lg 2 p 7, 9 järgi D.I süüdistus
Lühimenetlus Prokurör Diana Helila Süüdistatav F.A ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX tõkend: vahistamine alates 10.03.2012, kahtlustatavana kinni peetud 07.02.2012 kuni 08.02.2012, 17.02.2012 kuni 19.02.2012, 28.02.2012 kuni 29.02.2012, 03.03.2012 kuni 04.03.2012, 05.03.2012 kuni 06.03.2012, 09.03.2012 Varasem karistatus: Varem kriminaalkorras karistatud 15 korda, viimane kord Harju Maakohtu 10.01.2012 otsusega
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 30 päeva, mille ärakandmiselt vabanes 19.01.2012. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe Süüdistatav D.I Ik: XXX, EV kodanik, algharidus, töökoht: oma sõnade järgi OÜ H , elukoht: XXX Tõkend: vahistamine alates 02.04.2012, kahtlustatavana kinni peetud 07.02.2012 kuni 08.02.2012, 17.02.2012 kuni 19.02.2012, 26.02.2012 kuni 27.02.2012, 29.03.2012 kuni 30.03.2012, 01.04.2012 1 Varasem karistatus: Varem kriminaalkorras karistatud 10 korda, viimased korrad: Harju Maakohtu 13.03.2009 otsusega
p 1; § 121; 199 lg 2 p 4, 5 järgi vangistus 2 aastat ja 8 kuud Harju Maakohtu 13.12.2011 otsusega
lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta 4 kuud, millest 4 kuud kuulus
lg 2 alusel kohesele ärakandmisele alates 12.09.2011 ning ärakandmata karistus 1 aasta jäeti tingimisi 2 aastase katseajaga kohaldamata. Vabanes koheselt ärakandmisele kuulunud vangistuse ärakandmiselt 11.01.2012. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON 1. F.A süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.02.2012 kuni 08.02.2012, 17.02.2012 kuni 19.02.2012, 28.02.2012 kuni 29.02.2012, 03.03.2012 kuni 04.03.2012, 05.03.2012 kuni 06.03.2012 so 11 (üksteist) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates F.A kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 09.03.2012. 4. F.A suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmistähtaja saabumisel. 5. D.I süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 6. D.I süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 7.
lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud. 8. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 9.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.02.2012 kuni 08.02.2012, 17.02.2012 kuni 19.02.2012, 26.02.2012 kuni 27.02.2012, 29.03.2012 kuni 30.03.2012, so 9 (üheksa) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev. 10.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada D.I-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.12.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta võrra ning mõista D.I-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev, millise karistuse ärakandmist arvestada
lg 2 p 9 ja
lg 2 alusel, seega isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos D.I ´ega ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis seisnes selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 02.02.2012 kella 18.41 ajal sisenes D.I Selver AS – le kuuluvasse kauplusesse Merimetsa Selver, aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56, pannes tal kaasasoleva spordikoti ostukärusse. Mõne hetke pärast sisenes samasse kauplusse ka F.A, võttes kätte ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A, liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: suitsupõsk väärtusega 1, 25 eurot, Talumehe ahjupraad väärtusega 5, 36 eurot, lastevorst väärtusega 1, 59 eurot, juustutäissuitsuvorst väärtusega 3, 45 eurot, neli kera Koore juustu koguväärtusega 20,40 eurot, kalapulgad väärtusega 0, 38 eurot, Tallinna kalafilee väärtusega 1, 72 eurot, lõhe võileivakreemi väärtusega 1, 46 eurot ehk kauba koguväärtusega 35, 61 eurot - D.I ´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning suundus kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal väljus kauplusest ka D.I selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Sellise tegevusega tekitasid F.A ja D.I kannatanule kahju summas 35, 61 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos D.I ´ega ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis seisnes selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 07.02.2012 kell 12.57 sisenes D.I Selver AS – le kuuluvasse kauplusesse Merimetsa Selver, aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56, pannes tal kaasasoleva spordikoti ostukärusse. Samal päeval kell 12.58 sisenes samasse kauplusesse F.A, võttes kätte ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A , liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: raseerija väärtusega 10. 80 eurot, seitse kera Koore juustu väärtustega 9, 10 eurot, 2 x 5, 07 eurot, 5, 09 eurot, 5, 12 eurot, 5, 77 eurot ja 5, 13 eurot, raseerimissüsteem B1 väärtusega 3, 07, eurot, üks pudel Bacardi Oakheart väärtusega 17, 99 eurot, kahed meeste pakisokid väärtusega 2 x 4, 40 eurot, kahed meeste spordisokid väärtustega 4, 41 eurot ja 4, 15 eurot, ahjupraad kastmes väärtusega 8, 12 eurot, seapraad Klassik väärtusega 7, 96 eurot, ahjupadrun väärtusega 7, 82 eurot ehk kaubad koguväärtusega 109, 47 eurot – D.I ´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning suundus kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal väljus kauplusest ka D.I selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Kuid kuritegu jäi D.I ´el ja F.A lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos D.I ´ega ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis seisnes selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 17.02.2012 kell 19.45 sisenes D.I Selver AS – le kuuluvasse kauplusesse Pelgulinna Selver, aadressil Tallinn, Sõle 51, pannes tal kaasasoleva spordikoti ostukärusse. Samal päeval kell 19.46 sisenes samasse kauplusesse F.A , võttes kätte ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A , liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: üks pudel Viru Valge Waterlemon väärtusega 7, 09 eurot, kaks pudelit Laua Viin koguväärtusega 23, 80 eurot, täissuitsuvorst Tallinn väärtusega 2, 85 eurot, sink Suitsusaun väärtusega 3, 91 eurot, üks pakk karbonaati väärtusega 2, 54 eurot , kolm pakki täissuitsuvorsti koguväärtusega 9, 87 eurot, kaks pakki juustu koguväärtusega 7, 30 eurot, kaks pakki Lepasuitsufilee rulli koguväärtusega 8, 30 eurot, kaks pakki juustu Saare light koguväärtusega 8,30 eurot, kaks pakki suitsujuustu kiles koguväärtusega 5, 18 eurot, täissuitsuvorst Tallinn väärtusega 2, 85 eurot ehk kaubad koguväärtusega 81, 99 eurot – Aimur 4 D.I´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning suundus kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal käis D.I kaupluses ringi selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Kuid kuritegu jäi D.I ´el ja F.A lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, 28.02.2012 kella 14.58 ajal, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas Prisma Peremarket AS - le kuuluvas kaupluses Kristiine Prisma, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli pakendit toidulisandeid koguväärtusega 90 eurot, kolm pakendit toidulisandit Whey3 koguväärtusega 76, 5 eurot, kaks pakendit toidulisandit Aremix koguväärtusega 61, 30 eurot, ühe pakendi toidulisandit Roca väärtusega 25,50 eurot, pannes nimetatud esemed kaasasolevasse spordikotti. Seejärel läbis F.A kassaderivi, jättes kauba eest summas 253, 3 eurot tasumata, kuid kuritegu jäi F.A lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, 05.03.2012 kella 13.30 ajal, viibides Tallinnas Mustamäe tee 12 asuvas Maxima Eesti OÜ - le kuuluvas kaupluses Maxima, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli pakki žiletiterasid Gillette Fusion koguväärtusega 67 eurot, kolm raseerijat Gillette Fusion 3 koguväärtusega 22, 47 eurot, ühe paki kohviuba Merrild väärtusega 12, 28 eurot, ühe paki jahvatatud kohvi President väärtusega 4, 39 eurot, ühe paki jahvatatud kohvi Original väärtusega 5, 09 eurot, ühe paki jahvatatud kohvi Bistro väärtusega 5, 15 eurot, ühe paki kohvi Löfberg Lila väärtusega 3, 89 eurot, pannes nimetatud esemed kaasasolevasse spordikotti. Seejärel läbis F.A kassaderivi, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi F.A lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, 09.03.2012 kell 12.05 ajal, viibides Tallinnas Tammsaare tee 116 asuvas Prisma Peremarket AS – le kuuluvas kaupluses Mustamäe Prisma, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe kera juustu Eesti Juust väärtusega 4, 99 eurot, ühe kera juustu Edam väärtusega 6, 99 eurot, kaks tükki raseerijat Gilette Fusion koguväärtusega 25, 90 eurot, pannes nimetatud esemed kaasasolevasse spordikotti. Seejärel läbis F.A kassaderivi, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi F.A lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega F.A võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja grupi poolt pani toime
D.I ´e süüdistatakse selles, et tema, olles 13.03.2009 karistatud Harju maakohtu poolt
p 1,
,
lg 2 p 4, 5 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud v e, uuesti, grupis koos F.A-ga ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis seisnes selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 02.02.2012 kella 18.41 ajal sisenes D.I Selver AS – le kuuluvasse kauplusesse Merimetsa Selver, aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56, pannes tal kaasoleva spordikoti ostukärusse. Mõne hetke pärast sisenes samasse kauplusse ka F.A, võttes kätte ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A, liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: suitsupõsk väärtusega 1, 25 eurot, Talumehe ahjupraad väärtusega 5, 36 eurot, lastevorst väärtusega 1, 59 eurot, juustutäissuitsuvorst väärtusega 3, 45 eurot, neli kera Koore juustu koguväärtusega 20,40 eurot, kalapulgad väärtusega 0, 38 eurot, Tallinna kalafilee väärtusega 1, 72 eurot, lõhe võileivakreemi väärtusega 1, 46 eurot ehk kauba koguväärtusega 35, 61 eurot - D.I ´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning suundus kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal väljus kauplusest ka D.I selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Sellise tegevusega tekitasid F.A ja D.I kannatanule kahju summas 35, 61 eurot. Samuti tema isikuna, kes varem on toime pannud v e, uuesti, 06.02.2012 kell 17.01 ajal, viibides Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas AS – le Selver kuuluvas kaupluses Merimetsa Selver, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuus pudelit alkohoolset jooki 5 Absolut koguväärtusega 101, 94 eurot, ühe paki juustu Juku väärtusega 4, 15 eurot, kaks pakki suitsukarbonaati koguväärtusega 6, 60 eurot, ühe paki suitsusinki Rakvere väärtusega 2, 08 eurot, peites nad endaga kaasasolevasse spordikotti ning läbis kaupluse kassaderivi, kus jättis kauba eest tasumata. Sellise tegevusega tekitas D.I kannatanule kahju summas 114, 77 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos F.A-ga ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis seisnes selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 07.02.2012 kell 12.57 sisenes D.I Selver AS – le kuuluvasse kauplusesse Merimetsa Selver, aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56, pannes tal kaasoleva spordikoti ostukärusse. Samal päeval kell 12.58 sisenes samasse kauplusesse F.A, võttes kätte ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A , liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: raseerija väärtusega 10. 80 eurot, seitse kera Koore juustu väärtustega 9, 10 eurot, 2 x 5, 07 eurot, 5, 09 eurot, 5, 12 eurot, 5, 77 eurot ja 5, 13 eurot, raseerimissüsteem B1 väärtusega 3, 07, eurot, üks pudel Bacardi Oakheart väärtusega 17, 99 eurot, kahed meeste pakisokid väärtusega 2 x 4, 40 eurot, kahed meeste spordisokid väärtustega 4, 41 eurot ja 4, 15 eurot, ahjupraad kastmes väärtusega 8, 12 eurot, seapraad Klassik väärtusega 7, 96 eurot, ahjupadrun väärtusega 7, 82 eurot ehk kaubad koguväärtusega 109, 47 eurot – D.I ´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning suundub kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal väljus kauplusest ka D.I selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Kuid kuritegu jäi D.I ´el ja F.A lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos F.A-ga ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis seisnes selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 17.02.2012 kell 19.45 sisenes D.I Selver AS – le kuuluvasse kauplusesse Pelgulinna Selver, aadressil Tallinn, Sõle 51, pannes tal kaasasoleva spordikoti ostukärusse. Samal päeval kell 19.46 sisenes samasse kauplusesse F.A , võttes kätte ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A , liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: üks pudel Viru Valge Waterlemon väärtusega 7, 09 eurot, kaks pudelit Laua Viin koguväärtusega 23, 80 eurot, täissuitsuvorst Tallinn väärtusega 2, 85 eurot, sink Suitsusaun väärtusega 3, 91 eurot, üks pakk karbonaati väärtusega 2, 54 eurot , kolm pakki täissuitsuvorsti koguväärtusega 9, 87 eurot, kaks pakki juustu koguväärtusega 7, 30 eurot, kaks pakki Lepasuitsufilee rulli koguväärtusega 8, 30 eurot, kaks pakki juustu Saare light koguväärtusega 8,30 eurot, kaks pakki suitsujuustu kiles koguväärtusega 5, 18 eurot, täissuitsuvorst Tallinn väärtusega 2, 85 eurot ehk kaubad koguväärtusega 81, 99 eurot – D.I ´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning suundub kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal käis D.I kaupluses ringi selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Kuid kuritegu jäi D.I ´el ja F.A lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb toime v i süstemaatiliselt, uuesti, 26.02.2012 kell 16.55 ajal, viibides Tallinnas Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamaja AS – le kuuluvas kaupluses, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli parfüümi Davidoff väärtusega 60, 95 eurot, peites selle oma jopepõue. Seejärel läbis D.I kaupluse turvaväravaid, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi D.I ´el lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, 29.03.2012 kella 20.11 ajal, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas Prisma Peremarket AS - le kuuluvas kaupluses Kristiine Prisma, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli alkohoolset jooki Saaremaa Viin (1 l), peites selle oma jopepõue. Seejärel läbis D.I kaupluse turvaväravaid, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi D.I´el lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 6 Seega D.I võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja grupi poolt pani toime
D.I ´e süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes varem on toime pannud v e, uuesti, 01.04.2012 kella 03.00 ajal, viibides Tallinnas Suur – Karja 13 asuvas Tonic baaris, leidis GEE kuuluva peegelkaamera Canon EOS 60D koos objektiiviga Canon EF 28-135 mm, 3,5 – 5, 6 IS maksumusega 1 800 eurot. Seejärel lahkus D.I nimetatud kaameraga Tonic baarist, millega pööras selle ebaseaduslikult enda kasuks, manifesteerides seejuures omastamistahet. Seega D.I isikuna, kes on varem toime pannud v e, valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani toime
Kohtuistungil süüdistatav F.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, väites, et varasem kokkulepe kuritegude toimepanemiseks D.I-ga puudus, kuritegusid grupis toime ei pannud. Taotles kriminaalasja lahendamist lühimenetluses. F.A kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine grupis ei ole tõendatud, süüdistatava sõnade kohaselt toimus tegutsemine käigu pealt. Süüdistatava poolt süütegude toimepanemine on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohtuistungil süüdistatav D.I tunnistas end süüdi osaliselt, väites, et ta ei ole F.A-ga grupis v i toime pannud, ei teadnud, et F.A kavatseb varastada, samuti puudus 01.04.2012 omastamise tahtlus. Taotles kriminaalasja lahendamist lühimenetluses. D.I kaitsja asus seisukohale, et v te toimepanemine grupis 02.02.2012, 07.02.2012 ja 17.02.2012 ei ole tõendatud, samuti ei ole tõendatud
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemine 01.04.2012, nendes episoodides tuleks süüdistatav õigeks mõista. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Episood 02.02.2012 – D.I ja F.A Selver AS avaldus 06.02.2012 VK nr 5 – 3/229, mille kohaselt 02.02.2012 kell 19.03 möödus meesterahvas (seljas roheline jope, paremal varrukal nr 5, sinised teksad, spordikott üle õla) Merimetsa Selveris kassast, jättes tasumata kauba eest 35 eurot ja 61 senti. V tuvastati videoanalüüsi teel. Videosalvestiselt on näha, kuidas kauplusesse siseneb musta jope ja valgete pükstega meesterahvas, paneb ostukärusse spordikoti. Meesterahvas võtab ostukärusse erinevaid kaupu ja pesuvahendite osakonnas tõstab kaubad ümber kotti. Šampoonide osakonnas annab koti üle meesterahvale rohelises jopes, kes läbib kassad, jättes kauba eest tasumata. Mustas jopes ja valgetes pükstes meesterahvas väljub minut hiljem ega tasu millegi eest. /kd I tlk 4/; Tunnistaja PT 22.02.2012 antud ütlustest nähtuvalt 02.02.2012 kella 10.03 ajal möödus tundmatu meesterahvas (seljas roheline jope, paremal varrukal nr 5, sinised teksad, spordikott üle õla) Merimetsa Selveris kassast, jättes tasumata kauba eest 35 eurot ja 61 senti. V tuvastati videoanalüüsi teel. /kd I tlk 7/; Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 29.06.2012, mille kohaselt vaadeldi 02.02.2012 Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas Selver ASle kuuluvas Merimetsa Selver turvakaamerate videosalvestusi. Videosalvestusest on näha, kuidas müügisaali siseneb mees rohelises jopes (F.A ), hiljem siseneb mustas jopes karvase kraega meesterahvas (D.I ), lükates ostukäru, milles spordikott. Teiselt salvestuselt on näha kuidas D.I liigub mööda müügisaali ja võtab kaupa ostukärusse, kohtub korraks F.A-ga ja jätkab seejärel kaupade ostukorvi asetamist. Seejärel läheb kohvi osakonnas A.F.A ostukorviga D.I juurde, seejärel D.I toimetab ostukärus midagi ja liigub edasi. Ostukärus on ainult kott, kuid kaupa enam näha ei ole. Pärast seda on näha F.A kassajärjekorras koos spordikotiga, maksab kassas ja väljub, seejärel väljub D.I tühja ostukäruga. Kolmandalt videosalvestuselt on näha D.I liikumine ostukäruga, milles 7 kott ja kaubad, F.A liigub D.I juurde, seejärel liigub D.I dasi, kuid ostukärus on vaid kott. Šampoonide osakonnas seisab F.A, D.I läheb samade riiulite poole, misjärel on näha F.A eemaldumas spordikotiga. /kd 1 tlk 12-13, fotod 14-37/; Kannatanu esindaja SF 02.07.2012 antud ütlustest nähtuvalt 02.02.2012 kella 19.03 ajal Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas Selver ASle kuuluvas kaupluses Merimetsa Selver varastati toiduaineid kokku summas 35,61 eurot, millega mööduti kassast ja jäeti kauba eest tasumata. /kd I tlk 39-40/; 02.07.2012 koostatud hagiavaldus, mille kohaselt Selver AS esitab tsiviilhagi 35,61 euro nõudes. /kd 1 tlk 42/ F.A 29.06.2012 kahtlustatavana antud ütlused, millest nähtuvalt tunnistas F.A end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ja selgitas, et läks D.I-ga Paldiski mnt-l asuvasse Selverisse, v e eesmärki ei olnud. Liikusid kaupluses eraldi. Aimuril oli tema spordikott punase ja musta värvi. Neil rahast ei piisanud, seega otsustasid toidukaubad varastada. Aimur pani toidukaubad spordikotti, andis spordikoti tema kätte ja ta maksis kassas teiste toidukaupade eest, spordikotis olevate toidukaupade eest ei maksnud. Tasumata kaubaga lahkus kauplusest. Pärast seda need toidukaubad kasutasid Aimuriga. /kd I tlk 43 – 45/; D.I 29.06.2012 kahtlustatavana antud ütlused, millest nähtuvalt selgitas D.I, et tema ei ole kuritegu toime pannud. Talvel läks F.A-ga Selver kauplusesse, mis asub Tallinnas Paldiski mnt-l, et toitu osta. Valis kaupa, kaasas oli spordikott, mis kuulus Jormale. Liikusid kaupluses eraldi. Ühel hetkel said kokku. Kuna raha oli Jorma käes, andis talle spordikoti ja valitud kaubad, et Jorma maksaks nende eest kassas. Ise jäi kaupluses ringi vaatama, ei mäleta mida tahtis vaadata. Ei mäleta, et oleks toidukaubad spordikotti pannud, seda tegi Jorma. V est ei tea midagi, andis kauba Jormale, et ta maksaks nende eest kassas. Pärast seda väljus kauplusest, Jormat peale seda ei näinud. /kd 1 tlk 46-48). Episood 07.02.2012 – D.I ja F.A Selver AS avaldus 07.02.2012, mille kohaselt palutakse vastutusele võtta isik, kes 07.02.2012 kella 13.20 ajal kaupluses Merimetsa Selver aadressil Paldiski mnt 56 pani toime õigusvastase teo ja kelle juurest avastati Selver AS kuuluvat kaupa 109, 47 euro väärtuses. /kd I tlk 57 - 58/; Õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtuvalt 07.02.2012 kell 13.20 Merimetsa Selveris meesterahvas võttis kaupa ja pani kotti ning andis teisele mehele ja väljus müügisaalist kauba eest tahtlikult maksmata. Õigusvastase teo toime pannud isikuteks olid F.A ja D.I. /kd I tlk 59 - 60/; Tunnistaja ES 07.02.2012 antud ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja tööl 07.02.2012 kell 13.10 Merimetsa Selveris ning nägi kuidas meesterahvas valgetes pükstes ja mustas jopes võttis lihatooteid, juustu, alkot ja sokke ning pani kärusse. Seejärel liikus mees pesuvahendite poole ja pani kõik tooted spordikotti. Siis tuli tema juurde teine mees rohelises jopes ja soniga ning esimene mees andis koti üle teisele mehele. Teine mees võttis veel leiba, saia, juurvilju ning suundus kassasse, kus maksis leiva, saia ja juurvilja eest, kuid kotis olnud kauba eest jättis tasumata. Kell 13.18 mees läbis turvaväravad ja peeti kinni kell 13.
lg 2 p 9 ja
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning temale mõisteti karistuseks vangistus 28 päeva /kd II tlk 136-137/; 15 Harju Maakohtu 13.03.2009 otsus, millega D.I tunnistati süüdi
,
p 1,
lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuritegude toimepanemises ning temale mõisteti kuritegude kogumis karistuseks vangistus 2 aastat ja 8 kuud /kd II tlk 151-153/. Haju Maakohtu 13.12.2011 otsus, millega D.I tunnistati süüdi
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning temale mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 4 kuud, millest 4 kuud kuulus ärakandmisele koheselt ning ülejäänud 1 aasta vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat /kd II tlk 154-156/. Kohtuistungil enne lühimenetluse taotluse esitamist esitatud tõendid (kohtu toimik): Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.07.2012 vastus D.I-le , millega teatatakse D.I-le, et prokuratuur on saanud kontakti D.I endise kaitsja Owe Ladvaga, kelle liikmelisus advokatuuris on peatatud. Owe Ladva kinnitas, et D.I kriminaalasjas on hagi hüvitatud ja lubas tuua prokuratuuri maksekorralduse koopia. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 02.10.2012 vastus D.I-le , mille kohaselt on D.I avaldustega pöördunud 03.09.2012 ja 18.09.2012 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja informeeritud prokuratuuri sellest, et kevadel 2012 andis D.I sugulane RR endisele advokaadile Owe Ladva 115 eurot ASle Selver tekitatud kahju hüvitamiseks. Lähtuvalt 1 KrMS § 198 lg 1 võib kuriteoteate vastamise tähtaega pikendada kümne päeva võrra, kui otsuse vastuvõtmiseks on vaja nõuda täiendavaid andmeid. Lähtuvalt eeltoodust palutakse teatada prokuratuurile hiljemalt 11.10.2012 RRi kontaktandmed: telefon, elukoha aadress, meili aadress. Samas antakse teada, et vastusele vastamise tähtaeg on pikendatud kümne päeva võrra ehk kuni 12.10.2012. Väljatrükk K-Raha, kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestuse andmebaasist D.I kohta. Väljatrüki kohaselt seisuga 17.05.2012 on kaks jooksvat nõuet: Kohtute Raamatupidamiskeskuse kasuks 768,20 eurot ja Lääne Politseiprefektuuri kasuks 13,81 eurot. Tasutud ja tühistatud nõuete loetelus on 12 tühistatud nõuet. Harju Kriminaalhooldusosakonna Vanglast vabanenute talituse 01.11.2012 vastusest nähtuvalt on D.I Harju Kriminaalhooldusosakonnas arvel alates 17.01.2012 Harju Maakohtu 13.12.2011 otsuse nr 1-11-13184 alusel. Kriminaalhooldusalusel ei olnud probleeme käitumiskontrolli ajaks
Kohtu poolt pandud kohustusi ei ole. Käesoleva hooldusaja jooksul käis D.I kohal seitsmel korral, mille jooksul on läbi arutatud üksikasjalikult tema poolt toimepandud kuriteod, analüüsitud põhjuseid, mis on viinud teda seaduserikkumisteni. Kriminaalhooldusalusele on koostatud riskihindamine ja sellest lähtuvalt hoolduskava nr 93887, milles fikseeritud riskifaktorid ja nende täitmisega seonduv on läbi arutatud ning allkirjastatud 21.02.
Süüdistatavat D.I süüdistatakse selles, et ta 06.02.2012 pani toime v e katse Merimetsa Selverist. Süüdistatav D.I on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist tunnistanud, kuid peale süü tunnistamise on kohtu arvates tema süü tõendatud ka tunnistaja E.C ütluste ja kaupluse turvakaamera salvestusega. Seejuures on tõenditest näha, et süüdistatav viibis kaupluses samades riietes mis tal olid seljas ka 02.02.2012 ja 07.02.2012. Videosalvestuselt on näha kuidas D.I laob kaupu ostukärusse ja seejärel, minnes nagu ka 02.02.2012 ja 07.02.2012 pesuvahendite osakonda tualettpaberite riiulite juurde kaamera eest varju, topib kaubad kaasasolnud spordikotti ja suundub kassasse, jättes kauba eest tasumata. Seega toimub ka selle v e toimepanemine sama skeemi kohaselt, kuid ei ole F.A, kellele saaks koti üle anda 18 ja kes saaks turvatöötajaid eksitada, kuid sellele vaatamata viis D.I v e lõpule. Seejuures tundis tunnistaja D.I ära riietuse järgi, kuivõrd videoanalüüsi kohaselt pani D.I toime ka v e 02.02.2012 koos F.A-ga ja järgmisel päeval peeti D.I juba v e toimepanemiselt koos F.A-ga kinni. Süüdistatavat D.I süüdistatakse ka selles, et tema 26.02.2012 Tallinna Kaubamaja AS kaupluses Viru väljak 4 püüdis varastada parfüümi ning süüdistatav D.I tunnistas kohtuistungil temale inkrimineeritud v e katse toimepanemist. Peale süüdistatava süüd tunnistavate ütluste on süüdistatava süü tõendamist leidnud ka SP ütlustega, mille kohaselt nägi tunnistaja, kuidas süüdistatav riiulilt võetud parfüümi põue peitis ja kauba eest maksmata jättes müügisaalist väljus. Sama asjaolu nähtub ka kaupluse müügisaali turvakaamera videosalvestuselt. Selline kauba peitmine ja müügisaalist väljumine viitab üheselt võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Peale selle süüdistatakse D.I v e katse toimepanemises ka 29.03.2012 Prisma Peremarket AS kauplusest Kristiine keskuses. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil v e katse toimepanemist ning süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka kriminaaltoimikus leiduvate tunnistaja VK ütlustega, mille kohaselt tunnistaja jälgis videokaamera kaudu süüdistatavat, kes võttis alkoholiosakonnast suure viinapudeli, asetas selle ostukorvi ja seejärel suundus riiete osakonda, kus peitis pudeli riiete vahele, mille järgselt lahkus kauplusest, viieteistkümne minuti pärast tuli kauplusesse tagasi, võttis peidetud kauba ja pani vöö vahele jope alla ning läbis kassa, jättes kauba eest tasumata, kuid tunnistaja pidas ta koos varastatud kaubaga kinni. Kohus leiab, et taoline kauba peitmine ja kassade läbimine kauba eest tasumata jättes viitab süüdistatava tahtlusele kaup varastada ja enda kasuks pöörata. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava D.I käitumine 02.02.2012, 06.02.2012, 07.02.2012, 17.02.2012, 26.02.2012, 29.03.2012 on hinnatav võõraste vallasasjade äravõtmisena nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
Süüdistatavat süüdistatakse kuue v e toimepanemises, millest kaks õnnestus süüdistataval lõpule viia ja neli v t jäid lõpule viimata tema tahtest sõltumata asjaoludel, kuivõrd v avastati ja süüdistatav peeti koos varastatuga kinni. Arvestades asjaolu, et süüdistatavale on inkrimineeritud kuue v e toimepanemine kahe kuu jooksul ja valdavalt on süüdistatav püüdnud varastada suuremas koguses toiduaineid, millisest kogusest saab järeldada, et kaupu varastati nende turustamise eesmärgil, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava varasemate karistusandmete ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude iseloomu pinnalt saab tulla järelduse, et süüdistatava jaoks on v te toimepanemine väljakujunenud elulaadiks ja ainsaks elatusvahendite saamise allikaks. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse kuue varavastase kuriteo toimepanemises lühikese aja jooksul, siis tuleb süüdistatava taolist käitumist hinnata v te toimepanemisena süstemaatiliselt
Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on temale inkrimineeritud kuritegude kogumis õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, so
Süüdistatavat F.A süüdistatakse peale D.I-ga grupis toime pandud veel 28.02.2012 Prisma Peremarket AS kauplusest Kristiine keskuses kauba katses. Süüdistatav on katse toimepanemist tunnistanud, kuid peale süüd tunnistavate ütluste on süüdistatava süü tõendatud ka tunnistaja Rando Rõmmeli ütlustega, millede kohaselt järgis tunnistaja kaamera kaudu süüdistatavat, kes oli koos teise meesterahvaga ning võttis suurema hulga toidulisandeid korvi ning suundus seejärel koos teise mehega proovikabiini, kust välja tulles oli süüdistataval kaasas olnud kott palju suurem, kuid korvis enam kaupa ei olnud. Tunnistaja K.Kadariku ütluste kohaselt pidas ta süüdistatava kinni ja süüdistatavalt võeti ära toidulisandeid kokku enam kui 250 euro maksumuses. Samuti süüdistatakse F.A selles, et ta 05.03.2012 püüdis Maxima Eesti OÜ kauplusest asukohaga Mustamäe tee 12 varastada kaupa 120,27 euro väärtuses. Süüdistatav tunnistas temale inkrimineeritud v e katse toimepanemist, kuid kohtu arvates on süüdistatava süü tõendamist leidnud ka tunnistaja D.P ütlustega. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt nägi tunnistaja 19 turvakaamera kaudu, kuidas süüdistatav ladus müügisaalis ostukorvi erinevat kohvi ning seejärel ennast varjates ladus kauba ümber kaasasolnud kotti, misjärel võttis veel juurde žiletiterasid ja raseerijaid, millised alguses asetas ostukorvi, seejärel aga tõstis kotti ümber, kuid müügisaalist väljumisel peeti süüdistatav kinni. Lisaks eelnenud episoodidele süüdistatakse F.A selles, et süüdistatav 09.03.2012 püüdis Prisma Peremarket AS kauplusest Tammsaare tee 116 varastada kaupa 37,88 euro väärtuses. Süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, kui peale süüd tunnistavate ütluste on süüdistatava süü tõendamist leidnud ka tunnistaja J.L ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt nägi tunnistaja turvakaamera kaudu kuidas süüdistatav võttis erinevaid kaupu ja asetas neid korvi ning kohviosakonda liikudes tõstis kaubad ümber kaasasolnud spordikotti, möödus kassadest ja jättis kauba eest tasumata, kuid peeti kinni ja kaup võeti ära. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava F.A käitumine 02.02.2012, 07.02.2012, 17.02.2012, 28.02.2012, 05.03.2012 ja 09.03.2012 on hinnatav võõraste vallasasjade äravõtmisena nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
Süüdistatavat süüdistatakse kuue v e toimepanemises, millistest esimene on toime pandud kahe nädala möödudes eelmise samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanemisest ning millistest v test üks õnnestus süüdistataval lõpule viia ja viis v t jäid lõpule viimata tema tahtest sõltumata asjaoludel, kuivõrd v avastati ja süüdistatav peeti koos varastatuga kinni. Arvestades asjaolu, et süüdistatavale on inkrimineeritud kuue v e toimepanemine vähem kui pooleteise kuu jooksul ja valdavalt on süüdistatav püüdnud varastada suuremas koguses kaupu, millisest kogusest saab järeldada, et kaupu varastati nende turustamise eesmärgil, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava varasemate rohkete karistusandmete ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude iseloomu pinnalt saab tulla järeldusele, et süüdistatava jaoks on v te toimepanemine väljakujunenud elulaadiks ja ainsaks elatusvahendite saamise allikaks. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse kuue varavastase kuriteo toimepanemises lühikese aja jooksul, siis tuleb süüdistatava taolist käitumist hinnata v te toimepanemisena süstemaatiliselt
Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on temale inkrimineeritud kuritegude kogumis õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, so
Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav F.A on 03.03.2012 kinni peetud kahtlustusega, et F.A püüdis Sõpruse pst 174/176 asuvas Rimi kaupluses varastada kaupa 59,49 euro väärtuses. Süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Selle kuriteo toimepanemise kohta on kogutud tõendid (kriminaalasja materjalid II kd tlk 35, 37-38, 41-44, 45-47), kuid süüdistusaktis F.A-le seda kuritegu süüks ei arvata. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et F.A on kahtlustatavana kinni peetud 03.03.2012 kuni 04.03.2012 (kd II tlk 41-44). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatav oli põhjendatud kahtlustusega kuriteo toimepanemiselt kinni peetud ja sellele järgnevalt tema suhtes süüdistusakti ei ole koostatud, ei saa kohus süüdistatava suhtes selles episoodis võtta süüküsimuses seisukohta, so süüdistatavat õigeks või süüdi mõista. Samas on süüdistatav kahtlustatavana kinni peetud olnud 2 päeva. Kohus leiab, et kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.03.2012 kuni 04.03.2012 tuleb arvestada süüdistatava kasuks ning arvestada süüdistatavale teiste kuritegude toimepanemise eest mõistetava karistusaja hulka sõltumata sellest, et tõendite kogumise järgselt talle süüdistust ei esitatud. Peale eeltoodu süüdistatakse D.I
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema ööl vastu 01.04.2012 baaris Tonic leidis G.-E.E kuulunud peegelkaamera koos objektiiviga ning pööras võõra vallasasja oma kasuks. Süüdistatav ennast temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas kohtuistungil, et suitsunurgas istudes avastas kaamera pingilt, küsis samas ruumis olnud isikute käest kas keegi peab seda omaks, samuti liikus kaameraga ringi baari ruumides, kuid keegi ennast selle omanikuks ei pidanud ning lahkus baarist, minnes järgmisse baari, kavatsedes hiljem internetis teada anda leitud varast. 20 Kohus suhtub süüdistatava versiooni kriitiliselt ning leiab, et selline versioon on esitatud selleks, et vältida kuriteo toimepanemise eest vastutusele võtmist. Samasuguse sisuga ütlused on süüdistatav andnud ka kohtueelsel menetlusel, mil D.I väitis, et liikus kaameraga baaris ringi veel pool tundi. Samas nähtub tunnistaja AA ütlustest, et küsimusele, kas Taco baaris laual olev fotokaamera kuulub D.I-le, vastas D.I, et ei kuulu ja et ta leidis kaamera Nimeta baari eest tänavalt. Selline A.A antud selgitus viitab sellele, et süüdistatav püüdis muuta kaamera leidmise kohta, näidates, et kaamera vedeles tänaval ja oli ilmselgelt kellegi poolt kaotatud ja sisuliselt peremeheta vara. Samas nähtub süüdistatava ütlustest ülekuulamisel, et ta leidis kaamera siiski suitsunurgast. Seejuures ei saanud D.I arvata, et suitsunurgas oleva kaamera puhul on tegemist peremehetu asjaga, mis ei ole olnud kellegi omandis või et omanik on valduse kaamera üle lõpetanud omandist loobumise tahtega. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et omanik oleks jätnud kaamera juurde kirja omandist loobumise kohta või et suitsunurgas oleks keegi süüdistatavale öelnud, et ta oma omandist loobub ja süüdistatav võib kaamera endale võtta. Süüdistatava sõnade kohaselt küsis ta suitsunurgas viibinud isikutelt kas kaamera on kellegi oma seal viibinud isikute hulgast. Süüdistatava sõnade kohaselt keegi seda kaamerat omaks ei pidanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et tegemist on leiuga. Kui aga süüdistatavale ei ole asja omanik või asja kaotaja teada, siis võttes kaamera oma valdusse pidi süüdistatav teatama leiust politseile ning kaamera leidmisel avalikus asutuses, milleks baar kindlasti on, pidanuks kaamera leidnud süüdistatav kaamera üle andma majaomanikule või asutuse teenistujale, so baari töötajale. Seejuures loetakse leidjaks mitte süüdistatavat, vaid asutust, kellele leitud asi üle antakse. Kui aga leidja, kelleks Asjaõiguse sätete kohaselt süüdistatavat pidada ei saa, rikub teatamiskohustust, ei saa ta leitud asja omandada. Kriminaalasja kirjalikest materjalidest nähtuvalt viibis kannatanu suitsunurgas koos oma tuttavatega ning väljus suitsuruumist tualetti, jättes kaamera oma tuttava kätte. Tualetist tagasi tuules avastas aga kannatanu, et kaamerat enam tuttava käes ei ole ning tuttav läks kaamerat otsima, misjärel otsis kannatanu kaamerat ka koos tuttavaga. Arvestades taolisi kannatanu ja M.S ütlusi saab järeldada, et D.I pidi olema suitsuruumis üheaegselt koos kannatanu ja M.S ning leides kaamera pingilt, ei pakkunud seda kellelegi, vaid lahkus koos kaameraga. Vastasel juhul oleks kas kannatanu või tema tuttav kaamera omaks tunnistanud. Kuivõrd neile aga kaamerat ei näidatud, see võimalus neil puudus. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et kannatanu ja ta sõbrad olid niivõrd purjus, et ei saanud millestki aru. Selline süüdistatava väide aga kinnitab asjaolu, et ta oli kaamera tegelikust omanikust teadlik, kuid pingilt avastatud kaamerat talle ei pakkunud. Kuivõrd kannatanu ja tema tuttav hakkasid kaamerat otsima, siis ei saanud süüdistatav pool tundi ringi käia baari ruumides, hoides kaamerat kaelas, kuivõrd sel juhul oleks omanik kaamera üles leidnud. Süüdistatava sõnade kohaselt oli ta juba kolmandas avalikus asutuses kui ta koos kaameraga kinni peeti. Selline süüdistatava käitumine näitab seda, et ta hoidus Tonic baaris baari teenindajale leiust teatamisest, võttis baarist leitud kaamera kaasa, kehtestades sellega valduse asja üle ning liikus kaameraga ringi. Taoline käitumine viitab üheselt sellele, et süüdistataval puudus igasugune soov kaamerat omanikule tagastada, kuivõrd ta lahkus kohast, kust omanikul oleks olnud ainuke võimalus oma kaamera kätte saada. Seda muidugi vaid juhul, kui kaamera leidja oleks õiguskuulekas ning täidaks teatamiskohustust. Käesoleval juhul võttis süüdistatav kaamera omanikult igasuguse võimaluse oma kaamera tagasi saada. Süüdistatava väide selle kohta, et ta oleks internetis, näiteks Facebookis pannud kuulutuse leitud asja kohta, ei ole eluliselt usutav. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas peaks süüdistatav teadma kannatanu Facebooki kontot või sedagi, kas kannatanul selline konto üldse on ja kuidas peaks kannatanu teadma otsida oma kaamerat kuskilt internetist. Teiseks leiab kohus, et süüdistatava poolt vara tagasiandmise soovi puhul tuleb arvestada süüdistatava karistusandmeid, so seda, et teda on kohtu poolt karistatud kümnel korral ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda veel kuue v e toimepanemises, mis on toime pandud enne inkrimineeritavat kuritegu. Taoliste taustaandmete puhul puudub kohtul igasugune alus uskuda süüdistatava ausust ning eeldada, et süüdistatav, kui teda just koos ebaseaduslikult oma valdusesse saadud võõra vallasasjaga kinni peetud ei ole, vabatahtlikult kellelegi vallasasja tagastada sooviks. Seda eriti veel olukorras, kus ta peaks asja tagastamiseks ise vaeva nägema. Kohus leiab, et süüdistatava objektiivne käitumine, so võõra vallasasja leidmine avalikust asutusest, sellest avaliku asutuse teenindajale üleandmata jätmine või politseile teatamata jätmine ning koos vallasasjaga asutusest lahkumine, tõendab seda, et 21 süüdistatav pööras juhuslikult tema valdusse sattunud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, pannes toime
sätestatud kuriteo ning kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka sellele teole eelnevalt kuue v e toimepanemises, siis on tegemist isikuga, kes on varem v e toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on Selver AS esitanud tsiviilhagi 35, 61 euro nõudes, milline sisaldab endas 02.02.2012 D.I ja F.A poolt grupis toime pandud v ega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitasid v ega kahju D.I ja F.A. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud v ega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 35, 61 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Kuivõrd süüdistatavad vastutavad tekitatud kahju eest samadel alustel, tuleb varaline kahju täies ulatuses VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista D.I-lt ja F.A-lt Selver AS kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Selver AS esitanud tsiviilhagi 114, 77 euro nõudes, milline sisaldab endas 06.02.2012 D.I poolt toime pandud v ega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas v ega kahju D.I. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud v ega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 114, 77 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Seetõttu tuleb varaline kahju täies ulatuses välja mõista D.I-lt Selver AS kasuks. F.A-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude rohkust, laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel järjekindalt kahetsenud kuriteo toimepanemist, kuid sellele järgnevalt on teda kinni peetud järjekordse kuriteo toimepanemiselt. Selline kuue järjestikuse v e toimepanemine näitab kohtu arvates süüdistataval igasuguse kahetsuse puudumist ning süsteemset ja järjekindlat ning sihipärast varavastast 22 käitumist elatusvahendite saamisel kõrvaliste isikute vara arvelt. Peale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise on süüdistatavat varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning vaid üks karistus on mõistetud kuriteo eest, mis ei olnud varavastane. Sellest saab teha järelduse, et süüdistatav on saanud aastate vältel elatusvahendeid vaid kuritegelikul teel. Seega ei ole kahetsus tõsiseltvõetav ega arvestatav karistust kergendava asjaoluna. Karistuse mõistmisel tuleb peale süü suuruse ja karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude arvestada ka võimalusega, et mõistetav karistus sunnib süüdlast loobuma uute süütegude toimepanemisest. Süüdistatava karistusandmetest saab järeldada, et ükski senine karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ning süüdistatav jätkas samalaadsete varavastaste kuritegude toimepanemist vähem kui kahe nädala möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Süüdistatavale inkrimineeritud v test õnnestus süüdistataval lõpule viia vaid üks ning ülejäänud v ed jäid katse staadiumisse, mis aga ei sõltunud süüdistatava tahtest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatava ründed olnud kahel korral suunatud väheväärtusliku asja vastu ning neljal korral ületas varastatavate vallasasjade maksumus 64 eurot. Arvestades varastatud esemete loetelusid võib järeldada, et süüdistatav ei varastanud võõraid vallasasju mitte nälja kustutamiseks, vaid varastatu müügiks ja sellest rahaliste vahendite saamiseks ning kriminaalasja materjalidest võib järeldada, et selline kuritegelik käitumine ongi süüdistatava väljakujunenud eluviis ja elatusvahendite saamise põhiline allikas.
lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viie aastani. Kohus asub seisukohale, et vaatamata süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude rohkusele põhjustas süüdistatav varalist kahju vaid ühel korral, mistõttu peab kohus võimalikuks süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid mingil juhul ei saa karistus olla ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et kriminaaltoimiku andmetel puudus süüdistataval legaalne sissetulek, millest annab tunnistust ka järjestikuste v te toimepanemine. Kuivõrd süüdistatav on senini jätnud tasumata ka temale määratud trahvid väärtegude toimepanemise eest ning tal lasuvad ka muud rahalised kohustused, mis tulenevad menetluskuludest, siis on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud, sest süüdistataval puuduvad rahalised vahendid seda liiki karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse võtmisega seotud karistuse liiki. Arvestades süüdistatava eluviisi ja karistusandmeid, leiab kohus, et süüdistatav oma eluviisilt ja suhtumise tõttu õiguskorda ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd ta käituks kriminaalhooldust takistaval viisil ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. D.I-le
lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude rohkust, laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel mõned korrad kahetsenud kuriteo toimepanemist, kuid sellele järgnevalt on teda kinni peetud järjekordse kuriteo toimepanemiselt. Selline kuue järjestikuse v e toimepanemine näitab kohtu arvates süüdistataval kahetsuse puudumist ning süsteemset, järjekindlat ning sihipärast varavastast käitumist elatusvahendite saamisel kõrvaliste isikute vara arvelt. Peale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise on süüdistatavat varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning vaid üks karistus on mõistetud kuriteo eest, mis ei olnud varavastane. Sellest saab teha järelduse, et süüdistatav on saanud aastate vältel elatusvahendeid vaid kuritegelikul teel. Seega ei ole kahetsus tõsiseltvõetav ega arvestatav karistust kergendava asjaoluna, millise seisukoha väljakujunemisele aitas oluliselt kaasa ka süüdistatava ennastõigustav käitumine kohtuistungil. Karistuse mõistmisel tuleb peale süü suuruse ja karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude arvestada ka võimalusega, et mõistetav karistus sunnib süüdlast loobuma uute süütegude toimepanemisest. Süüdistatava karistusandmetest saab järeldada, et ükski senine karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ning süüdistatav jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist vähem kui kolme nädala möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Seejuures jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist ajal, mil ta pidi alluma käitumiskontrollile ja üheks põhiliseks tingimuseks 1 aastase vangistuse täitmisele pööramata jätmisel oli uute tahtlike kuritegude toimepanemisest hoidumine. Süüdistatavale 23 inkrimineeritud v test õnnestus süüdistataval lõpule viia kaks ning ülejäänud v ed jäid katse staadiumisse, mis aga ei sõltunud süüdistatava tahtest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatava ründed olnud kolmel korral suunatud väheväärtusliku asja vastu ning kolmel korral ületas varastatavate vallasasjade maksumus 64 eurot. Arvestades varastatud esemete loetelusid võib järeldada, et süüdistatav ei varastanud võõraid vallasasju mitte nälja kustutamiseks, vaid varastatu müügiks ja sellest rahaliste vahendite saamiseks ning kriminaalasja materjalidest võib järeldada, et selline kuritegelik käitumine ongi süüdistatava väljakujunenud eluviis ja elatusvahendite saamise põhiline allikas.
lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viie aastani. Kohus asub seisukohale, et vaatamata süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude rohkusele põhjustas süüdistatav varalist kahju vaid kahel korral, mistõttu peab kohus võimalikuks süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid mingil juhul ei saa karistus olla ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et kriminaaltoimiku andmetel puudus süüdistataval legaalne sissetulek, millest annab tunnistust ka järjestikuste v te toimepanemine. Süüdistatav esitas kohtule tõendi temal lasuvate rahaliste kohustuste kohta, soovides sellega näidata, et tema kohustused ei ole kuigi suured. Samas nähtus sellest tõendist, et valdav osa rahalisi kohustusi on jäetud täitmata nõude aegumise tõttu, mis viitab sellele, et süüdistatav ei ole temalt välja mõistetud rahalisi nõudeid vabatahtlikult täitnud. See aga näitab süüdistatava suhtumist tema vastu esitatud nõuetesse, sh ka õiguskuulekuse puudumist. Süüdistatav esitas kohtule ka OÜ H juhatuse liikme RR allkirjastatud garantiikirja, mille kohaselt töötas D.I enne kinnipidamist äriühingus dekoraatorina ja äriühing garanteerib, et D.I-le võimaldatakse pärast vabanemist jätkata tööd samal ametikohal. Kohus suhtub esitatud garantiikirja kriitiliselt. Garantiikirjal puuduvad igasugused dokumendile kohased rekvisiidid, millest saaks teha järeldusi selle kohta, et dokument on väljastatud just äriühingu juhatuse liikme poolt. Seejuures ei peetud vajalikuks esitada tõendile lisaks ühtegi dokumenti, mis oleks tõendanud D.I töötamist selles äriühingus ja äriühingult tehtud töö eest palga saamist, mis tõendaks äriühingus majandustegevuse olemasolu ning kantud palgakulu ja tasutud sotsiaalmaksu, rääkimata siis D.I-le palga maksmist tõendavatest raamatupidamisdokumentidest. Kohus suhtub väitesse D.I töötamise kohta H OÜs kriitiliselt ka seetõttu, et süüdistatav väitis end töötavat seadistajana, garantiikirjas on tema ametiks märgitud hoopis dekoraator, mis oma iseloomult peaksid olema vägagi erinevad ametid. Kahtlustatavana kinnipidamise aktist, milline on koostatud 29.03.2012, nähtub, et D.I on oma töökohaks nimetanud OÜ H , kuid kohus suhtub taolisesse väitesse samuti kriitiliselt, kuivõrd äriühingust palka saaval hinnatud töötajal, millise järelduse võib teha kohtule esitatud garantiikirjast, puuduks vajadus kauplusest varastada pudelit viina. Sellest saab järeldada, et kas D.Ii töötanud tegelikult selles äriühingus või oli temale makstav palk niivõrd väike, et sellest ei jätkunud isegi ühe pudeli viina ostmiseks. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest võiks teha järeldusi D.I legaalse sissetuleku olemasolu kohta. Süüdistatav esitas kohtule tõendi temal lasuvate rahaliste kohustuste kohta, mis tulenevad temalt välja mõistetud menetluskuludest ja rahatrahvist, mis kokku moodustavad keskmise palga suuruse summa. Seega arvestades asjaolu, et süüdistataval on rahalised kohustused ning puudub legaalne sissetulek, süüdistatav on väidetava töökoha olemasolul järjest toime pannud kaks varavastast kuritegu päevase vahega, siis on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud, sest süüdistataval puuduvad legaalsed rahalised vahendid seda liiki karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse võtmisega seotud karistuse liiki. D.I-le
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadilise kuriteo toimepanemises, millega lõppkokkuvõttes, küll sõltumata süüdistatava tahtest, varalist kahju ei tekkinud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü, vaatamata kuriteo esemeks olnud võõra vallasasja suhteliselt suurele rahalisele väärtusele, ei ole kuigi suur.
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viie aastani. Kuivõrd kohus on juba eelpool märkinud, et süüdistatava suhtes rahalise 24 karistuse kohaldamine on välistatud, siis tuleb süüdistatavale mõista isiku vabaduse piiramisega seotud karistus. Süü suurusest ning varalise kahju puudumisest tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas peab kohus oluliseks karistuse määra valikul asjaolu, et süüdistatava rünne oli suunatud võõra vara enda kasuks pööramisele, millega oleks tekitatud oluliselt suurem varaline kahju kui see oleks tekkinud kõigi süüdistatavale käesolevas kriminaalmenetluses inkrimineeritud v te lõpuleviimisel kokku. Seetõttu ei saa süüdistatavale mõistetav karistus olla ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane. Süüdistatavat D.I süüdistatakse nii
Kriminaalasja materjalides kogutud tõenditest võib järeldada, et erinevalt kvalifitseeritavad teod on toime pandud erinevatel asjaoludel, erineva tahtluse ja erineval viisil. Seega ei ole need teod omavahel ajaliselt ega ruumiliselt, samuti käitumismustrilt seotud ning riivavad ohustatud õigushüvesid erineval viisil. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale erinevate sätete alusel inkrimineeritud kuritegude eest mõistetavad karistused kuuluvad
Kuivõrd süüdistatavale D.I-le inkrimineeritud kuriteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega, so Harju Maakohtu 13.12.2011 otsusega määratud katseajal, siis tuleb käesoleva otsusega mõistetavat liitkaristust
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, antud juhul 1 aastase vangistuse võrra. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puuduvad süüdistatavatel sissetulekud. Süüdistatavad viibivad eelvangistuses ning on küllaldane alus eeldada, et ka eelvangistuses viibimise ajal neil töist sissetulekut ei laeku. Samas on süüdistatavad terved ja töövõimelised isikud, mistõttu puudub alus osa menetluskulu riigi kanda jätmiseks. Kuivõrd aga süüdistatavate isikuandmetest ilmneb, et nad on varem välja mõistetud rahalised kohustused, so nii menetluskulud kui ka rahatrahvid jätnud vabatahtlikult tasumata, siis puudub alus arvata, et nad karistuse ärakandmiselt vabanemise järgselt asuks vabatahtlikult uue otsusega välja mõistetud menetluskulusid hüvitama. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavatelt tuleb välja mõista menetluskulud täies ulatuses ning jätta selle rahalise kohustuse täitmiseks minimaalne tähtaeg, mis võimaldaks otsuse jõustumise järgselt koheselt rahalised nõuded täitmisele pöörata, pöörates nõude võlgniku varale. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatava D.I loobumisel lühimenetlusest eelmisel kohtulikul arutamisel teises kohtukoosseisus maksti mõlema süüdistatava määratud kaitsjale kaitsja tasu kohtuistungiks ettevalmistamise eest, kuid kohtuistung piirdus vaid kriminaaltoimiku tagastamisega prokuratuurile süüdistatava poolt lühimenetlusest loobumise tõttu. Seega maksti küll kaitsjatele tasu, kuid sisulise õigusabi osutamiseni kohtumenetluses kaitsjad ei jõudnud. Seetõttu tuleb süüdistatavatelt välja mõistetavat määratud kaitsjale makstud tasu vähendada kummalgi 96 euro võrra, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Märt Toming kohtunik 25
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.