lg 1 ja § 236 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 31.07.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,19,010077 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja L.M kaebuse esitaja kaitsja Olga Väina kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja J.P. RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, VTMS § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 31.07.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,19,010077 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus. Karistada L.M
Karistada L.M
S § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada L.M tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 60 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor Bank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220195081908. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 15.11.2019.a. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja A. L. koostas 10.07.2019.a väärteoprotokolli AB 1578338, mille kohaselt L.M juhtides 01.07.2019.a kella 18.56 ajal xxx juures, mootorsõidukit Volkswagen Transporter, reg. märgiga xxx, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ning kahjustada teist vara ja tagurdas otsa tänavavalgustuse postile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le X. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus L.M Liiklusseaduse (edaspidi
) § 16 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 järgi, s amuti rikkus ta
lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja J.P. karistas L.M 31.07.2019.a väärteoasjas nr 2302,19,010077 tehtud üldmenetluse otsusega ülalnimetatud õiguserikkumiste eest
Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses. Esitatud kaebuse kohaselt ei nähtu väärteoasjas kogutud materjalidest põhjuslik seos tänavavalgustuse postile otsasõidu ja postilaterna katkimineku vahel. Menetlusaluse isiku mootorsõiduki vigastuseks on vaid sõiduki tagumise kaitseraua parempoolne osa, millest on lahti murdunud värv. Sõiduki kaitseraud on tehtud plastikust ning plastikust tagaosaga otsasõit ei saanud kuidagi olla metallist tänavavalgustuse posti postilaterna postist lahti rebimise põhjuseks. Samuti märgib kaebuse esitaja, et x elanik T. Š. väidab, et kõnealune tänavavalgustuse post ei töötanud alates 2018.a sügisest. Seega ei ole L.M otsasõit kuidagi seotud tänavavalgustuse posti vastu selle laterna lahtirebimisega, mis omakorda tähendab, et L.M ei ole tekitanud varalist kahju AS-le X. Eeltoodust lähtudes liiklusõnnetust ei toimunud, mis tähendab, et kaebuse esitajal ei tekkinud kohustust teavitada politseid ega koostada kirjalikku akti vastavalt
11.07.2019.a on L.M pöördunud tänavavalgustuse posti omaniku AS-i X poole palvega täpsustada, mis juhtus tänavavalgustuse postiga, kuid AS X 2 ei ole esitanud mingisuguseid pretensioone seoses tänavavalgustuse postiga. Täiendavalt märkis kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja otsuses, kus on arvestatud karistust kergendava asjaoluna tema kahetsust, siis ülekuulamise protokollis lause: „ “, ei tähenda, et kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja kahju tekitamist, vaid see oli hüpoteetiline vabandus, kuna kaebuse esitaja on väga viisakas inimene, et kui ta on tekitanud kahju, siis ta kahetseb ja palub vabandus, kuid tema kahju ei tekitanud. Ka märgib L.M , et sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kui keegi helistas politseisse ning teatas menetlusaluse isiku sõiduki registreerimismärgi, siis see tähendab, et sõiduk viibis peale tänavavalgustuse postile otsasõidujärgselt kohapeal, kuna menetlusalune isik vaatas üle tänavavalgustuse posti ja uuris, kas on tekitatud vigastused või mitte. Toimunud kohtuistungil märkis kaitsja, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on kuupäevaga 01.07.2019.a, aga antud kuupäeval L.M ei allkirjastanud antud protokolli, mistõttu tuleb kohtul kaaluda protokolli eemaldamist materjalide hulgast, kuna kaebuse esitaja pole seda samal kuupäeval allkirjastanud ning järelikult on protokoll koostatud valesti. Kaitsja O. Väina tõi kohtuistungil välja, et sündmuskoha vaatlusel tegi politsei postist pildi, kust on näha mingid elemendid, kuid politsei pole suutnud dokumentaalselt tõendada, et just need killud ja elemendid kuuluvad kaebaja sõiduautole, sest ekspertiisi pole läbi viidud. Samuti ei ole politsei tõendanud, et postil olevad kahjustused olid põhjustatud kaebaja sõiduauto poolt. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei suutnud tõendada, et just 01.07.2019.a. tekitas kaebaja oma sõiduautoga AS-ile X kahju. Samuti rõhutab kaitsja seda, et kaebaja mootorsõiduki vigastuseks on väärteomenetluses kindlaks määratud üksnes sõiduki kaitseraua parempoolne kahjustus, mis seisneb värvi lahti tulemises. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja välja toodud väitega ja kaebajale määratud karistusmääraga, kuna kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et kaebaja on sihilikult seadust rikkunud ja oma teoga rikkunud liiklusseadust ja tekitanud varalist kahju AS-le X. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1. Kaebuse esitaja jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtus ütlusi, et ta tagurdas millegi otsa, tundis, et auto ei liigu edasi. Posti ta ei näinud. Seejärel sõitis ta natuke ettepoole, läks välja ja vaatas, et oli kaitserauaga vastu posti läinud. Mõlki ei olnud, lihtsalt see koht läks tumedamaks. Posti vaatas ka üle, see seisis sirgelt, mingeid probleeme sellega ei olnud. Lambi kohta ei oska ta midagi öelda, kuna sinna ta ei vaadanud, vaatas vaid konkreetset löögikohta. Kaebuse esitaja kahtleb, et avarii tulemusel lambikuppel kukkus, kuna kiirus oli olematu, oli kerge otsasõit. Siis istus ta autosse, sõitis ettepoole, tegi tagasipöörde ja sõitis minema. Sündmuskohal võis ta olla umbes 5 minutit. Antud sündmus juhtus pärast seda, kui ta lõpetas kliendi juures töö ja hakkas koju tagasi sõitma. Sündmuse toimumise päeval ta kliendiga (T. Š.), kes elab xxx, ei rääkinud, kuid hiljem ütles T. Š., et see lamp ei ole sügisest saadik töötanud. Samuti pöördus ta kirjaga AS X poole, kuid sealt talle ei vastatud ja pretensiooni ei esitatud. Kaebuse esitaja selgitas ka kohtuistungil, et juhul, kui kohus ei muuda otsust, siis ta soovib rahatrahvi ajatamist vähemalt aastaks. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et L.M on liiklusõnnetuse põhjustanud, ta on õnnetuskohast lahkunud. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja arvestades, et isik on varasemalt väärteokorras karistamata, on need põhjendatud määrad. Kohtuotsuse põhjendused 3 Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamused, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Käesoleval juhul inkrimineeritakse L.M-ile väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Puutuvalt L.M-ile inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu, tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. L.M ei ole vaidlustanud, et ta postile otsa sõitis, kuid vaidlusküsimus on selles, kas L.M on põhjustanud
Kuigi kaitsja soovis jätta tõendite hulgast välja sündmuskoha vaatlusprotokolli, kuna kaebaja ei ole seda 01.07.2019 allkirjastanud, siis kohus peab vajalikuks märkida, et tegemist on lubatava tõendiga, kuna see koostati menetleja poolt 01.07.2019 sündmuskohal, kuid kuna L.M oli selleks ajaks lahkunud liiklusõnnetuse toimumise kohalt, siis ei saanud seda talle koheselt tutvustada. Menetleja esindaja sõnul koostatakse sündmuskoha vaatlusprotokolli igal juhul ning seda tehakse ka olukorras, kus liiklusõnnetuses osalejad on sündmuskohalt lahkunud. Kohtu hinnangul ei muuda tõendit lubamatuks asjaolu, et seda tutvustati liiklusõnnetuse osapoolele hiljem, mitte sündmuskohal. Seega tugineb kohus otsuse tegemisel ka kõnealusele sündmuskoha vaatlusprotokollile. Väärteotoimikus leiduvast vaatlusprotokollist, sellele lisatud fotodelt ja skeemist nähtub, et sündmuskohaks on xxx, kus sõidutee on kaetud asfaltkattega, mis on kuiv ja kohati ebatasane, suurim lubatud sõidukiirus 40 km/h. Haapsalu mnt 13 hoone seisvast vaatlussuunas 16,4 m ja Haapsalu mnt vaatlussuunas parempoolsest servast 2,7 m kaugusel asub tänavavalgustuspost, millel on otsasõidujäljed. Postilatern on postist lahti, juhtme otsas. Posti jalami juures on maas tükid ja detailid, mis võeti kaasa ja pakendati. Tunnistaja H. V. kohtus antud ütluste kohaselt nägi ta juulikuus x, kuidas heledapoolne kaubik tagurdas vastu posti, juht tuli autost välja, vaatas posti ning seejärel istus autosse ja sõitis minema. Tema helistas politseisse. Enne auto tagurdamist oli lamp posti küljes, kuid pärast posti otsa tagurdamist jäi lamp juhtme külge rippuma. Autol ta vigastusi ei vaadanud, kuna juht lahkus sündmuskohalt, aga arvab, et stange võis katki minna. Tunnistaja T. Š. andis kohtus ütlusi, et juulikuus toimunud liiklusõnnetusest ei tea ta midagi, kuid L.M käis tema juures tööd tegemas. Umbes poolteist kuud või kuu tagasi helistas L.M talle ning rääkis, et kui ta tunnistaja juurest ära läks, siis juhtus õnnetus, et ta sõitis postile otsa ja valgustus enam ei tööta. Tunnistaja küsis, et kuidas nii saab olla, sest see valgusti ei ole varem juba mitu kuud töötanud, kevadest saadik see latern ei tööta ega tööta praegugi. Ta ei oska öelda, kas see lamp rippus või oli õigetpidi, aga fakt on see, et see ei töötanud mitu kuud enne seda, kui Igor tuli. Seda ta ei tea, kas lambil on välised vigastused, valgustust lihtsalt ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt tähendab lamp ei tööta, et valgustus ei põle. 4 Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fototabelist nähtuvalt on tuvastatud vigastus sündmuskohal asuval tänavavalgustuspostil, millel on kraapejäljed ja latern ripub ning, mille omanik on AS X. Samuti OÜ Ink Teenusele kuuluv, kuid L.M juhitud sõiduautol Volkswagen Transporter (reg.nr xxx) on vigastused tagumisel pamperil. Juht lahkus sündmuskohalt. Sõiduautol Volkswagen Transporter (reg.nr xxx) olevad vigastused on fikseeritud 10.07.2019.a sõiduki vaatlusprotokollis koos fototabeliga, millest nähtub, et sõidukil on vigastused paremal pool tagaosal. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtule on esitatud usaldusväärsed ning kohut veenvad tõendid liiklusõnnetuse toimumise kohta, mis tähendab, et kaebaja põhjustas liiklusõnnetuse, mille käigus sõitis ta 01.07.2019.a kella 18.56 ajal sõiduautoga Volkswagen Transporter (reg.nr xxx) otsa tänavavalgustuse postile, mis asub xxx. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja H. V. ütlustes, kuna need riimuvad väärteoasja materjalidega ning kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et tunnistaja, kes L.M isiklikult ei tunne, annaks sündmuse kohta teadlikult L.M süüstavaid valeütlusi. Seda enam, et tunnistaja helistas liiklusõnnetuse toimumise kohalt viivitamatult häirekeskuse numbrile ja teavitas juhtunust häirekeskust. Tunnistaja T. Š. toimunud liiklusõnnetust pealt ei näinud, samuti ei tõenda ka tema ütlused tänavavalgustusposti täpset seisukorda enne liiklusõnnetust, kuna tema ütluste kohaselt tänavavalgustusposti mittetöötamine tähendab lihtsalt seda, et valgust ei olnud. Kaebuse esitaja L.M on kohtus tunnistanud, et ta sõitis postile otsa, kuid posti ta ei kahjustanud. Samas on L.M ka kohtus kinnitanud, et ta lambi kohta ei oska midagi öelda, kuna sinna ta ei vaadanud, vaatas konkreetset löögikohta. Kohtule esitatud ning eelnevalt kirjeldatud väärteoasja materjalidega on leidnud tõendamist, et tänavavalgustuspostil on tuvastatud olulised vigastused, mis eeldavad ilmselgelt remonti. Kohtule on esitatud ka pakkumise maksumuse tabel, millest nähtub, et tänavavalgustusposti remonttööde maksumuseks on 337,85 eurot. Seega on tõendatud AS -ie X tekitatud varaline kahju, mistõttu on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale toime pandud väärteos ette heitnud
lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja ei olnud liikluses piisavalt tähelepanelik ja hoolikas ning sõitis vastu tänavavalgustuse posti, millega tekitas varalist kahju X AS-le. Seega on tõendamist leidnud, et kaebaja rikkus
Kohtu hinnangul tekitas L.M varalise kahju hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et kaebaja rikkus
lg 1 nõuet ja pani toime
Lisaks eelmärgitule süüdistatakse kaebajat
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises.
Vastavalt
lg 4 ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi 5 põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Kui aga on tegu lahkarvamusega, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (
S § 169 sätestatud tingimuste täitmata jätmist saab juhile ette heita üksnes siis, kui ta oli teadlik, et on osaleja liiklusõnnetuses. Eelnevalt on leidnud tõendamist, et L.M põhjustas liiklusõnnetuse, mille käigus ta tekitas varalise kahju X AS-le. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt lahkus L.M sündmuskohalt ning väärteomenetluses ei ole kogutud tõendeid, et kaebuse esitaja oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama, sh peavad
Tunnistaja H. Voolaine ütluste kohaselt kaubik tagurdas vastu posti, juht tuli autost välja, vaatas posti ning seejärel istus autosse ja sõitis minema. Tunnistaja ütlused haakuvad ka kaebaja selgitusetega, milles viimane ise kinnitab, et lahkus sündmuskohalt, kuna ta ei tuvastanud, tema teo tagajärjel oleks tekkinud postile vigastused/kahju. Kuna L.M , kui sõiduauto juht, lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
lg 4 sätestatud kohustusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kohus leiab, et kuna kaebuse esitajal ei olnud teada kahju saaja, s.o kõnealuse tänavavalgustuse posti omanik, siis oleks ta pidanud teatama liiklusõnnetusest koheselt politseile. Kohus eeldab, et isik, kellele on antud mootorsõiduki juhtimisõigus ning kes osaleb liikluses, tunneb liiklusseadust, mille § 169 lg 5 kohustab juhti kohaselt õnnetusest teatama politseile, kui kahju saaja ei ole teada. Kaebaja käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Kuna politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 sätestatud tingimustel ja selleks tuleb koostada
lg 4 p 5 märgitud dokument, mida antud juhul ei ole, siis tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud L.M käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist tuli L.M oma autost korraks välja ja vaatas sündmuskohta, seejärel lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud vähemalt kaudse tahtlusega, kaebaja sai aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis sündmust pealt näinud kõrvaline isik. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et L.M rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
S § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 6 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Antud juhul on mõlema väärteo eest L.M-ile mõistetud karistused oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestatud on ka asjaoluga, et L.M on väärteokorras karistamata isikuks. Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud kahetsus , mida kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud, vaatamata sellele, et kaebaja oma süüd ei tunnista. Käesoleval juhul karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi kaebaja käitumises puuduvad. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut, väärteo toimepanemise asjaolusid ja ka asjaolu, et kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja mõistetud karistused on proportsionaalsed nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning need vastavad teo raskusele ja süüdlase isikule. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuste suurus on seaduslik ja põhjendatud, siis kohus ei hakka muutma määratud karistuste suurust, kuid arvestades kaebaja materiaalset olukorda, tal on neli ülalpeetavat ning kohustusi pankade, liisingfirmade eest, on kohtu hinnangul igati mõislik anda inimesele võimalus tasuda väärteo eest määratud rahatrahvid vabatahtlikult pikema aja jooksul. Seega on põhjendatud võimaldada tal trahvi tasumist ositi, s.o võrdsetes osades 10 kuu jooksul. Siinkohal peab kohus vajalikuks ka rõhutada, et L.M ei ole kehtivaid karistusi, seega on kaebaja puhul tegemist õiguskuuleka kodanikuga, mistõttu on põhjendatud KarS § 66 lg 2 kohaldamine. Aulike Salo Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.