krooni. Ühtlasi tõmbas see inimene tema vasaku käe randmelt ära kuldketi maksumusega 2629 krooni. Kahjusumma on 8429 krooni. Kannatanu ütluste kohaselt rippus tal kaelas 2 ketti: üks laiusega 4 mm, selle küljes rippus sodiaagimärgiga kulon, teine kett oli kitsam maksumusega 1300 krooni ja selle küljes rippus ristike. Ristike oli väike, pikkusega mitte üle 2 cm, esiküljel oli Kristuse kujutis. Käekett oli ka umbes 4 mm laiune, seest valge kullaga. Arvestades, et kannatanule tagastati ristike ning kulon, vähenes kahju 800 krooni võrra. Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (tl 106-109), mille kohaselt on kaks kollasest metallist keti tükki pikkustega 17 cm ja 4, 5 cm, laiusega 4 mm, mõlemalt poolt katki tõmmatud. Samuti kinnitab seda äratundmiseks esitamise protokoll (tl 114-117), milles oli äratundjale, s.o Xxx`le tehtud ettepanek vaadata talle esitatud objekti ja selgitada, kas ta tunneb uuritava sündmusega seotud objekti ära. Kannatanu tundis esitatud kettide hulgas nr 2 alt ära talle kuuluva keti selle põimingu, laiuse ja väljanägemise järgi. Samuti tundis ta ära 20
(30)1-10-3661 talle esitatud ristikeste hulgast nr 2 alt talle kuuluva ristikese selle väljanägemise järgi (tl 118121). Talle esitatud kulomnite hulgast tundis ta ära nr 2 alt talle kuuluva kuloni selle suuruse ja sodiaagimärgi järgi (tl118-124). Nimetatud kuriteo toimepanemist Denis Ivanov`i poolt kinnitavad kaudselt tunnistaja XxxXxx`i ütlused (tl 10-14, 192-194), mille kohaselt 07.09.2009.a tuli tema poole koju Denis Ivanov hüüdnimega Tšira ning tõi talle võla kustutamiseks kaks kuldketi osa, ristikese ja vähikujulise kuloni. Kohtueelses menetluses Denis Ivanov ennast nimetatud kuriteo toimepanemises alguses süüdi ei tunnistanud (tl 19-22), kuid hiljem tunnistas oma süüd (tl 180). Kohtuistungil tunnistas ta aga ennast süüdi ka nimetatud kuriteoepisoodis. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani varguse toime otsese tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanu Xxx Kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendatud kannatanu ütlustega, mis kattuvad teiste eeluurmisel kogutud tõenditega. Nimelt tuleneb kannatanu ütlustest (tl 23-27), et tema garaažist oli kadunud komplekt kroomitud m utrivõtmeid maksumusega 3000 krooni ning tööpingi pealt oli lisaks võtmetele kadunud mobiiltelefon NOKIA, millesse oli paigaldatud SIM-kaart abonendinumbriga 56504033. Telefoni maksumus on 2000 krooni. Sisenenud korterisse avastas ta, et paljud asjad, mis olid olnud kappides vedelevad põrandal. Varastatud olid videokaamera, maksumusega 5000 kr; resiiver, maksumusega 5000 kr; digitaalraam digitaalfotode jaoks maksumusega 2000 kr; mustas korpuses juukselõikusmasin maksumusega 470 kr; kott kõikide dokumentidega: VF kodaniku pass, pensionitunnistus, juhiluba, auto VAZ 21063 reg nr 343 NAE tehniline pass, Swedpanga plastikaart, maksumusega 150 krooni; kaust SEB panga plastikkaartidega. Esialgne materiaalne kahju on 15 620 krooni. Kannatanu täiendavalt antud ütluste kohaselt (tl 36-39) võeti tema arvelt 09.08.2009.a kell 19.47 pangaautomaadist välja raha 5000 krooni suuruses summas. Ühtlasi võeti 10.08.2009.a kell 00.33 pangaautomaadist välja veel 5000 krooni. Tema abikaasalt Xxxa arvelt Swedpangas 09.08.2009.a võeti välja raha 3000 krooni suuruses summas. Hiljem korteri läbivaatamisel avastas ta, et on kadunud 1500 krooni raha, kollast värvi metallraamidega nägemist korrigeerivad prillid maksumusega 500 krooni, üks tööveterani medal maksumusega 500 kr, valge kohviveski Riga maksumusega 300 kr, elektrooniline kell maksumusega 300 krooni, elektrooniline käekell maksumusega 430 krooni, metallist võruga elektrooniline käekell maksumusega 300 krooni; kaugjuhtimispult maksumusega 500 krooni; televiisori Tomson pult maksumusega 500 krooni; televiisori Samsung pult maksumusega 250 krooni; DVD mängija kaugjuhtimispult maksumusega 300 kr; vastuvõtja pult maksumusega 300 krooni; ilma SIM-kaardita must mobiiltelefon NOKIA maksumusega 1500 krooni; sputnikantenni konverter maksumusega 300 krooni. Tekitatud kogukahju 35 800 krooni. 21
(30)1-10-3661 Kannatanu täiendava ülekuulamise käigus (tl 127-130) selgitas ta, et kataloogid, mida ta varem nimetas, leidis ta üles, kuid ta avastas, et garaažist on varastatud plastmassist kast elektrilise jootekolviga maksumusega 200 krooni. Lisaks sellele oli garaažist varastatud kaks 250 krooni maksvat tungrauda – kokku 500 krooni väärtuses; gaasipõleti maksumusega 300 krooni. Lisaks eelnevale kahjule oli kannatanu ütluste kohaselt (tl 143-146) talle tekitatud kahju temalt varastatud mobiiltelefoniga rääkides. Talle tuli arve 1800 krooni suuruses summas. Kannatanu Xxx`i ütlusi kinnitavad ka kannatanu Xxxa ütlused (tl 131-134), mille kohaselt helistas talle mees
- augustil ja ütles, et nende korteris ja garaažis on toime pandud vargus. Mees läks garaažist autot remontima ja seal varastati temalt kott korteri võtmetega. Tulnud haiglast koju, avastas kannatanu, et lisaks mehe poolt varem loetletud asjadele oli varastatud kannatanu käekott, milles oli tema pensionitunnistus, haigekassa kaart, ID-kaart. Ühtlasi oli varastatud tema majapidamiskott 50 krooni. Kaardi PIN-kood oli käekotis ning hiljem võeti tema kaardiga välja raha 3000 krooni suuruses summas. Samuti kinnitab kannatanu Xxxi ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll (tl 135-140), mille kohaselt oli vaatlusobjektideks didgitaalfotode raam, heledas metallkorpuses vastuvõtja, sinisest plastikust karp (jootekolb). Kannatanu kinnitas, et need esemed kuuluvad talle. Raamil oli puudu toiteplokk, mälukaart ja juhtimispult. Vööraste vallasasjade, s.o kroomitud mutrivõtmete, kannatanu võtmete ja tema mobiiltelefoni NOKIA äravõtmine V.A poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles tunnistas ta ennast süüdi selle kuriteo toimepanemises. Ka kohtuistungil tunnistas ta ennast süüdi mh selles kuriteo episoodis. Samuti tõendab selle kuriteo toimepanemist V.A poolt kaudse tõendina ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 78-84), milles süüdistatav G.V osutas Partisanide tänava peatee äärest teisele garaažile, selgitas, et enne varguse toimepanemist korterist „Seldon” just osutas sellele garaažiboksile ja ütles, et just sellest garaažist võttis ta korteri- ja garaaživõtmed koos dokumentide, telefoni ja ehitusvõtmetega. Süüdistatav V.A on andnud detailseid ütlusi ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 85-91) selle kohta, kuidas ta varguse garaažis toime pani. Ta tunnistas, et võttis sealt musta koti, musta korpusega mobiiltelefoni NOKIA ja plastikvutlaris ehitusvõtmete komplekti. Kodus vaatas ta garaažist võetud koti üle. Ta nägi, et seal oli võtmekimp ja üks eraldi olev võti, auto tehniline pass. Tehnilises passis oli kirjas ära toodud aadress Xxx linnas. Kannatanu ütluste kohaselt (tl 46-50) tagastati talle 300 krooni eest pensionitunnistus, ametiühingu pilet, juhiluba, medali tunnistus, sõjaväepilet tema nimele, ID kaart Xxxa nimele, kindlustuspoliis, VF kodaniku pass, tööraamat, koera pass, pensionitunnistus naise nimele, EV kodaniku pass naise nimele. Tema naine avastas korterist veel järgmiste asjade kadumise: käekella 500 kr, ehted 100 kr, daami käekott mustast kunstnahast 100 kr, majapidamiskott, mis väärtust ei oma. Kannatanu ütlustega (tl 62-64), milles ei ole kohtul alust kahelda, on tõendatud ka see, et 14.08.2009.a toimus vargus garaažiboksis nr
- Tulles garaaži juurde avastas kannatanu, et ripplukk oli ära murtud. Teine lukk oli aga lahti keeratud võtmega, mis oli eelnevalt varastatud. Garaažist olid varastatud järgmised asjad: trimmeri mootor maksumusega 1450 krooni, meeste jalgratas, musta raamiga, marki ei oska öelda, maksumusega 3000 krooni, musta-punane plastikust tööriista kast koos tööriistadega hinnaga 1000 krooni, elektritrell 22
(30)1-10-3661 maksumusega 700 krooni, kaks venekeelset Ford Sierra kataloogi kummagi maksumus 500 krooni, autotolmuimeja maksumusega 500 krooni, auto kompressor maksumusega 700 krooni. Tekitatud kahju 8350 krooni. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha, s.o garaaži nr 18 vaatlusprotokoll (tl 65-70), mille kohaselt on garaažil rauduks, mis on varustatud ühe ripplukuga – lukusangad on läbi saetud. Kannatanu täiendava ülekuulamise käigus (tl 127-130) selgitas ta, et kataloogid, mida ta varem nimetas, leidis ta üles, kuid ta avastas, et garaažist on varastatud plastmassist kast elektrilise jootekolviga maksumusega 200 krooni. Lisaks sellele oli garaažist varastatud kaks 250 krooni maksvat tungrauda – kokku 500 krooni väärtuses; gaasipõleti maksumusega 300 krooni. Lisaks eelnevale kahjule oli kannatanu ütluste kohaselt (tl 143-146) talle tekitatud kahju temalt varastatud mobiiltelefoniga rääkides. Talle tuli arve 1800 krooni suuruses summas. V.A on ennast selles kuriteo episoodis süüdi tunnistanud (tl 85-91), selgitades, et kella 02.00 paiku öösel vastu
- augusti otsustas ta kasutada varastatud võtit, mis oli kotis, mille ta oli eelnevalt garaažist varastanud ja kontrollida, kas see sobib lukule. Ta tunnistas, et läks nimetatud ajal üksinda garaažiboksi juurde. See võti sobis kahele siselukule ja selleks, et võtta eest ripplukk, murdis ta kandi abil katki aasa ning tungis garaaži. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta sealt jalgratta, punase-musta plastikkasti ehitustööriistadega, elektridrelli, autotolmuimeja ja autokompressori. Nimetatud kuriteo toimepanemist V.A poolt kinnitavad ka tunnistaja Juri Xxx`i ütlused (tl 92-95), mille kohaselt 2009.a augustis, täpset kuupäeva ta ei mäleta, kohtas ta oma tuttavat hüüdnimega Seldon, nimi on Ženja, elab Narvas xxx tänava majas nr xx, korterinumbrit ta ei tea. Seldonil oli kaasas suur tumedast riidest kott. Osutades kotile, palus Seldon aidata tal asju müüa. Seal oli sinine plastikkarp, mille sees oli kollane keevituskolb, ühtlasi oli roheline drell, jootelamp, kaks karpides olevat tungrauda, elektrijõhvsaag plastikkarbis, kruvikeeraja, samuti autokosmeetika, auto vedrud ja veel midagi. Süüdistatava ja tunnistaja ütlused kattuvad, kuna eeluurimisel kinnitas ka süüdistatav (tl 191), et kohtas Xxx`i tänaval kui ta tuli garaažist kotiga ning ta palus lihtsalt jätta koti mingiks ajaks tema juurde. Sularaha väljavõtmist kannatanu arvelt tõendab konto väljavõte 09.08.2009-10.08.2009, millest nähtub, et 09.08.
- a kl 19.47 ja 10.08.2009.a kl 00.33 on kannatanu arvelt välja võetud sularaha kogusummas 10 000 krooni (tl 44). Kannatanu Xxxa arvelt sularaha väljavõtmist 09.08.2009.a kl 17.51 tõendab konto väljavõte 01.08.2009.a-13.08.2009.a (tl 45). Varguse toimepanemist aadressil Xxx, Narva kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 28-35), mille kohaselt avatud sahvriukse juures põrandal vedelavad kaustad paberitega, riietusesemed ja juukselõikusmasin Philips tühi karp. Masin puudub. Põrandal on vaip, mille peal on segamini loobitud mitmesugused asjad, paberid, elektriaparatuuri karbid. Alumiste kappide uksed on avatud. Magamistoas paikneb riidekapp, mille uksed on avatud. Seina ääres paikneb riiulitega kantseleikapp, uksed on avatud. V.A osalemist korteri varguses kinnitavad kaudselt tunnistaja V. Xxxi ütlused (tl 57-60), mille kohaselt 2009.a augustis, täpset kuupäeva ta ei mä leta tuli tema poole varasemast tuttav Jevgeni nimeline noormees, kes elab Narvas, Xxx. Ta palus tunnistaja abi 23
(30)1-10-3661 fotode digitaalraami ja vastuvõtja müümisel. Ta andis nimetatud asjad tunnistaja kätte, kuna ta nõustus talle abi osutama. Raam oli valges korpuses, vastuvõtja oli numbriga DRE-7300. Samuti tõendavad seda tema enda kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 85-91) ja kohtuistungil süü tunnistamine. G.V tunnistas ennast kohtueelses menetluses süüdi osaliselt, et ta oma tahtliku tegevusega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.t kuriteo
§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.
Kohtuistungil tunnistas ta aga enda süüd täielikult. G.V ütluste kohaselt (tl 71-77) hakkasid nad 09.08.2009.a aadressil Xxx kilekottidesse erinevaid asju korjama, nimelt neid, mis on kahtlustuses nimetatud. Isiklikult tunnistas ta, et pani kilekotti vastuvõtja, digitaalraami fotode jaoks ja veel midagi. Kokku tuli umbes 5-6 kilekotti. Süüdistatava ütluste kohaselt tõid nad korterist välja kõik kahtlustuses märgitud esemed, kuid veel oli mustas korpuses sülearvuti, mille ekraanil oli mõra. Leidnud pangakaartide PIN-koodid, otsustasid nad kontrollida arvetel olevaid summasid. „Seldon” ja Deniss läksid arveid kontrollima, aga süüdistatav jäi „Seldoni” korterisse, kus ootas nende tagasitulekut. Umbes 1, 5 tunni pärast tuli Deniss ja „Seldon” tagasi. Nagu nad selgitasid, võtsid nad arvetelt välja raha 13 000 krooni suuruses summas. Nad lisasid sellele rahale veel korterist külmkapi pealt varastatud 1500 krooni ja jagasid pärast saadud summa kolme vahel ära. Süüdistatava arust anti talle 4000 krooni. Süüdistatav G.V osalust selles kuriteos tõendab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 78-84), mille kohaselt tegi G.V ettepaneku sõita Tiimani tänava maja nr 14 juurde. Sõitnud eelnimetatud maja juurde tegi G.V ettepaneku minna trepikoja juurde, millele on märgitud korterite numbrid 56-70. Peale seda tegi ta ettepaneku siseneda sellesse treppikotta ja minna neljandale korrusele. Neljandal korrusel läks G.V trepist paremal asuva korteri nr 76 puitukse juurde ja osutades sellele korterile selgitas, et 09.08.2009.a pani ta grupis „Seldoni” ja Deniss Ivanoviga sealt toime kahtlustuses äramärgitud asjade varguse. Süüdistatav V.A on ennast selle kuriteo toimepanemises tunnistanud süüdi nii kohtueelses menetluses antud ütlustes (tl 85-91, 167-172, 186-191) kui ka kohtuistungil. Süüdistatav Denis Ivanovi osalemine aadressil Xxx, Narva toimunud varguses on tõendatud lisaks teiste süüdistatavate ütlustele ka tema enda ülekuulamisel antud ütlustega (tl 96-100), mille kohaselt oli ta nimetatud korteris koos G.V ja V.A-ga . Korteri võti oli V.A. Süüdistatava sõnade kohaselt sisenes tema korterisse nendega koos. Ta võttis ainult 1500 krooni, mille ta leidis külmkapi pealt ja väljus korterist. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatavad panid varguse toime otsese tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatavate käitumises neile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. G.V süüdistatuna
§ 202
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja V.A süüdistatuna
§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 24
(30)1-10-3661 G.V ja V.A süüdistatakse selles, et nad panid oma tahtliku tegevusega toime süüteo tulemusena saadud vara omandamise. Vara omandamine on selle enda valdusesse saamine mis tahes viisil. Asja omandamise objekt saab olla ainult selline, mis pärineb vahetult eelteost ja näitab seega süüteost tuleneva õigusvastase seisundi edasikestmist. G.V poolt nimetatud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema enda ütlustega (tl 85-91, tl 181-185), mille kohaselt Ivanov võttis välja kannatanu Xxx`i arvelt 5000 krooni. Hiljem, öisel ajal, võttis Ivanov veel korra ühelt arvelt välja 5000 krooni ja teise kaardiga teiselt arvelt 3000 krooni. Süüdistatav tunnistab, et võttis endale 5000 krooni. Ka V.A on ülekuulamisel tunnistanud ennast süüdi selle kuriteo toimepanemises (tl 167-172). Ka kohtuistungil tunnistas ta enda süüd. Nimetatud kuriteo toimepanemist G.V ja V.A poolt kinnitab ka vastastamisprotokoll (tl 162-165), mille kohaselt G.V vastuse kohaselt lahkusid nad korterist aadressil Xxx kolmekesi: tema, Ivanov ja V.A. Kõik asjad viisid nad V.A juurde. Leides korterist varastatud pangakaartide PIN koodid otsustasid nad arveid kontrollida. Tema jäi V.A korterisse, Ivanov ja V.A läksid arveid kontrollima. Mingi aeg pärast Ivanov ja V.A tulid tagasi rahaga, millest kolme peale jagades sai ta 4000 krooni. Ivanov kinnitas G.V ütlusi. Kogu raha sularahaautomaadist, mis asub Soldina Maxima kaupluses, võttis ta ise. Kokku võttis ta 13 000 krooni. Poole sellest rahast, 6500 krooni andsid nad V.A-le , teise poole jagasid Nikitaga pooleks. Raha sularahaautomaadist võttis tema, sest kõik korterist võetud kaardid olid tema käes. Sularaha väljavõtmist kannatanu Xxxa arvelt tõendab konto väljavõte 09.08.2009-10.08.2009, millest nähtub, et 09.08.2009. a kl 19.47 ja 10.08.2009.a kl 00.33 on kannatanu arvelt välja võetud sularaha kogusummas 10 000 krooni (tl 44). Kannatanu Xxxa arvelt sularaha väljavõtmist 09.08.2009.a kl 17.51 tõendab konto väljavõte 01.08.2009.a-13.08.2009.a (tl 45). Süüdistatavate poolt neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemist tõendavad ka süüdistatava Denis Ivanovi ütlused, mille kohaselt võttis ta raha kolm korda võõrastelt pangaarvetelt, kokku oli raha 13 000 krooni. Poole sellest andsid nad V.A-le, poole jagasid Nikitaga. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav paragrahv tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Seega piisab, kui omadandja, hoidja või turustaja peab võimalikuks vara süüteolist päritolu. Kohus leiab, et süüdistatavad panid varguse toime otsese tahtlusega, nad teadsid vara süüteolist päritolu.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatavate käitumises neile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate osas karistust raskendavaid asjaolusid
58 mõttes ei esine, karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus nende süü tunnistamist. Karistuse 25
(30)1-10-3661 mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistatust ning ka süüdistatavate süü astet kuritegude toimepanemisel ning kuriteo episoodide arvu. Süüdistatava M.G karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et M.G on varasemalt karistatud kriminaalkorras nii kehalise väärkohtlemise kui ka varguse eest ning kuna varasemad karistused ei ole avaldanud vajalikku m õju, siis peab kohus põhjendatuks karistuse karmistamist. Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei avalda M.G-le soovitud mõju, kuna ta ei tööta ning seega puudub tal legaalne sissetulek.
§ 257
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieteistaastase vangistusega. Kuna M.G ei ole varem sellise kvalifikatsiooniga kuritegu toime pannud, siis leiab kohus, et teda tuleb karistada vangistusega 1 aasta.
§ 121
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaa stase vangistusega. Kohus leiab, et M.G tuleb karistada nimetatud kuriteo toimepanemise eest rangema karistusega, kui talle esmakordselt sama kvalifikatsiooniga kuriteo toimepanemise eest määratud karistus, et ta edaspidi sooviks elada õiguskuulekalt ja hoiduks sellelaadse kuriteo toimepanemisest ning seega loeb kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega 4 kuud.
§ 199
lg 2 p 4, 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viietei staastase vangistusega. M.G on varasemalt karistatud varguse toimepanemise eest rahalise karistusega ning see ei ole avaldanud soovitud positiivset mõju talle. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista talle karistuseks selle kuriteo eest vangistus 1 aasta. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka kuriteo episoodide arvu. Vastavalt
§ 64
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, leiab kohus, et M.G-le tuleb mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Seda tuleb vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada ühe kolmandiku võrra ja seega tuleb M.G karistada vangistusega 1 aasta.
§ 68
lg 1 alusel arvestab kohus M.G karistusaja hulka eelvangistuse aja 14.04.2009.a, s.o 1 (üks) päev ning mõistab talle lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 29 päeva. Kohus peab M.G puhul võimalikuks kohaldada
§ 74
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.G ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
Kohus leiab, et katseajaks tuleb määrata 2 aastat. Süüdistatava Denis Ivanov`i karistus
§ 257
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieteistaastase vangistusega. Kuna Denis Ivanov ei ole varem sellise kvalifikatsiooniga kuritegu toime pannud, siis peab kohus võimalikuks karistada teda vangistusega 1 aasta.
§ 199
lg 2 p 5,7,8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieteistaastase vangistusega. Denis Ivanov on varasemalt karistatud varguse toimepanemise eest vangistusega ning see ei ole avaldanud soovitud 26
(30)1-10-3661 positiivset mõju talle. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista talle karistuseks selle kuriteo eest vangistus 1 aasta ja 6 kuud, arvestades kuriteo episoodide rohkust, s.o 8 episoodi.
§ 64
lg 1 tulenevalt loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistab Denis Ivanov `ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistab Denis Ivanov `i vangistusega 1 aasta ja 4 kuud.
§ 68
lg 1 alusel arvestab kohus Denis Ivanov`i karistusaja hulka eelvangistuse aja 14.04.2009.a kuni 15.04.2009.a ja 03.09.2009.a kuni 05.09.2009.a, s.o 5 päeva ning ärakandmisele kuulub seega 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva.
§ 65
lg 2 alusel tuleb suurendada Denis Ivanov`i karistust eelmise kohtuotsuse järgi Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.10.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat) ning mõista liitkaristuseks talle 4 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada alates 12.10.2009.a Süüdistatava G.V karistus Süüdistatav G.V-le karistust mõistes arvestab kohus seda, et teda on varem kahel korral karistatud varguse toime panemise eest, kuid karistus ei ole avaldanud soovitud positiivset tulemust. Ta on kokku kriminaalkorras karistatud 4-l korral.
§ 199
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus peab põhjendatuks karistada teda vangistusega 9 kuud, arvestades seda, et ta pani toime ainult ühe varguse episoodi.
§ 202
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus leiab, et kuna süüdistatav ei tööta, siis ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke mõistes talle rahalise karistuse. Kohus leiab, et G.V on põhjendatud karistada nimetatud paragrahvi järgi vangistusega 6 kuud. Vastavalt
§ 64
lg 1 tuleb lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, ning mõista G.V-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.V vangistusega 8 kuud. Vangistuse aega arvestada alates 18.06.2010.a. Süüdistatava V.A karistus
§ 199
lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus peab põhjendatuks karistada teda vangistusega, kuna varasemalt on teda karistatud sama kvalifikatsiooniga kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ning see ei ole avaldanud soovitud positiivset mõju. Samuti leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendtaud, kuna süüdistatav ei tööta ning seetõttu on raskendatud selle tasumine.
§ 202
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus leiab, et nimetatud paragrahvi alusel tuleb V.A karistada vangistusega 4 kuud, arvestades seda, et teda on varasemalt vaid korra karistatud kriminaalkorras. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja 27
(30)1-10-3661 karistada V.A vangistusega 8 kuud. Kohus leiab, et kuna süüdistatavat ei ole varasemalt karistatud vangistusega, siis on põhjendatud kohaldada
§ 74
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui V.A ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
Kohus leiab, et katseajaks tuleb määrata 2 aastat. IV Asitõendid Kohus leiab, et asitõendid – kirves ja teksapüksid, mis asuvad hoiul Narva politseiosakonnas, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Vastavalt KrMS lg 3 p-lt 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. V Tsiviilhagid Kohus leiab, et tsiviilhagid tuleb rahuldada, arvestades süüdistatavate õigeksvõttu. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seotud kostjate õigeksvõtuga. TsMS § 217 lg 5 kohaselt esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda. Seega arvestab kohus sellega, et osade süüdistatavate esindajad vaidlesid hagiavalduste täielikule rahuldamisele vastu, kuna süüdistatavad ei võtnud nende avaldust tagasi ega parandanud seda. M.G ja Ivanovi kaitsja leidis, et kuna süüdistatavad võtsid tsiviilhagid õigeks, siis selles vaidlust ei ole. Seega on kohus nende vastu esitatud tsiviilhagide lahendamisel seotud nende õigeksvõtuga ning rahuldab kannatanu Xxxja Xxxi hagid M.G vastu. Õigeksvõtust tulenevalt rahuldab kohus ka kannatanute Xxx`i ja Xxx hagid Denis Ivanov`i vastu. Süüdistatavate G.V ja V.A kaitsjad leidsid, et tsiviilhagide rahuldamine on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub sellega, et kannatanu Xxx`i hagi nõude summat tuleb vähendada, arvestades esitatud nõudest maha talle kriminaalmenetluse käigus tagastatud esemete väärtuse. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohtuotsuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib 28
(30)1-10-3661 võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1, 2). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tsiviilhagid tuleb rahuldada järgmiselt: M.G-lt tuleb mõista välja kannatanu Xxxkasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 7990 krooni. M.G-lt tuleb mõista välja kannatanu Xxx`i kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 2200 krooni. Denis Ivanov`ilt tuleb mõista välja kannatanu Xxx`i kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 18 170 krooni. V.A-lt , Denis Ivanov`ilt ja G.V-lt tuleb solidaarselt välja mõista kannatanu Xxx`i kasuks 19160 krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. V.A-lt tuleb välja kannatanu Xxx`i kasuks välja mõista 3000 (krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. V.A-lt tuleb välja mõista kannatanu Xxx`i kasuks 10 000 krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. V.A-lt tuleb välja mõista kannatanu Xxx`i kasuks 14 733, 25 krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Denis Ivanov`ilt tuleb välja mõista kannatanu Xxx kasuks 7629 krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. V Menetluskulud Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub neilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuritegude toimepanemises süüdimõistmise tõttu igaühelt summas 6525 krooni. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Mari-Liis Avikson Kohtunik 29
(30)