4-17-4787/44

4-17-4787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4787 (2330,17,004613) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Marju Palm, Jelena Muttonen Tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 275 lg 1 järgi Menetlusalune isik M.Z isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel – vene keel, töökoht puudub Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isiku kaitsja – Valli Murde Kohtuvälise menetleja esindajad - Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupp IV vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva, Irina Reino Ida prefektuuri Narva Tunnistajad: xxx ja xxx Kohtuistungi toimumise aeg 14.11.2017, 06.12.2017, 07.12.2017, 05.01.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada M.Z süüdi 18.08.2017 avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 20 (kakskümmend) päeva aresti. Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 18.08.2017 kell 23.40 kuni 20.08.2017 kell 09.10, so 1 (üks) päev. Ärakandmisele kuulub 19 (üheksateist) päeva aresti. 1 4-17-4787 VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus M.Z-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase M.Z-i arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 alusel kui süüdlane M.Z ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (
2. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. Menetluskulud kaitsja Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest summas 369 (kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot 60 (kuuskümmend) senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
3. jaanuarist
4. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
5. jaanuarist
6. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. MAAKOHUS TUVASTAS Väärteoprotokollis AB1510622 oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 18.08.2017 ajavahemikul kell 23:40 kuni 23:59 isik olles joobeseisundis, viibides aadressil Kangelaste 2, Narva kasiino FENIKS lähedal, kella 23:40 paiku olles paigutatuna politseisõidukisse, solvas patrullpolitseinikku xxxt ja politsekadetti xxx, kui avaliku korda kaitsva võimuesindajad, seoses nende ametikohustuse täitmisega, kasutades nende suhtes väljendit - "mentõ-kozlõ", millega solvas politseiametnike, politseiametnikud tundsid ennast solvatuna. Kella 23:59 paiku isik, viibides arestimajas aadressil Vahtra 3, Narva linn sülitas patrullpolitseinikku xxx näkku selline tegevus solvas ametikohustusi täitnud politseiametnikku. Seega pani menetlusalune isik toime väärteo, mis on kvalifitseeritav karistusseadustiku § 275 lg 1 järgi. Vastavalt kinnipidamisprotokollile (lk 8), peeti M.Z kinni 18.08.2017 kell 23.40 VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel. Ida Politseiprefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks. I Kohtuistung 1.1 05.01.2018 kohtuistungile menetlusalune isik M.Z ei ilmunud. Tema kaitsja teavitas kohut, et tema kaitsealune M.Z on avaldanud soovi arutada asja ilma M.Z-i 2 4-17-4787 osavõtuta. Sellega seoses ning VTMS § 90 lg 1 alusel arutas kohus väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kaitsja palus lõpetada väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna tema arvates menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtuistungil taotles politsei esindaja M.Z-i suhtes aresti määramist, motiveerides seda sellega, et tegemist on väga tõsise süüteoga (riigivõimu esindaja solvamine), M.Z oli varasemalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas oli karistatud samalaadse süütegu toimepanemise eest ja tahtlikult jätkub niisugune käitumine. Temale määratud karistused ei mõjutanud teda mingisugusel moel, rahatrahve ta ei tasu. 1.2 Tunnistaja xxx selgitas kohtus, et augustikuus 2017.aastal, olles politseiteenistuses, said nad paarimehega väljakutse kasiino juurde seoses sellega, et isik visati kasiinost välja ning isik soovib tagasi kasiinosse sisenda, kuid turvatöötaja ei lubanud seda. Jõudes sündmuskohale, kohtasid nad M.Z, kes alguses ei olnud agressiivne, aga kui nad soovisid M.Z-i isikut kontrollida, siis isik muutus agressiivseks. Kuna isikut kontrollides tuvastasid nad, et isikule on määratud sundtoomine, siis toimetasid M.Z-i jaoskonda. Olles politseiautos, kinnipeetud isik ütles mendid on kitsed või midagi sellist. Kuna sõiduautos oli ainult tema ja paarimees, siis ta arvab, et need sõnad olid suunatud nendele. Arestimajas isik sõimas teda ja tema paarimeest. M.Z hakkas kätega vastu seina peksma, sellest tekkisid M.Z verised nukid ja käed. Kuna M.Z oli agressiivne, siis otsustasid isiku sutes kasutada käeraudu tema enda ja politseinikute ohutusse mõttes, kuna isik oli nii agressiivne, siis ta võis tungida ka politseinikule kallale. Kui nad olid käerauad ära pannud, siis isik sülitas kaks korda näkku xxx paarimehele ja seejärel toimetasid isiku kambrisse. Tunnistaja xxx selgitas kohtus, et 18.08.2017, olles Narva politseijaoskonna patrullpolitseinikuna ametiülesannete täitmisel said nad paarimehega (mõlemad olid politseivormis) väljakutse aadressil Narva, Kangelaste 2 kasiinos, kus üks isik takistab kasiino tööd, olles agressiivne ning alkoholijoobes. Saabudes sinna, kasiino juures oli avastatud isik - M.Z , kes oli tõesti agressiivselt meelestatud kasiino turvatöötajate suhtes. Seejärel oli tuvastatud, et M.Z-i suhtes on kehtiv sundtoomise määrus. Kas kasiino juures või patrullsõidukis, aga isik nii tema kui tema kolleegi suhtes kasutas sellist väljendit nagu „mendid – sokid“ ehk „mentõ – kozlõ“. Isik oli toimetatud jaoskonda, seejärel arestimajja. Koridoris pakkus M.Z mitu korda politseinikutele astuda temaga seksuaalsesse vahekorda ja kasutas väga palju ebatsensuurseid väljendeid politseiametniku suhtes. Arestimajas isiku suhtes oli tehtud läbivaatus. M.Z pidevalt eiras politseiametniku korraldusi. Olles arestimajas, isik hakkas oma rusikatega taguma arestimaja seina. Seega otsustas tema kasutada M.Z-i suhtes vahetusundi, füüsilist jõudu ning käeraudu, et lõpetada selline tegevus, kuna see on arestimajas lubamatu. Kogu see protsess toimus koridoris ja kui nad koos isikuga saabusid tagasi arestimaja ruumi, kus toimub kinnipeetute läbivaatus, isik kahel korral sülitas talle näkku verega, mille tõttu sai xxx bameeldivat kontakti isiku verega, silmad, suu. Samuti xxx lisas, et isik veel väitis, et tal on HIV või hepatiit. Peale seda M.Z oli toimetatud kambrisse. 1.3 Kohus avaldas ka asja materjalid: tl 4 - väärteoprotokoll, tl 5-7 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tl 8 - isiku kinnipidamise protokoll, tl 12 - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tl 13 - ettekanne selle kohta, et Sergei 3 4-17-4787 M.Z-i läbivaatusel oli avastatud kehtiv isikutunnistus xxx nimele, tl 14-15 - vaatlusprotokoll koos fototabeliga, vaatlusprotokolliga on vaadeldud CD plaat arestimaja ülekuulamisruumi turvasalvestisega, tl 16-17 - teatis karistusregistrist M.Z-i kehtivate karistuste kohta, tl 18 salvestis, DVD-R plaat. Salvestis DVD-plaadil koosneb 3 failist, kaks nendest on Wordi formaadis. Esimene fail nimega „CD vaatluse protokoll - xxx sülitamine“ ning teine fail nimega „Fototabel 12.09.17 xxx sülitamine“. Kolmas on videofail nimega „AM xxxi sülitamine“, millest nähtub, et 18.08.2017 kell 23:56 Narva politseijaoskonna arestimajas oli üks politseiametnik, kes tegeles menetlusdokumendi vormistamisega ja tema vastas oli erariietes isik, sinise pusaga ja musta värvi lühikeste pükstega, kes istus laua taga vasaku küljega politseiametniku suunas. Kell 23:58:01 tõusis eraisik äkiliselt püsti ning lõi ühe korra vasaku käe ja ühe korra parema käe seljaga temast paremal asuvat seina. Politseiametnik reageeris sellele kohe ning isikul kahe käega haaras kaelapiirkonnast ning isiku ruumist põrandale tõmbas. Kell 23:59:29 tõi politseiametnik isiku ruumi tagasi. Isiku käed oli juba raudu pandud. Kell 29:59:32 oli näha eraisikut politseiametniku suunas tegemas peaga liigutust, mis on sarnane sülitamisega. Peale sellist liigutust surutakse eraisik ruumi alumisse paremasse nurka. Salvestises puudub heli. II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas 2.1 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära politsei esindaja, tunnistajad, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et M.Z-i tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist. 2.2 M.Z-i süü on tõendatud väärteoprotokolli, videosalvestise ning tunnistajate xxx ja xxx ütlustega. Väärteoprotokolli (tl 4) kohaselt, 18.08.2017 ajavahemikul kell 23:40 kuni 23:59 M.Z olles joobeseisundis, viibides aadressil Kangelaste 2, Narva kasiino FENIKS lähedal, kella 23:40 paiku olles paigutatuna politseisõidukisse, solvas patrullpolitseinikku xxx ja politsekadetti xxx, kui avaliku korda kaitsva võimuesindajad, seoses nende ametikohustuse täitmisega, kasutades nende suhtes väljendit - "mentõ-kozlõ" (ehk „mendid on kitsad“), millega solvas politseiametnike, politseiametnikud tundsid ennast solvatuna. Kella 23:59 paiku isik, viibides arestimajas aadressil Vahtra 3, Narva linn sülitas patrullpolitseinikku xxx näkku, selline tegevus solvas ametikohustusi täitnud politseiametnikku. Menetlusaluse isiku M.Z-i ütluste kohaselt (tl 5-7) ta ei tunnista enda süüd ülalnimetatud väärteo toimepanemises. Ta selgitas, et 18.08.2017 kasiino juures hakkasid politseinikud teda haarama käest, mis nööritas teda ning ta ütles lihtsalt valjusti „mendid on kitsed“, seejuures ta ei pöördunud konkreetselt politseinike poole ning ei kavatsenud kedagi solvata. Arestimajas viibides palus M.Z viia teda kambrisse, kuid seda ei järgnenud, siis ta lõi rusikaga vastu seina. Seejärel nagu M.Z selgitas, politseinik hakkas teda peksma ning nad koos kukkusid põranda peale, edasi politseinik tõstis teda põrandalt ning öeldes politseinikule, et tal ei ole õigust seda teha, M.Z sülitas politseiniku näkku, üritades rögasta sülge, kuna tundis 4 4-17-4787 iiveldust. Isiku kinnipidamise protokolli (tl 8) kohaselt oli M.Z kinni peetud 18.08.2017 kell 23:40 VTMS § 44 lg 1 alusel. Nagu nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 12), 18.08.2017 kell 23:45 M.Z-i loobus indikaatorvahendisse puhumast. Protokollis on märgitud, et isikul on verine huul, katkised rusikad, lõi vastu seina. Vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 14-15) tuleneb, et vaatluse objektiks on DVD plaat videosalvestisega, mis oli tehtud aadressil: Narva, Vahtra 3 asuvas Narva politseijaoskonna arestimaja ülekuulamisruumis. Nagu nähtub videosalvestisest (tl 18), 18.08.2017 M.Z käitus politseiasutuses agressiivselt ja ebaadekvaatselt. Isegi kui M.Z-i käed oli juba raudu pandud, ta ei rahunenud ja jätkas ähvardavate liigutuste tegemist politseiametniku suunas. Karistusregistrist M.Z-i kehtivate karistuste kohta teatise kohaselt on ta varem väärteokorras karistatud, sealhulgas KarS § 275 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise eest (tl 1617). Tunnistajad xxx ja xxx kinnitasid kohtus, et M.Z solvas neid, kui avaliku korda kaitsva võimuesindajad, seoses nende ametikohustuse täitmisega, kasutades nende suhtes sellist väljendit, mille tõttu politseiametnikud tundsid ennast solvatuna. Seejärel mõlemad tunnistajad kinnitasid seda, et M.Z viibides Narva arestimajas sülitas patrullpolitseinikku xxx näkku. 2.3 Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M.Z ei tunnistanud ennast KarS § 275 lg 1 järgi süüdi eesmärgiga vabaneda vastutusest toimepandud süüteo eest. On üldtuntud see, et väljend „mendid on kitsad/mentõ - kozlõ“, ehk „politseinikud on kitsed“ on arusaadav ja solvav nii eesti, kui ka vene keeles. Samuti on üldtuntud, et inimesele näkku sülitamine on tugev solvang. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on seisukohal, et antud juhul menetlusaluse isiku süüaste on isegi keskmisest suurem, kuna M.Z solvas politseiametnikke nii sõna, kui ka teoga, sülitades politseinikule näkku. M.Z tegudes ilmnevad nii objektiivsed, kui ka subjektiivsed väärteo tunnused. Kohus asub seisukohale, et M.Z pani väärteo toime otsese tahtlusega, s.t teadis, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja tahtis seda. M.Z teadis, et tema väljendid ja tegevus (sülitamine), mis oli suunatud politseinikele võivad solvata avalikku korda kaitsva võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega ning vaatamata sellele ta tahtis ning tegi seda. Õigusvastutust välistavad asjaolud puuduvad. Oma tahtlike tegudega pani M.Z toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise 5 4-17-4787 seoses tema ametikohustuste täitmisega, st karistusseadustiku § 275 lg 1 ettenähtud süüteo. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku § 275 lg 1 kohaselt seoses ametikohustuste täitmisega avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. M.Z-i karistust kergendavad või raskendavad asjaolud KarS §§ 57, 58 mõttes puuduvad. Karistuse määramisel arvestab kohus sellega, et M.Z on varemgi karistatud erinevate süütegude eest (sealhulgas ka KarS § 275 lg 1 järgi) rahatrahvide ja arestidega ning vaatamata sellele pani taas tahtlikult toime uue samalaadse tahtliku süüteo. Sellega seoses asub kohus seisukohale, et M.Z on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma üksnes arestiga. Võttes arvesse ka seda, et menetlusalune isik solvas politseinikke mitte ainult sõna, kui ka teoga, asub kohus seisukohale, et M.Z-i süüaste on keskmisest suurem. Ülaltoodu alusel kohus asub seisukohale, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb sel korral määrata M.Z-ile karistuseks aresti üle keskmise määra, st üle 15 päeva. IV Menetluskulud Väärteomenetlusseadustiku § 38 lg 1 alusel kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta kohtukulud - kaitsja Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest summas 369 eurot 60 senti - riigi kanda. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 Innokenti Menšikov Kohtunik 6