1-16-1001/234

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1001 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2019 määrus Kätlin Poska kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuste esitajad ja kaebuste Süüdimõistetu Kätlin Poska (ik 48507122715) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets, määruskaebused liik RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaadi abi Marko Paabumetsa poolt Kätlin Poskale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
6. Mõista Kätlin Poskalt riigituludesse menetluskuluna välja 64,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Kätlin Poskal tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega tunnistati K. Poska (siis Merila) süüdi KarS § 184 lg 2 pde 1 ja 2, § 4231 ning § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui K. Poska ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 21 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
9. Tartu Maakohtu 02.11.2016 määrusega pöörati K. Poskale mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus täitmisele, kuna isik ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid.
10. Harju Maakohtu 22.05.2018 määrusega vabastati K. Poska vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.10.
11. K. Poskale kohaldati kolmeks kuuks elektroonilist järelevalvet ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
12. Kriminaalhooldusametnik esitas 04.01.2019 maakohtule erakorralise ettekande K. Poskale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane rikkus registreerimiskohustust, keeldu tarvitada narkootilisi aineid ja jättis pooleli sõltuvusravi.
13. Tartu Maakohtu 15.02.2019 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku poolt erakorralises ettekandes taotletu rahuldamata, kuna K. Poska oli pärast erakorralise ettekande esitamist asunud iseseisvalt SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskusesse. K. Poskat kohustati ka uuesti alluma sõltuvusravile.
14. Kriminaalhooldusametnik esitas 03.04.2019 erakorralise ettekande K. Poskale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane oli järjekordselt ravi katkestanud ja rikkus ka registreerimiskohustust.
15. Tartu Maakohtu 30.04.2019 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus taaskord rahuldamata. Maakohus leidis, et K. Poska on siiski motiveeritud enda sõltuvusprobleemidega tegelema ja läheb psühholoogilisele nõustamisele.
16. Kriminaalhooldusametnik esitas 04.06.2019 maakohtule järjekordse erakorralise ettekande, taotledes K. Poskale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna viimane rikub endiselt registreerimiskohustust ja tarvitab jätkuvalt ka narkootilisi aineid.
17. Tartu Maakohtu 24.09.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja K. Poska kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 19 päeva vangistust pöörati täitmisele.
18. K. Poska kohta on esitatud juba kolmas erakorraline ettekanne, mille sisu on jäänud samaks – hooldusalune ei täida registreerimiskohustust ning tarvitab keelule vaatamata narkootilisi aineid. K. Poska ei ole pärast viimase erakorralise ettekande arutamist peaaegu kordagi ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, käies registreerimisel vaid 14.05.2019 ja pärast seda ei ole kriminaalhooldusametnikul temaga registreerimist enam läbi viia õnnestunud. Lisaks, sel ainsal korral, kui K. Poska käis kriminaalhooldusosakonnas, s.o 14.05.2019, tuvastati, et ta on tarvitanud amfetamiini. Samuti tuvastati ka 26.04.2019 politsei poolt, et K. Poska on tarvitanud amfetamiini. Mõlema juhtumi kohta algatati K. Poska suhtes ka väärteomenetlus NPALS § 151 lg 1 alusel. Pärast erakorralise ettekande esitamist on rikkumisena lisandunud veel K. Poska kriminaalhooldusametniku loata Eesti Vabariigist lahkumine.
19. Registreerimiskohustuse rikkumisi põhjendas K. Poska esmalt töökohustuse täitmisega. Samas tunnistas kohtuistungil siiski, et ei läinud kriminaalhooldusametniku juurde, kuna oli tarvitanud 2 narkootikume ja kartis, et testid tulevad positiivsed. Seega puudus K. Poskal kriminaalhooldaja juurde mitte ilmumiseks mõjuv põhjus ja tegemist oli tahtlike rikkumistega. Ilmselgelt oli tahtlik ka narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumine.
20. Mis puudutab ilma loata riigist lahkumist, siis toodut põhjendas K. Poska sellega, et ei teadnud, et peab luba küsima ja arvas, et 15 päeva võib riigist ära käia. Maakohtu jaoks ei ole toodud põhjendus usutav. K. Poska on kriminaalhooldusel mitmendat korda ja käitumiskontrolli nõuete hulka kuulub alati ka KarS § 75 lg 1 p-s 6 toodud loa nõue. Kuna käitumiskontrolli nõudeid tutvustatakse isikule nii kohtuotsust kui ka määrust kuulutades ja ka kriminaalhooldusosakonnas esmakohtumisel, ei saanud K. Poska jaoks üllatuslik olla see, et Eesti Vabariigist lahkumiseks peab kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa küsima. Maakohus on seisukohal, et K. Poska teadis nõudest, kuid jättis selle tahtlikult täitmata, täpselt samamoodi nagu registreerimiskohustusegi.
21. Eelmisel korral jättis maakohus kriminaalhooldusametniku ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, kuna K. Poska lubas minna oma sõltuvusprobleemiga psühholoogilisele nõustamisele. Praeguseks on selgunud, et sedagi lubadust ei ole K. Poska võtnud tõsiselt ning on mitmel korral jätnud nõustamisele minemata.
22. Seetõttu nõustub maakohus kriminaalhooldusametnikuga, et K. Poska käitumises ei ole märgata paranemise ilminguid ehkki talle on selleks mitmeid võimalusi antud. Tema käitumises korduvad samad mustrid, mis viisid teda toimepandud kuritegudeni. Seetõttu asubki maakohus seisukohale, et K. Poska käitumiskontrollile allutamine ei ole andnud soovitud tulemust. Kriminaalhooldust on saatnud pidevad rikkumised ja need on jätkunud ka pärast erakorraliste ettekannete esitamist ning menetlemist. Pärast viimase erakorralise ettekande arutamist ei ole sisulist kriminaalhooldust toimunud. Tulemusetuks on jäänud ka psühholoogiline nõustamine. K. Poska jätkab narkootikumide tarvitamist ja see muudab ta endiselt ohtlikuks. Seetõttu leiab maakohus, et K. Poska kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele.
23. Maakohus ei nõustu kaitsjaga, et karistuse täitmisele pööramine on viimane variant ja enne tuleb ära kasutada kõik leebemad abinõud – meetmete valik sõltub siiski rikkumiste iseloomust ja arvukusest. Olukorras, kus K. Poska suhtes on esitatud juba kaks erakorralist ettekannet ja kohus on neid pidanud arutama, kusjuures need ei ole K. Poska suhtumisele mingit positiivset mõju avaldanud, on põhjendamatu loota, et kriminaalhooldaja kirjalik hoiatus suudaks veel midagi päästa. Teiseks, tegelikkusele ei vasta see, et kohus ei ole K. Poskale määranud täiendavaid kohustusi – isikul on kriminaalhooldusel viibides läbivalt olnud kohustus pöörduda ja alluda ravile ning seda on kohus oma määrustes igakordselt ka üle korranud. Kaitsja tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et K. Poskale määrati juba ennetähtaegse vabastamise seisuga nii palju kohustusi, et midagi täiendavat määrata on väga keeruline, eriti kui arvestada sellega, et kohustus ei saa olla suvaline, vaid siiski toimepandud kuriteo iseloomu ja süüdlase isikut, see tähendab retsidiivsusriski arvestav. Kolmandaks lõppeb K. Poska katseaeg juba 26.10.
24. Kuna KarS § 76 lg 7 ei näe ette katseaja pikendamist, siis ei oleks juhul, kui kohus määraks K. Poskale täiendava kohustuse, niivõrd lühikese aja jooksul võimalik selle kohustuse täitmist kontrollida ja järelikult jääks see suuresti sisutuks. Määruskaebused
25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Poska, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kandmata jäänud karistus täitmisele pööramist üksnes pooles ulatuses.
26. K. Poska palub arvesse võtta, et narkomaania on haigus, mis vajab ravi. Vanglas seda ravida ei saa. Kõik probleemid on alguse saanud narkootiliste – ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest. K. Poska taotleb kohtult, et täitmisele pöörataks vaid pool tema kandmata karistusest ja 3 ülejäänud poole osas kohaldataks tema suhtes käitumiskontrolli, misläbi oleks võimalik järgida tema ravikäiku. K. Poska teadvustab, et on rikkunud kontrollnõudeid. Samuti palub K. Poska arvesse võtta, et elektroonilise järelevalve all viibitud aeg kulges ilma probleemideta. Probleemid hakkasid tekkima alles käitumiskontrolli lõpus, kuna K. Poskal puudus kriminaalhooldusametnikuga koostöö ja toimus pidev diskrimineerimine. Kogu aeg oli hirm, et kriminaalhooldusametnik soovibki tema karistuse täitmisele pöörata. Kohtusüsteem liigub sinnapoole, nagu ka mujal maailmas, et narkootikumide tarvitamine ei ole kuritegu, vaid haigus, mida ei karistata vangistusega, vaid püütakse inimest aidata ja suunata ta ravile. K. Poska on kindel, et suudab sõltuvusravi nüüd läbida ja teha narkootiliste ainetega lõpparve. Ta on aru saanud, et need on tema elu piisavalt palju rikkunud ja seda kuni tänase päevani.
27. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka K. Poska kaitsja advokaat M. Paabumets, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja K. Poskale kandmata karistuse täitmisele pööramata jätmist.
28. Kaitsja möönab, et K. Poskal esines probleeme kriminaalhooldusnõuete täitmisega, kuid K. Poskal on siiski säilinud motivatsioon jätkata kriminaalhooldusega. K. Poska vajab statsionaarset ravi. Samuti ei ole teda hoiatatud kriminaalhooldusametniku poolt kontrollnõuete mitte täitmisega kaasnevatest tagajärgedest. K. Poska soov on jätkata ravi SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi– ja rehabilitatsioonikeskuses, mistõttu võiks olla põhjendatud kohustada K. Poskat uuesti alluma sõltuvusravile. K. Poska on aru saanud ravi vältimatust vajadusest, samuti et ennast ja oma käitumist on vaja muuta. K. Poska palub viimase võimalusena ravi jätkamise võimaldamist SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskuses ja mitte pöörata tema kandmata karistust täitmisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et K. Poska kandmata karistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata. Vastusena määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
30. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et K. Poska on riigipoolse järelevalve all juba
31. a esimesest poolest, mil tal võimaldati temale mõistetud karistust kanda tingimisi vabaduses. Pärast seda aga hakkasid K. Poskaga probleemid. Tartu Maakohtu 02.11.2016 määrusega pöörati K. Poskale 06.04.2016 otsusega mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikkus korduvalt registreerimiskohustust (muuhulgas kuulutati K. Poska kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamise ajal ka tagaotsitavaks, kuna isik hoidis kohtumenetlusest kõrvale). K. Poska vabastati 22.05.2018 karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja teda kohustati järgima kontrollnõudeid – ja kohustusi. Pärast seda arutati kolmel korral K. Poskaga seotud erakorralisi ettekandeid, millest viimasega pöörati ka K. Poska kandmata karistus täitmisele. Läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi on K. Poskaga seotud probleemid olnud sarnased – isik rikub registreerimiskohustust ja keeldu tarvitada narkootilisi aineid ning ei allu ettenähtud ravile. Seega on K. Poskale korduvalt vastu tuldud, võimaldades tal kanda mõistetud karistust vabaduses, vabastades ta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt ja jättes rahuldamata esialgsed kaks kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet tema kandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Seda kõike aga tulemusteta.
32. K. Poskale määrati narkootilise aine tarvitamise keeld aga just nimelt temast lähtuva ohu tõttu – nimelt on teda kriminaalkorras karistatud narkootilise aine käitlemise eest ja ta on ka ise narkootilise aine sõltlane, mistõttu võib K. Poska poolt narkootikumide tarvitamine viia järjekordsete kuritegude toimepanemiseni. Nagu karistusregistrit näha, ongi teda juba kahel korral käitumiskontrolli ajal väärteokorras karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel. K. Poska on pidevalt lubanud narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda ja alluda ettenähtud ravile, kuid isik ei ole asunud reaalselt enda lubadusi täitma. 4
33. Eeltoodule tuginedes puudub kriminaalkolleegiumil igasugune alus uskuda, et K. Poska kandmata karistuse täitmisele pööramata jätmise korral tõepoolest ravile alluks ja üritaks narkootiliste ainete sõltuvusest vabaneda. Mis puudutab aga K. Poska kaebuses toodut, et narko-sõltuvus on haigus, mida ei tohiks karistada vangistusega, siis siinkohal juhib ringkonnakohus K. Poska tähelepanu sellele, et isikule on antud korduvalt võimalusi kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kus tal oleks olnud võimalik tegelda enda narkootilise aine sõltuvusraviga. Selle asemel aga otsustas K. Poska vastupidiselt jämedalt rikkuda käitumiskontrolli tingimusi, rikkudes registreerimiskohustust ja tarvitades pidevalt narkootilisi aineid.
34. Ainetu on ka K. Poska kaebuses toodu nagu oleks kriminaalhooldusametnik üritanud igal juhul saavutada tema kandmata karistuse täitmisele pööramist ja kaitsja kaebuses toodu, et K. Poskale ei tutvustatud käitumiskontrolli tingimuste rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. K. Poska on ise enda käitumisega toonud kaasa tagajärje, kus tema kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele ja alusetu on selles süüdistada kriminaalhooldusametnikku. Vastusena kaitsjale märgib kriminaalkolleegium, et K. Poska omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ja on igakordselt seeläbi teadlik, et käitumiskontrolli tingimuste rikkumine võib päädida kandmata karistuse täitmisele pööramisega. Samuti toimus pärast vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemist K. Poskaga kriminaalhooldusosakonnas esmakohtumine 12.06.2018, mil talle tutvustati kriminaalhooldusnõudeid – ja korda.
35. Kokkuvõtvalt, arvestades K. Poska käitumiskontrolli kulgu ning rikkumiste intensiivust, pööras maakohus õigustatult süüdimõistetu kandmata karistuse täitmisele. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine K. Poskale positiivset mõju avaldanud – isik on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta rikkunud registreerimiskohustust, tarvitab hoolimata sellekohasest keelust järjepidevalt narkootilisi aineid ja ei allu ettenähtud ravile. Märkimisväärne on ka seegi, et isik on tegelikkuses käesoleva kohtuotsuse alusel juba vabadusekaotuslikku karistust kandnud ning sellest ennetähtaegselt vabastatud, kuid ka hirm kinnipidamiskohta tagasi sattuda ei ole isikut piisaval määral motiveerinud, et K. Poska asuks täitma temale määratud kohustusi. Seega ei ole K. Poska kriminaalhooldusele sobiv isik ja tema kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. Muuhulgas ei ole võimalik kandmata jäänud karistust täitmisele pöörata üksnes pooles ulatuses, kuna seda ei võimalda KarS § 76 lg
37. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 24.09.2019 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
38. Kaitsja vandeadvokaadi abi M. Paabumets taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 64,80 eurot K. Poska kanda. Mati Kartau Tiit Lõhmus 5 Maarika Kuusk