Väärteoasi nr 4-17-5977 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus 19.12.2017.a) Väärteoasja number 4-17-5977 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Taotlus taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane N.J isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 72 lg 1, 2 alusel asendada N.J-ile 07.05.
- a otsusega väärteoasjas nr 249016001060 määratud rahatrahv summas 120 eurot, mis on 30 trahviühikut, 3 (kolm) päeva arestiga. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada N.J-i ilmuma karistuse kandmiseks Tartu arestimajja (Riia 179A Tartu linn)
- jaanuaril
- a kell 10.
- Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmiseks arestimajja, on tulenevalt VTMS § 205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist. Välja mõista N.J-ilt riigituludesse sundtoomise kulu 18 (kaheksateist) eurot ja 70 senti. Sundtoomise kulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99917700083188 ja selgituseks „väärteoasi nr 4-17-5977, sundtoomise kulu“. Kohtumäärus tuleb edastada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Jaanika Pajustele ja N.J-ile. 1
(3)Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 07.05.2016 määras Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 249016001060 N.J-ile rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 24.05.
- Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 26.10.2017 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 09.11.2017 saatis kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi summas 120 eurot asendamine arestiga. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 12.12.
- Kohtukutse toimetati N.J-ile isiklikult kätte 28.11.
- Süüdlane kohtuistungile ei ilmunud, mistõttu kohaldas kohus N.J-i sundtoomist järgmisele kohtuistungile. 19.12.2017 kohtuistungil kinnitas N.J , et tal on rahatrahv tasumata, kuid ta ei osanud seda põhjendada. Selgus, et N.J sissetulekut ei oma ja elab koos emaga viimase pensionist. Väidetavalt on ta tööd otsinud, kuid teda ei võeta tööle. Süüdlane on valmis rahatrahvi asemel aresti kandma, kuid soovis seda teha uuel aastal, kuna ta on kohustatud oma ema eest hoolitsema. KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. N.J kinnitas kohtuistungil, et tal on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv jätkuvalt tasumata. Seda, miks ta rohkem kui poolteist aastat tagasi määratud karistust täitnud ei ole, süüdlane põhjendada ei osanud. N.J ei tööta ja ei oma mingisugust sissetulekut. Süüdlane pidas võimalikuks saada rahalisi vahendeid karistuse tasumiseks juhutööde tegemisega, kuid kohtu arvates ei ole see kuigi tõenäoline, kuna siiani ei ole süüdlane sellist võimalust leidnud. Seega rahatrahvi tasumine ei ole reaalne ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt on kohus arvamusel, et N.J-ile määratud rahatrahv tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. N.J-ile määrati karistuseks rahatrahv 120 eurot, s.o 30 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab 30 trahviühikule 3 päeva aresti. Karistuse kandmiseks tuleb N.J endal ilmuda Tartu arestimajja 03.01.
- a kell 10.
- Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmiseks arestimajja, on õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist. Menetluskulud Kohus on seisukohal, et N.J-i sundtoomisega põhjustatud kulu tuleb KrMS § 173 lg 3 alusel N.J-ilt välja mõista. 2
(3)VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud ja § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. Tartu Maakohus on 12.12.
- a määrusega kohaldanud N.J-i suhtes sundtoomist, kuna ta jättis mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Selleks, et tagada N.J-i kohalolek kohtuistungil ja asja lahendamine, pidas kohus vältimatuks kohaldada N.J-i sundtoomist. Sundtoomise kulude õiendist nähtub, et kui sundtoomine teostati politseiasutuse struktuurüksuse asukohajärgses linnas, on sundtoomise kulu 18,70 eurot. Selline kulu on tekkinud N.J-i enda süül, kuna tema on käitunud menetlust takistavalt ja tema kohaloleku tagamiseks ei olnud muud võimalust kui KrMS § 139 sätteid järgides kohaldada tema sundtoomist. Eelnevast tulenevalt tuleb sundtoomise kulu summas 18,70 eurot välja mõista N.J-ilt . Nimetatud summa tuleb hüvitada määruse resolutsioonis kirjutatud korras. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS §
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)