Obsah (7)

§ 63§ 68§ 83§ 2§ 16§§ 57§ 320

4-17-3955 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3955 (2330,17,003685) Väärteoprotokolli number AB1

§ 63

lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistada A.N toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi arestiga 25 (kakskümmend viis) päeva. Arvata

§ 68

lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 06.07.2017 kell 23.39 kuni 08.07.2017 kell 23.39, so 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub 23 (kakskümmend kolm) päeva aresti. Aresti kandmise alguseks lugeda arestimajja saabumise aeg.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida A.N-ile (ik XXX, elukoht xxx) kuuluv sõiduk Volkswagen Passat reg nr xxx (VIN kood – WVWZZZ31ZLE228791) VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. VTMS § 205 lg 2 alusel on A.N kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse Vahtra 3, Narva - 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetlusalune isik jätab aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so

1. oktoobrist
2. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
3. novembrist
4. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. MAAKOHUS TUVASTAS 07.07.2017 väärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 06.07.2017.a kell 23:39, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Tallinna mnt 41 maja lähedal, juhtis A.N mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,46+/-0,05 mg/l, seega oli mitte vähem kui 0,41 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava katxxoria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud Karl-Sander Eensoo poolt 08.06.
5. Sõiduk paigutati valvega politseiasutusse (lk 34). Seega rikkus menetlusalune isik A.N Liiklusseaduse §69 lg 3 ja 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse §§ 224 lg 2 ja 201 lg 2 järgi. Vastavalt kinnipidamisprotokollidele (lk 9), peeti A.N kinni 06.07.2017 kell 23.39 VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel. 2 4-17-3955 Ida Prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks (lk 1). I Kohtuistung Kohtuistungil taotles politsei esindaja A.N konfiskeerimise kohaldamist. suhtes aresti määramist ja sõiduki Kohtuistungil ei tunnistanud A.N ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ning selgitas, et 06.07.2017 ta istus juhi kõrval ning tal oli kaine juht Xx. A.N sõnul ei olnud ta roolis. Ta püüdis põgeneda politsei eest kuna oli eelnevalt karistatud ja oli joonud. A.N oli kindel ja teadis, et politseiautos olev video peaks kõik näitama, kuid see video, mis oli esitatud kohtusse ei näita mitte midagi ning midagi ei tõenda, kas tema või keegi teine, kus kohast keegi välja jookseb, kuhu jookseb. Seal oli ainult näha, et politseiauto on peatunud ning ei olnud isegi peatussignaali. A.N väitis, et see fakt, et keegi nägi tema nägu on võimatu, kuna video peal ei ole isegi auto marki näha. Tunnistaja politseitöötaja Xx selgitas kohtus, et 06.07.2017 teostades riikliku järelevalvet Tallinna maanteel Narva linnas, märkas tema Volkswagen Passatit registreerimisnumbriga xx, mis liikus kahtluse sõidustiiliga, nimelt lisas sõidukijuht kiirust ning pööras järsult Astri keskusse parklasse. Xx märkas, et roolis istus tumedate juustega meesterahvas, seljas oli tal hallide varrukatega ning sinist värvi jope. Kuna seal oli valgustatud tänav, Astri keskuses on suur ekraan, mis valgustab päris hästi teed ja kuna ta oli varem isikuga tööalaselt ka kokku puutunud siis ta tundis isiku näo koheselt ära. Otsustades sõidukijuhi kontrollida järgnes Xx selle sõidukile. Jõudes siis Astri keskuse parkimisplatsi juurde jooksis juhipoolselt uksest välja eelnevalt kirjeldatud meesterahvas. Xx otsustas siis isikule järgneda ning pidas ta kinni Astri keskuse parkla juures haljasalal. Samuti S. Xx selgitas, et auto tagumisest uksest astus välja veel üks meesterahvas ning samuti ka kõrvalistuja poolsest uksest. Kontrollides kinnipeetud isikut selgus, et tegemist on A.N-iga. Isikule tehti indikaatorvahendi kasutamise protseduuri, mis näitas siis 0,41 mg/l väljahingatavas õhus, toimetasid ta politseijaoskonda, kuna isik oli nõus tõendusliku alkomeetri läbiviimise protseduuriga ning samuti selgus ka, et isikul puudub juhtimisõigus. Tunnistaja politseitöötaja Xx selgitas kohtus, et
6. juulil 2017 oli ta teenistuses patrullpolitseinikuga Xx. Kell 23:38 paiku märkasid nad sõidukit Volkswagen Passat, kes liikus nende vastu. Xx, kes oli politseiauto rooli taga, märkas, et juht oli meesterahvas, temal oli tumeda värvi juuksed ja tal oli hallide varrukatega jope, tumedat värvi ja ta vaatas nende poole näoga. Pärast sõiduk lisas kiirust ja järsku pööras Astri parklasse. Nad sõitsime auto järgi ja Astri parklasse juurde jõudes ta märkas kuidas juhipoolselt küljest väljus eelnevalt kirjeldatud meesterahvas ja hakkas jooksma. Samuti kõrval istuküljest lahkus veel üks meesterahvas ja tagumiseküljest väljus ka veel üks meesterahvas ja jäi seisma. Xx hakkas jooksma juhi järgi ja Xx sõitis politseiautoga nende järgi. Pärast Xx pidas kinni juhi ja selgus, et juht oli A.N . Talle tehti indikaatorivahenditega testi, mille näit oli 0,41 mg/l väljahingatavas õhus. Samuti selgus, et juht oli eelnevalt kõrvaldatud juhtimiselt. Pärast toimetasid teda Narva politseijaoskonda, juht oli nõus läbida alkoholtesti tõenduslikku alkomeetritega, mis näit oli 0,41 mg/l. Juht ei olnud rikkumisega nõus ja selgitas, et on nõus ainult sellega, mis on politseiauto pardakaameral. Xx rõhutas kohtuistungil, et A.N oli sõidukijuht. Tunnistaja Xx selgitas kohtus, et ta juba ei mäleta kõiki selle päeva (06.07.2017) asjaolusid täpselt, 3 4-17-3955 kuid kinnitas, et juhtis ta Volkswagen Passat, A.N istus autos reisija kohal ning veel üks sõber nimega Xxr istus tagant. Xx ütles, et politsei neid ei peatanud ningxxsõbradega ise peatasid Hotell Euroopa taga parklas, et suitsetada. Edasi pöörda tagant sõitis politseiauto vilkuritega ja miks Vadim jooksis ära,xxei tea. Enne seda kui politsei sõitis välja Vadim oli kusagil auto juures, kus täpsemalt ta juba ei mäleta. Samuti ei mäleta ta millised riided oli tal seljas. Kohus avaldas ka asja materjalid: lk 1-2 – saatekiri; lk 3 - väärteoprotokoll; lk 4 – A.N ütluste tõlge; lk 5 – protokoll järelevalve meetme kohaldamise kohta; lk 6 – sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; lk 7 indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga; lk 8 – A.N ütluste tõlge; lk 9 – isiku kinnipidamise protokoll; lk 10 – A.N ütluste tõlge; lk 11-12 - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll; lk 13 – ID-kaardi koopia; lk 14 – sõiduki teisaldamise akt; lk 15-21 - PPA sõiduauto vaatlusprotokoll koos fototabeliga; lk 23-24 – A.N allkiri; lk 26 – 12.05.2017 müügileping; lk 27 – 11.06.2017 müügileping; lk 28 – 11.06.2017 müügileping; lk 29 – maanteeameti andmete väljavõtte; lk 30 – politsei andmebaasist väljatrükk; lk 31-32 – PPA teatis karistusregistrist; lk 33-34 – 9.06.2017 kohtuotsuse koopia; lk 35 – kohtualluvuse saatmise määrus; lk 35- videosalvestus, CD-R plaat pealkirjaga „VTA 233017003685, Tallinna mnt 41, Narva, 6.07.2017, Volkswagen Passat xx“. II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et A.N tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning Liiklusseaduse (edaspidi LS) §-des 201 lg 2, 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist. A.N süü on tõendatud väärteoprotokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, sõiduki teisaldamise aktiga, PPA sõiduauto vaatlusprotokolliga, maanteeameti andmete väljavõttega, PPA teatisega karistusregistrist ning tunnistajate Xx ja Xxu ütlustega. Väärteoprotokolli (tl 3-4) kohaselt, 06.07.2017.a kell 23:39, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Tallinna mnt 41 maja lähedal, juhtis A.N mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,46+/-0,05 mg/l, seega oli mitte vähem kui 0,41 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava katxxoria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud Karl-Sander Eensoo poolt 08.06.

1. Järelevalve meetme kohaldamise kohta protokolli (lk 5) kohaselt 06.07.2017 kell 23:39 seoses sellega, et A.N oli sõiduki roolis ja põgenes, kasutati isiku suhtes käerauad, kuna oli alust arvata, et ta võib oma põgenemist jätkata. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 6) tuleneb, et 06.07.2017 A.N oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuna tal puudub vastava katxxoria sõiduki juhtimisõigus. 4 4-17-3955 Nagu nähtub indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (lk 7), 06.07.2017 kell 23:39 tuvastati A.N poolt väljahingatavas õhus vähemalt 0.41 mg/l alkoholi. Isiku kinnipidamise protokolli (lk 9-10) kohaselt oli A.N kinni peetud 06.07.2017 kell 23:39 VTMS § 44 lg 1 alusel. Sõiduki teisaldamise akti (lk 14) kohaselt 07.07.2017 kell 01:15 teisaldati sõiduk Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xx aadressilt Tallinna mnt 41, Narva politseiasutusse aadressil Tiigi 9, Narva. Vaatlusprotokolli (tl 15-21) registreerimisnumbriga xx. kohaselt oli vaadeldud sõiduk Volkswagen Passat Maanteeameti andmetel puudub A.N mootorsõiduki juhtimisõigus (lk 29). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A.N varem väärteokorras karistatud, sealhulgas korduvalt LS § 201 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemise eest (lk 31-32 , 40-41). Tunnistajad Xx ja Xxu kinnitasid kohtus, et just A.N juhtis mootorsõidukit. Samuti märkasid tunnistajad, et, olles märkinud politseiautot, jooksis A.N sõiduauto juhiistmelt ära ja hakkas põgenema. Ülalnimetatud tõenditega on A.N väide selle kohta, et ta ei juhtinud sõiduautot, ümber lükatud. Kohus on seisukohal, et ei ole alust arvata, et tunnistajad Xx ja Xx eksisid või andsid kohtus valeütlusi. On tuvastatud, et need tunnistajad ei ole A.N tuttavad ning olid temaga varem kokku puutunud vaid oma töökohustuste täitmise käigus. Ei ole tuvastatud, et nendel oleks mingi alus valeütluste andmiseks. See fakt, et tunnistajad on politseinikud, iseenesest ei anna alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses, kuna enne ülekuulamist nad olid hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Ülaltoodu alusel eelistab kohus kohtuotsuse tegemisel just ülalnimetatud tunnistajate ütluseid. Kohus asub seisukohale, et nii menetlusaluse isiku A.N, kui ka tunnistaja Xxi ütlused ei ole usaldusväärsed kuna nad ei ole kooskõlas objektiivselt tuvastatud asjaoludega. Kohus on seisukohal, et ülalmainitud kaitseversioon on väljamõeldud A.N poolt selleks, et vabaneda vastutusest Liiklusseaduse järjekordse rikkumise eest. Tunnistaja Leonovi näol on tegemist A.N tuttavaga. Seetõttu lähtub kohus otsuse langetamisel tunnistajate Xx ja Xxu ütlustest. Kohus nõustub menetlusaluse isiku väitega, et politsei tehtud videosalvestis ei oma tõenduslikku väärtust seoses sellega, et antud video on segane ja pilt on ebaselge, kuid see ei anna alust menetluse lõpetamiseks kuna kohtul oli võimalus tuvastada tõtt teiste tõendite alusel. Vastavalt Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3, mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
2. 5 4-17-3955 Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 3 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani A.N toime mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,41 milligrammi ning mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, st LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 ettenähtud väärtegusid. Kohus asub seisukohale, et A.N pani süütegusid toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A.N teadis, et tal puudub juhtimisõigus ning seda, et ta on alkoholijoobes ning vaatamata sellele tahtis juhtida sõiduautot, ning juhtis seda. Seega, A.N on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.N karistust kergendavad või raskendavad asjaolud

§§ 57, 58 mõttes puuduvad.

Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Samuti liiklusseaduse § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse määramisel arvestab kohus ka sellega, et A.N on varemgi karistatud erinevate liiklusaluste süütegude eest rahatrahvide ning arestiga ning vaatamata selle pani taas tahtlikult toime uusi tahtlikke liiklusalaseid süütegusid. Sellega seoses asub kohus seisukohale, et selleks, et aidata A.N paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida teda, tuleb kohaldada tema suhtes karistusena arest.

§ 63

lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel tuleb karistada A.N toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Kohus asub seisukohale, et A.N süüaste on väga suur kuna ta, omamata juhtimisõigust, juhtis sõiduautot alkoholijoobes, millega seoses väärib ta karistust, mis on maksimummäärale lähedane. IV Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine 6 4-17-3955

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale ning tulenevalt

§ 83

lg-st 6 võib väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Sõiduki teisaldamise akti ja vaatlusprotokolli alusel võeti A.N-ilt ära ja paigutati politseiasutusse sõiduk Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xx, VIN-kood WVWZZZ31ZLE228791, mille vastavalt 11.06.2017 sõlmitud müügilepingu (lk 27) alusel omanikuks on A.N. Kohus luges tuvastatuks, et A.N 06.07.2017.a kell 23:39, olles ebakaines olekus ja juhtimisõiguseta juhtis sõiduautot Volkswagen Passat reg.nr. xx, sõites sellega Narvas, Tallinna mnt 41 tänaval, kus oli kinni peetud politseitöötajate poolt. A.N , kasutades sõiduautot Volkswagen Passat registrinumbriga xx, pani toime väärteo. Seega sõiduauto Volkswagen Passat registrinumbriga xx on väärteo toimepanemise vahendiks. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine (RKKKL 3-1-27-07). Süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab uute samalaadsete tegude toimepanemist, seda eelkõige asjade puhul, mis on spetsiaalselt süüteo toimepanemiseks loodud või kohandatud. Öeldu kehtib aga ka juhul, kui teo toimepanemise vahendiks on vabas tsiviilkäibes olev asi. Kui konfiskeeritakse suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv (RKKKL 3-1-1-37-07). Lahendis 3-1-1-37-07 aktsepteeris Riigikohtu üldkogu sõiduauto konfiskeerimist isikult, kes on pannud toime joobes juhtimise, omistades sellele meetmele samaaegselt karistusliku tähenduse. Seega võib teha järelduse, et konfiskeerimist kui muud mõjutusvahendit kohaldatakse eelkõige õiguskorra tugevdamise eesmärgil. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid (sõiduautoga Volkswagen Passat pani A.N toime väärteo) ning isiku eelnevat käitumist (A.N on varemgi karistatud juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki juhtimise eest), asub kohus seisukohale, et sõiduki Volkswagen Passat tuleb konfiskeerida selleks, et vältida edaspidi antud sõiduki kui väärteo toimepanemise vahendina kasutamist analoogsete süütegude toimepanemisel.

§-83 kohaselt ei ole konfiskeerimine kohustuslik, kuid antud juhul on kohtu hinnangul sõiduki konfiskeerimine on lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest põhjendatud. Väärteo toimepanemisel sõiduk kasutati väärteo toimepanemise vahendina, ilma antud sõiduki kasutamiseta ei oleks süüteo realiseerimine olnud võimalik. Konfiskeerimist tuleb kohaldada eripreventiivse eesmärgil, et suunata isikut edasisele õigusekuulekale käitumisele kuna menetlusalune isik on äärmiselt kalduv samalaadsete liiklussüütegude toimepanemisele. V Menetluskulud Väärteomenetlusseadustiku § 38 lg 1 alusel kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. 7 4-17-3955 KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas väärteoasjas tunnistaja Xxu sõidukulud summas 12 eurot. Kohus on seisukohal, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta kohtukulud - Xxu sõidukulud summas 12 eurot – riigi kanda. VI Valeütluste andmisega seonduvalt Kohus asub seisukohale, et tunnistaja Xx andis kohtuistungil valeütlusi ning süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel tuleb teavitada prokuratuuri sellest, et Leonovi tegevuses ilmnevad

§ 320ettenähtud kuriteo tunnused.

Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 Innokenti Menšikov Kohtunik 8