lg 1, § 344 lg 1 järgi ja Katrin Nigols süüdistus
lg 1 järgi üldmenetluses Indrek Kalda Prokurör Süüdistatavad Kaitsjad K R - isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud 12.06.2013 Pärnu Maakohtu poolt
lg 1 järgi vangistusega 8 kuud tingimisi
Katrin Nigols - isikukood 47701040279, karistamata. K R kaitsja advokaat Vahur Krinal, Katrin Nigols kaitsja advokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista K R süüdistuses
2. Süüdi mõista K R süüdistuses
3.
lg 2 alusel, suurendada käesoleva kohtuotsusega K R`ile mõistetud 10-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 12.06.2013 kohtuotsusega nr 1-13-1382 mõistetud ärakandmata 8kuulise vangistuse võrra, mõista K R`ile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. 4.
lg 5, § 69 lg 1, 3 alusel asendada K R`ile mõistetud ärakandmata vangistus üldkasuliku tööga 540 (viissada nelikümmend) tundi. K R’ile määratud 540 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 2 5. Määrata, et K R teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
lg 4 alusel lugeda K R poolt peale sotsiaalprogrammis osalemist kaetuks üldkasuliku töö tunnid 30 tunni ulatuses ja K R poolt kuulub karistusena tegemisele 510 (viissada kümme) tundi üldkasulikku tööd. 7.Kui K R hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täide viiv ametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus võib määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt
Kui K R paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. 8.Tühistada K R suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld peale üldkasuliku töö tegemisele asumist. 9.Süüdi mõista Katrin Nigols süüdistuses
lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära (päevamäära suurus 3,2 eurot) s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul, esimene osamakse tasuda 5.kupäevaks kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul, järgnevad 9 osamakset järgnevate kuude
K R`it süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga saada rahalist kasu taksoteenuse osutamise eest ning selleks, et tunnistaja saaks esitada uurimisasutusele taotluse sõidukulude hüvitamiseks, võltsis 29.09.2014 Haapsalu politseijaoskonnas kriminaalasjas nr X tunnistajana ülekuulamisel käinud K. E politseile esitamiseks sõiduauto Mercedes Benz registreerimismärgiga X, mille kasutajaks ta ise on, taksoarve kviitungit nr 1147 summas 131.60 eurot, märkides kviitungile vedaja nimeks X OÜ ning printis selle välja ja edastas K.E. Samas oli taksoteenuseid osutava X OÜ poolt sõiduautole Mercedes Benz registreerimismärgiga X väljastatud sõidukikaart kehtetuks tunnistatud juba alates 04.08.2014 ning K Ril polnud õigust X OÜ nimel taksoteenust osutada ja selle kohta kviitungit väljastada. Sellise tegevusega pani K R toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi võltsimise, s.o
KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT Tunnistaja S. P rääkis kohtus, et oli X OÜ juhataja, kui sündmus aset leidis ja oli ettevõtte vedude eest vastutav isik. Firma tegeles taksoteenusega ja seal osutas taksoteenust ka K R. Sõiduautole Mercedes-Benz reg.nr X väljastas Tallinna Transpordiamet sõidukikaardi (tema taotluse alusel), mis oli taksoteenuse osutamiseks vajalik dokument ja mingil perioodil oli K Ril õigus osutada taksoteenust X nimel. Mingil ajal võttis K R ühendust ja soovis sõidukikaardi peatada, sest ei soovinud enam 4 taksoteenust osutada. Esitas transpordiametile vastava avalduse ja ühepäevase viitega sai see sõidukikaart tühistatud. Tl 68 oleva õiendi kohaselt sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr X kasutajaks on ka K R Tl 66-67 on näha, et S. P X OÜ juhatuse liige on Tallinna Transpordiametile koostanud 04.08.2015 avalduse (allkirjastatud 05.08.2015) sooviga tühistada esimesel võimalusel sõiduki X MercedesBenz X sõidukikaardi. S.P rääkis kohtuistungil, et järgmisel päeval peale avalduse esitamist sõidukikaart tühistati, see on registris kirjas. Sõidukikaart tuleb tühistamisel tagastada transpordiametisse tema poolt. K R talle seda kaarti ei tagastanud, ütles, et see on kadunud. Kaardi tagastamisest rääkis kohe, kui K R oli rääkinud selle peatamisest. Ja peale seda vestlust oli K R kursis, et koheselt tühistab ka sõidukikaardi. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad, et Tallinna Transpordiameti poolt oli X OÜ taotlusel väljastatud sõiduautole Mercedes-Benz reg.nr X sõidukikaart, mille alusel oli K Ril õigus osutada taksoteenust. Sõidukikaardi tühistamiseks tegi S.P avalduse transpordiametile 05.08.2014 ja sõidukikaart tühistati 06.08.2014 (mitte 04.08.2015 nagu süüdistuses kirjas). Seega ei olnud autoga nr X 29.09.2014 õigus X OÜ nimel taksoteenust osutada. S. P rääkis kohtuistungil, et Haapsalu politseist sai teada, et selle sõidukiga oli peale sõidukikaardi tühistamist osutatud taksoteenust ja X nime alt tšekk väljastatud. See oli tema jaoks vastuvõtmatu ja rääkis sellest ka K Riga. Jutuajamist täpselt ei mäleta, ei ole kindel, nii pikk aeg on möödas, aga vist oli nii, et K R ütles, et ta teab, millest jutt on ja et tema sõitis. S. P kirjeldas, et tšekk prinditakse välja taksomeetrist, mis on seadistatud vedaja andmetega – sõidukikaardi saamise tingimiseks on, et vastav ettevõte on taksomeetri seadistanud vedaja andmetega - X, registrikood, automark, auto registrinumber. Tšekk väljastatakse kui klient seda soovib, allkirja peab samuti panema kliendi soovil. Tšekile ei saa midagi suvalist panna, printer prindib summad, mis on teenuse osutamise eest välja arvutatud ja ka muud seadistatud andmed. Kohtule on esitatud K. E poolt politseiametnikule 13.10.2014 saadetud takso arve /tl 62-63/. K.E kirjast nähtub, et ta esitas takso arve seoses sellega, et käis 29.09.2014 politseis ütlusi andmas ja soovib sõidukulude hüvitamist. Takso arve kohaselt oli vedaja X OÜ, auto reg.nr X, kuupäev 29.09.2014, reisi algus 10.49 ja lõpp 14.54, teekond 209 km ja summa 131,60 eurot. Arvel ei ole juhi nime ja allkirja. Tunnistaja K.E rääkis kohtus, et käis 29.09.2014 tunnistajana ülekuulamisel Haapsalu politseis taksoga. Sõidu eest esitas taksojuht arve. Tasus kohe arve sularahas. Selle arve esitas ka uurijale. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et K.E on politseile esitanud taotluse sõidukulude hüvitamiseks, millele on lisatud 29.09.2014 väljastatud takso arve, millel vedajaks on märgitud X OÜ, auto reg.nr X. Selle taksoarve võltsimist, välja printimist ja edastamist K.E arvatakse süüks K Rile. Kohus uurib, kas K R on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo. Süüdistuses on K R`ile süüks arvatud, et tema märkis taksoarvele vedajaks X OÜ. Kohus leiab, et tunnistaja S.P ütlustega on tõendamist leidnud, et taksomeeter seadistatakse vastavas firmas, kui isik hakkab taksoteenust osutama ja arvele midagi suvalist märkida ei saa, taksomeetrisse on seadme seadistamisel vedaja märgitud (käesoleval juhul X OÜ) ja seda muuta ei saanud. Seega ei saanud ei K R ega ükski muu isik ise arve välajprintimisele eelnevalt vedaja nime muuta, vaid taksomeeter printis arve nagu andmed olid aparaati sisestatud. K.E rääkis kohtus, et taksot juhtis naissoost isik, kes, ei mäleta. Arve esitas taksojuht. K R ei olnud selle sõiduki juht. Kaasas oli ka ema Katrin Nigols. Eeluurimisel on öelnud /tl 38-40/ (kohus uuris prokuröri taotlusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks), et see oli K R takso. 5 Süüdistatav Katrin Nigols rääkis kohtus, et on käinud koos tütrega Haapsalus politseijaoskonnas ülekuulamisel taksoga. Takso tellis X, see oli tema teema. Käisid taksoga, sest tal on selg haige, peab vahepeal peatusi tegema. Taksot juhtis naisterahvas, teab, et on öelnud, et see oli K R, aga tõesti kahtleb, kas tookord oli K R roolis. On käinud Haapsalus enne ka, kui K R on käinud siin ütlusi andmas. Aga ükskord tulid siia jah seltskonnaga ja K R oli kaasas küll. Kohus uuris prokuröri taotlusel K.Nigols ütluste usaldusväärsuse kontrolliks K.Nigols tunnistajana eeluurimisel antud ütlusi /tl 89-90/. Kaitsja leidis, et neid ütlusi ei saa tõendina kasutada, kuna enne ülekuulamist ei selgitatud K.Nigols`ile, et ta ei pea ütlusi andma episoodis, kus kahtlustatavaks on tema tütar. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et 16.04.2015, kui K.Nigols tunnistajana üle kuulati, siis tema tütar oleks selles episoodis olnud kahtlustatav. Teisalt leiab kohus, et K.Nigols on protokollis allkirjastanud tunnistaja õigused ja kohustused. Kui isik annab allkirja, siis ta kinnitab, et talle on allkirjastatu arusaadav. Õigustes on kirjas, et tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest kui kahtlustatav on tema alaneja sugulane. K.Nigols ei ole väitnud, et talle õiguste ja kohustuste allkirjastamisel midagi arusaamatuks jäi ja et ta oleks tahtnud oma õigusi täpsustada. Seega leiab kohus, et K.Nigols poolt 16.04.2015 tunnistajana antud ütlused on lubatud tõend. K.Nigols on tunnistajana eeluurimisel 16.04 rääkinud, et tema helistas taksofirmasse ning talle saadeti see sõiduauto. Sõidukis olid veel tema tütar X ning taksojuht, kelle nimi oli K R, aga päris kindel ta selles nimes ei ole. Taksot juhtis Haapsallu ja tagasi taksojuht K R. Peale kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist selgitas K.Nigols kohtule, et võib-olla tahtis K Rt säästa ja ei tahtnud teda sinna sisse panna. Tegelikult oli nii, et sõitsid koos välja ja pärast juht vahetus, K R tuli järgi ja ütles, et tahab pidu panna ja tahab napsu võtta ja siis vahetasid autojuhti, kelle nime ei tea. Kohus leiab, et Katrin Nigols poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlused on olulistes faktides täiesti erinevad. K.Nigols selgitus, miks ta on andnud erinevaid ütlusi, ei selgita tema poolt antud ütluste erinevust, pigem näitab, et K.Nigols keerutab ja ei räägi tõtt. K.Nigols ütles, et on eeluurimisel andnud selliseid ütlusi, sest ei tahtnud K Rt asjasse segada. Ometi on ta just eeluurimisel öelnud, et Haapsalusse ja tagasi juhtis taksot K R. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Katrin Nigols ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendina kõrvale jätta. Süüdistatav K R rääkis kohtus, et tema ei koostanud 29.09.2014 X OÜ nimel taksoarvet. See firma on tema autoga seotud. Ei teadnud, et see sõidukikaart on septembris kehtetuks tunnistatud. Kuskil kevadel rääkis S.P, et tegevust ei ole ja lõpetaks kaardi ära. Millegipärast see S.P venis ja kui kuskil augustis kohtus S.P, oli korra veel jutuks, et ta tegeleb sellega, aga millal, oli ebaselge. Peale seda kui taksokaart tühistatud sai, S.P ei helistanud ega kirjutanud, et see kaart tühistatud sai. Siis oktoobris sai kontorist teada, et on lõpetatud. 29.09.2014 oli sellel sõidukil kehtiv sõidukikaart. 29.09.2014 juhtis seda auto tema lähikondne, ei soovi nime öelda, tema väljastas ka kviitungi. Tema ise ei olnud taksojuht. Autos Haapsalusse sõidu ajal olid juht, tema, Katrin ja X. Ise ei sõitnud, sest eelmine päev oli suuremat sorti pidu, sõitis kaasa, sest keegi peab ju tuju üleval hoidma. Prokurör leidis, et eelkõige S.P ütlustega on tõendamist leidnud, et K R oli isikuks, kes juhtis 29.09.2014 taksot ja seega väljastas ka takso arve. Tegemist on materiaalse võltsimisega, kus tehakse dokument järele ehk koostatakse dokument isku poolt, kellel ei ole õigust dokumenti koostada, kelleks antud juhul oli K R. Kohus leiab, et asjaolu, kes juhtis taksot on oluline, kuna tunnistaja X on öelnud, et arve väljastas talle taksojuht. Tunnistaja K.E ja K R kinnitavad, et takso juht ei olnud K R, taksot juhtis naisterahvas. Tunnistaja S.P on öelnud, et tal on sellel teemal olnud K Riga juttu, täpselt ei mäleta, nii palju aega on 6 möödas, aga vist oli nii, et K R ütles, et ta teab millest jutt ja ütles et tema juhtis. Muid tõendeid selle kohta, kes taksot juhtis, kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et K R 29.09.2014 taksot juhtis, sest ainuke tõend, mis sellise kahtluse tekitab, on tunnistaja S.P ütlus, mille kohaselt K R ütles, et tema juhtis autot. Samas aga on tunnistaja öelnud, et kuna nii palju aega on möödunud, siis ta täpselt jutuajamist ei mäleta. Seega ei tõenda S.P ütlus, et K R autot juhtis. Ainuke tõend takso arve esitamise kohta on tunnistaja K.E ütlus, et arve väljastas taksojuht. Seega ei ole võimalik kohtule esitatud tõenditega siduda K Rit 29.09.2014 takso arve välja printimise ja edastamisega X, s.o talle süüdistuses süüks aravatava teoga. Prokurör leidis, et kuna süüdistatav K R on esitanud aktiivse kaitseväite, et taksot juhtis tema tuttav, aga ta ei ole avaldanud taksojuhi nime, siis ei ole võimalik selle õigsust kontrollida. Kohus leiab, et kuna kohtus ei ole tõendamist leidnud, et K R oli isikuks, kes taksot juhtis, siis K R kaitseväite kontrollimine käesoleval juhul ka tähtsust ei oma. Eeltoodu tähendab, et kohtus ei ole tõendamist leidnud K R poolt talle süüdistuses süüks arvatud teo toimepanemine ja K R tuleb süüdistuses
K R JA KATRIN NIGOLS SÜÜDISTUS
K R`it süüdistatakse selles, et tema grupis Katrin Nigolsiga vaatlesid ja fotografeerisid jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikutena ajavahemikul 11.10.2013 kuni 02.11.2013 salaja mitmeid kordi X 2 asuval X kuuluval kinnistul asuvas elamus toimuvat ja X, tema X tegevust ning X ja K Ri ühise lapse, 7-aastase X tegevust, eesmärgiga koguda andmeid X käitumise kohta X kasvatamisel, mille kohta kogutud info edastas Katrin Nigols K Ri palvel e-kirjadena 11.10.2013, 12.10.2013, 18.10.2013 ja 19.10.2013 e-postiaadressile X@mail.ee. Jälitustoiminguid võivad teha KrMS § 1262 lg 1 märgitud jälitusasutused samas paragrahvis märgitud alustel KrMS 31 peatükis sätestatud korras ja tingimustel. K R ja Katrin Nigols ei olnud jälitusasutuste töötajad ja neil puudus jälitustoimingute tegemiseks seadusest tulenev õigus. Sellega pani K R ja Katrin Nigols jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikutena toime KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu- isiku ja paikkonna varjatud jälgimise. Sellise tegevusega pani K R jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikuna toime teise isiku jälgimise tema kohta andmete kogumise eesmärgil, s.o eraviisilise jälitustegevuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav
Katrin Nigols`it süüdistatakse selles, et tema grupis K Riga vaatlesid ja fotografeerisid jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikutena ajavahemikul 11.10.2013 kuni 02.11.2013 salaja mitmeid kordi X 2 asuval X kuuluval kinnistul asuvas elamus toimuvat ja X, tema X tegevust ning X ja K Ri ühise lapse, 7-aastase X, tegevust, eesmärgiga koguda andmeid X käitumise kohta X kasvatamisel, mille kohta kogutud info edastas Katrin Nigols K Ri palvel e-kirjadena 11.10.2013, 12.10.2013, 18.10.2013 ja 19.10.2013 e-postiaadressile X@mail.ee. Jälitustoiminguid võivad teha KrMS § 1262 lg 1 märgitud jälitusasutused samas paragrahvis märgitud alustel KrMS 31 peatükis sätestatud korras ja tingimustel. K R ja Katrin Nigols ei olnud jälitusasutuste töötajad ja neil puudus jälitustoimingute tegemiseks seadusest tulenev õigus. Sellega pani K R ja Katrin Nigols jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikutena toime KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu- isiku ja paikkonna varjatud jälgimise. 7 Sellise tegevusega pani Katrin Nigols jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikuna toime teise isiku jälgimise tema kohta andmete kogumise eesmärgil, s.o eraviisilise jälitustegevuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav
KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT Süüdistatavad K R ja Katrin Nigols ennast kohtuistungil neile süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Mõlemad tunnistavad, et on käinud süüdistuses näidatud perioodil X elukoha juures. Kumbki süüdistatav ei oska täpselt öelda, mitmel korral X 2 maja juures majas toimuvat jälgimas käisid, K R arvas, et kordi võis olla umbes kümne ringis. K R rääkis kohtus, et vaatasid, mis majas toimus, peamiselt X tänavalt. Palus Katrinil oma tähelepanekud kirja panna. Pildistas, mis majas toimus, lapse aknaid või kus laps parsjagu oli. Pildistas nii enda kui Katrini fotoaparaadiga. Ei olnud endal fotoaparaadi juhet, Katrin tõmbas fotod arvutisse ja saatis talle. Need süüdistuses nimetatud mailid saatis talle Katrin. Neid pilte kasutas kohtus hooldusõiguse äravõtmise asjas X. X on pikalt olnud vaidlusi selle üle, kes peaks last hooldama. Katrin Nigols tunnistas kohtuistungil, et ise ei pildistanud, tema fotoaparaat oli. Aga koostas need meilid, mis kohtule on esitatud. Koostas need, sest K R palus, et teeks kokkuvõtted, mis asjast arvab ja mida seal nägi konkreetsetel päevadel kui käisid. Saatis need kokkuvõtted ja pildid K Rle. Kohtule on esitatud Katrin Nigols poolt K R`ile aadressile X@mail.ee 11.10.2013, 12.10.2013,18.10.2013 ja 19.10.2013 saadetud e-kirjad /tl 43-47/. Kirjadest on aru saada, et K.Nigols on olnud 10.10,11.10, 17.10 ja 18.10 X maja juures ja jälginud, mis majas toimub, on seda mailides kirjeldanud. 11.10 on majas toimuvat ka pildistatud, foto lisatud. Kirjast on aru saada, et ka 18.10 on K.Nigols majas toimuvast pilti teinud. X kirjeldas, et piltidelt /tl 27-28/, mis esitas ka politseile, saab aru, et pildid on tema majast tehtud, tunneb ära akende paigutuse ja selle, mis aknast näha on. Kannatanu selgitas ka sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 29-37/ juures olevaid pilte ja ütles, et tl 33 fotol nr 4 olev aken on seesama elutoa aken, mis oli fotodel, mis esitas politseile. Ka Tallinna Ringkonnakohtule adresseeritud kirjas /tl 41 pöördel, 42/ on K.Nigols tunnistanud, et on K R palvel vahelduva eduga jälginud X, kui ta on X olnud. K.Nigols kinnitas kohtus, et see kiri on tema koostatud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on kinnitust leidnud, et K R ja K.Nigols on käinud X 2 Haapsalu majas toimuvat jälgimas 10.10-18.10.2013. K.Nigols poolt K Rile saadetud mailidest nähtub, et nad on käinud vähemalt neljal korral õhtusel ajal jälgimas X 2 majas toimuvat. Kirjade sisust nähtub üheselt, et jälgitud on X 2 majas elava perekonna igapäevast elu ja tegemisi, akendest paistvat ka pildistatud. Võrreldes sündmuskoha vaatlusel tehtud fotosid /tl 32-33/ ja süüdistatavate poolt tehtud fotosid /tl 27-28/ on aru saada, et ei ole pildistatud lihtsalt näiteks maja fassaadi, vaid püütud on jäädvustada maja elutoas toimuvat, s.t, et on jälgitud ja pildistatud teiste inimeste eraelu. K R on leidnud, et tema tegevus oli lubatav ja on selgitanud seda alljärgnevalt. K R rääkis kohtus, et käis 2013.aasta oktoobris X maja juures koos K.Nigolsiga oma last jälgimas, Katrin oli kaasas turvamehena ja enda visiooni tunnistajana. Kui X telefonile vastas, siis ütles ka talle, kas tuleb lapsele külla või tuleb last jälgima. X ei kostnud selle peale midagi. Arvab, et X pidi teadlik olema, et ta majas sees ei käi, et jälgib tänavalt. E-mailile saatis X kokkuvõtte, pilte ja siis ta pidi aru saama, et jälgib last. X ei esitanud mingeid vastuväiteid, kuna X pidevalt kohal ei olnud, siis tema privaatsust ei olnud rikutud. Oli ka juhuseid, kus on helistanud ja X ei lubanud last külastama minna, on tulnud akna peale, aga tuppa pole lubanud tulla, oli teadlik, et on kohal. Kui pildistasid, siis ühel korral oli vanaema kodus, 8 ühel korral oli X, rohkem ei ole ühtki hingelist näinud. X nägi kui mõlemad käisid köögi akna peal vaatamas, keegi välja ei tulnud. Jälgis last, sest tahtis teada saada, mis olukorras laps viibib, X ja lapse jutt ei läinud kokku. Oktoobris 2013 olid lapsel enesetapumõtted, külmetanud oli ka, aga ujuma viidi teda endiselt, kuigi koolis ei käinud. Kaitsja leidis, et K.Nigols pole talle süüks arvatud tegu toime pannud, kuna K.Nigols teadis, et K R on X öelnud, et nad seal käivad. Katrin Nigols rääkis kohtus, et käis koos K Riga X, ei oska öelda mitu korda. K.Nigols rääkis, et kui lapsel külas käisid (majas sees), siis seda helistamist ta ei kuulnud, aga talle öeldi, et laps ootab neid ja X ise kutsus külla. Esimene kord kui läksid, siis K R palus, et tuleks kaasa, et ta ei julge sinna üksi minna, tahab teada, mis ta lapsel on, poiss polnud terveks saanud, kui K R talle autost helistas, siis X köhis nii kõvasti, et ei saanud vahepeal rääkidagi. Iga kord kui sinna läksid, K R helistas X ja kui X ei vastanud, siis vahest lapsele. X põhiliselt käis jutt lapse teemal, lapsega rääkis, et miks ta ikka veel köhib, miks nina tatine on. Ei mäleta, kas K R selgitas X, miks ta X sõitis, tegeles aegajalt oma laste kõnedega. Aga ei saa öelda, et salaja käisid, X korduvalt nägi neid seal jalutamas. X pidi teadma, et seal käisid, sest ükskord kui autos olid, siis X keeras just sinna sisse ja vaatas nende poole ja ei öelnud midagi. Kui X midagi ei öelnud, siis ei teadnud, et see ebaseaduslik on. Kohus leiab, et K.Nigols kinnitab, et kuulis K R telefonikõnesid lapse teemal nii X kui lapsega, kuid ei kinnita, et ta oleks kuulnud, et K R oleks telefoni teel öelnud X nende X tuleku põhjust. Seega ei tulene K.Nigols ütlustest, et ta teadis, et K R X ütles, et nad X lähevad. Edasi uurib kohus, kas kannatanud olid teadlikud, et K R käib nende majas toimuvat jälgimas. X on öelnud, et ka sel perioodil oli K Riga telefoni teel pidev kontakt, räägiti lapsest või lepiti kokku külla tulemine. Selliseid jutuajamisi kinnitab ka süüdistatav K.Nigols. X kinnitab, et kui juttu oli lapsele X külla tulemisest või olukorraga tutvuma tulemisest, siis K R iga kord ka tuli ja kohtusid. Kordagi ei ole juttu olnud, et K R tuleb aia taha jälgima ja pilte tegema. Isegi kui K R oleks küsinud, et käia öösiti ja õhtuti maja akna taga vaatamas, mis majas tehakse, ei oleks sellega nõus olnud. K Riga kohtupraktika tulemusena on suhtlemise praktika selline, et kõik asjad, mida K R pärast tõendama peab, saadab ta kas meili või SMS-iga. Kui ta oleks tahtnud luba, siis oleks ta tahtnud seda kirjalikult. X rääkis, et teadsid, kui K R tuli last vaatama, see oli kokku lepitud, aga selline pildistamine on midagi muud, seda ei teadnud. X oli see väga üllatuslik, et tema kohta selliseid andmeid koguti. X ja X ütlesid, et sel perioodil K R käis ka korra lapsel külas, siis oli tal sõbranna kaasas. K R väitis, et saatis X mailile kokkuvõtte ja pildid ning siis pidid X aru saama, et jälgib. K R poolt väidetavalt X saadetud e-maili ei ole kohtule esitatud. Seega K R eelnev väide on paljasõnaline. X on kinnitanud, et vist jaanuaris 2014 sai Harju Maakohtust teate, et K R poolt on kohtusse esitatud avaldus lapse hooldusõiguse äravõtmiseks. Materjalidega arvutis tutvudes avastas, et avalduse lisadena olid e-kirjad, kus olid kuupäevad ja tegevused tema majas, lisatud olid fotod. Sellest teadlik ei olnud ja see oli üllatus. Ei teadnud, et K R käis ja seetõttu ei tea, kas tal keegi kaasas oli. Pildid olid enamus tehtud pimedas – maja eest, küljepildid ja oletuslikult oli kirjeldatud, mis võis toimuda. E-kirjadest sai aru, et tema elukoha juures olid käinud K R ja K.Nigols – emailid on K.Nigols saatnud K Rile ja kirjeldanud, millal käis maja juures ja millal jälle läheb. K.Nigolsit ei tundnud. Kannatanu X rääkis kohtus, et tema sai nendest fotodest teadlikuks, kui X tuli paberitega, mis ta kohtust sai, et K R oli ta jälle kohtusse andnud ja siis näitas ka pilte, mis olid tehtud nii K R kui ta sõbranna poolt, piltidel olid jutukesed ka juures, arvamuslikud lookesed. 9 Seega kannatanute ütlused kinnitavad üheselt, et e-kirjadest, fotodest ja jälgimisest said teada siis, kui kohus K R poolt kohtule esitatud dokumendid X kättesaadavaks tegi. Kohus leiab, et süüdistatavate väide, et X või X neid nende maja ümbruses nägid, kuid midagi ei öelnud ja seega teadsid, et neid jälgivad, on paljasõnaline. Kannatanud ei kinnita, et oleks näinud süüdistatavaid oma maja ümber. Kohus leiab, et K.Nigols mailidest tulenevalt on majas toimuvat jälgitud õhtuti kella 22-paiku. Oktoobrikuus on sel ajal juba pime ja isegi kui kannatanud sel ajal väljas liikusid või aknast välja vaatasid (tuli toas põles), siis inimeste äratundmine ei ole tõenäoline. Seda eriti olukorras, kus kannatanud kinnitasid, et nad ei osanud aimatagi, et nende tegevust jälgitakse ja seega ei olnud neil põhjust teravdatud tähelepanuga uurida nende maja läheduses viibinud autosid või inimesi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistatavte ütlused selle kohta, et kannatud teadsid, et nad käivad nende maja juures õhtuti pimedas nende elu jälgimas ja akendest paistavat pildistamas, on paljasõnalised, ennastõigustavad, ei ole teiste tõenditega kohtus kinnitamist leidnud. Seega selles osas tuleb süüdistatvate ütlused kui mitteusaldusväärsed kõrvale jätta. Kohus leiab, et kannatanute ütlustega on kokkulangevalt tõendatud, et nemad ei teadnud, et K R kellegagi koos käib nende pereelu jälgimas ja akendest paistavat pildistamas, seega jälgisid K R ja K.Nigols nende pereelu salaja. K R on selgitanud, et tema käis oma last jälgimas, teiste elu teda ei huvitanud ja kuna X pidevalt kohal ei olnud, siis tema privaatsust ei rikutud. K.Nigols on öelnud, et ega endale ka ei meeldiks, kui keegi aknast piilub ja fotosid teeb, aga kui laps tuleb mängu, siis teeks sedasama, läheks uurima, miks laps terveks ei saa. X elukaaslast ei ole tema kordagi näinud. X nägi majas ühe korra ja üks päev oli see kui sõpradega oli mingi kokkutulek, seal oli kaks naisterahvast, ei tea, kumb oli kumb. X on selgitanud, et tema meelest selline tegevus ei ole normaalne, eetiline, häirib elu. Kui K R väidab, et ta jälgis last, siis lapse ja nende pereelu ei ole võimalik lahutada, see on üks ja sama, kui jälgib ühte, siis jälgib ka teist. X on ka öelnud, et oli häiriv kui nägi neid meile ja fotosid, eriti see tõlgendus, mis nende elule oli antud. Samuti häiris teadmine, et K R võib täiesti vabalt ümber maja teha mis tahab ja pidada seda õigeks. Ei ole mugav tunne, kui keegi võib akna taga pildistada siis kui ta seda õigeks peab. Selliste fotode tegemine on tema privaatsuse rikkumine. X rääkis kohtus, et see, et maja pildistati ja jälgiti, mõjutab kohati veel siiani, häirib, tuleb igapäevaelus meelde. Häirib see, et need pildid üldse tehtud on, ei ole andnud luba kellelgi oma kodus ennast jälgida. Kui jälgitakse ja pildistatakse salaja ja seda tema vastu kasutatakse, siis see kinldasti ei sobi. Samuti on väär see, mis nende piltide kohta on kirjutatud. Nii X kui X on kohtus rääkinud, et sel perioodil elasid õhtuti tavalist pereelu, olid tõenäoliselt kodus koos lapsega, võis ka külalisi käia. Tubades kindlasti põlesid tuled ja kui pikemat aega jälgida, siis suurem osa pere tegevustest on aknast näha. Kohus leiab, et tõepoolest ei ole võimalik lahutada lapse elu ja pere elu, kus laps kasvab. Kui jälgitakse last, siis sellega kaasneb ka terve pere jälgimine. Teisest küljest süüdistatavate ütlused, et nad kogusid vaid lapse olukorra kohta andmeid, on ümber lükatud K.Nigols kirjade sisuga, kust on näha, et jälgitud ja kirjeldatud on kõigi majas viibinud isikute tegevust. Kohus leiab, et K R enda õigustuseks öeldu, et tegi kõike lapse huvides, sest laps ei saanud kuidagi terveks ning lapse ja isa jutt lapse kasvatamistingimuste kohta ei läinud kokku, ei tee tema käitumist lubatavaks. Perekonnaseadus ja lastekaitseseadus, mis käsitlevad nii lapse hooldusõiguse teostamist, 10 kui annab juhised olukorraks, kui laps on hädaohus või vajab abi, ei luba kumbki teostada jälitustoiminguid. Kohus leiab, et kui süüdistavad läksid salaja jälgima X 2 X majas toimuvat, eesmärgiga saada teada lapse kasvatamise tingimusi, siis tegelikult kaasnes sellega vältimatult last kasvatavate inimeste tegevuse jälgimine. See, kas ja kui palju erinevaid inimesi ja nende tegevust süüdistatavad nägid ja mis kvaliteediga infot jälgimise tulemusel said, ei oma tähtsust, sest andmete sisu ei sõltunud enam nende tahtest. Riigikohus on eraldi tähelepanu pööranud otsuses nr 3-1-1-124-04 p 17 sellele, et: „ Tähele tuleb panna ka seda, et
asetseb
lg 1 on formaalne delikt, mis ei sea mingeid eritingimusi saadud teabe kvaliteedi või omaduse osas. Oluline on pelgalt toimepanija käitumise motiiv ja selleks oli X.X puhul andmete kogumine.“ Kohus leiab, et süüdistatavate tegevuse eesmärgiks oli koguda andmeid X käitumise kohta X kasvatamisel, millise eesmärgi saavutamiseks nad vaatlesid ja fotografeerisid salaja X 2 X majas toimuvat ja X, tema X ning X tegevust – panid toime isikute ja paikkonna varjatud jälgimise, mis on KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiming. Jälitustoiminguid võivad teha KrMS § 1262 lg 1 märgitud jälitusasutused samas paragrahvis märgitud alustel. K R ja Katrin Nigols ei olnud jälitusasutuse töötajad ja neil puudus jälitustoimingute tegemiseks seadusest tulenev õigus. Kohus leiab, et süüdistuses tuleb täpsustada kuriteo toimepanemise aega. Prokurör leidis süüdistuskõnes, et esimene varjatud jälgimise episood leidis aset 10.10.2013 ja kohtus on see tõendamist leidnud. Seega KrMS § 268 lg 3 alusel tuleb kuriteo algusperioodiks lugeda 10.10.2013. Kohus leiab, et kohtus on tõendamist leidnud, et viimane varjatud jälgimine toimus 18.10.2013, seega tuleb kuriteo toimepanemise ajavahemikuks lugeda 10-18.10.2013. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K R ja K.Nigols on ajavahemikul 10-18.10.2013 grupis toime pannud neile süüks arvatava teo, mis vastab
Kohus leiab, et K R ja K.Nigols panid eraviisilise jälitustegevuse toime kavatsetusega. K R soovis koguda andmeid X tegevuse kohta nende ühise lapse kasvatamisel ja sel eesmärgil sõitis ta korduvalt koos K.Niglols`iga X, kus süüdistatavad koos mitmel korral salaja jälgisid kannatanute ja X igapäevaelu nende kodu akendest ja fotografeerisid nähtut ning saadud info talletas K.Nigols ja edastas K R`ile. TEGUDE ÕIGUSVASTASUS Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Hinnates K R selgitusi, miks ta otsustas last salaja jälgida (laps ei olnud pikemat aega terveks saanud), võiks tekkida küsimus, kas laps võis olla hädaseisundis. Kohus leiab, et kohtus ei ole tõendamist leidnud, et laps s.o X oleks olnud hädaseisundis. Pealegi ei ole varjatud jälgimine kindlasti sobiv vahend olukorras, kus lapse õigushüvesid ähvardaks vahetu oht. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. EKSIMUS TEO KEELATUSES 11 K.Nigols kaitsja leidis, et kuna vastavalt Perekonnaseaduse § 116 on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest, siis K R`il oli õigus lapse kasvamist avalikult jälgida. Samuti on K R leidnud, et olukorras, kus laps ei saanud kuidagi terveks, oli mures lapse tervise pärast ja tahtis teada, kuidas laspse kasvatamistingimused on. K.Nigols on öelnud, et ega talle endale ka ei meeldiks, kui sedasi pildistatakse, aga kui laps mängu tuleb, siis teeks ise ka nii. Kohus märgib esmalt, et kohtus on tõendamist leidnud, et X (ja teda kasvatava perekonna) jälgimine ei olnud avalik, vaid varjatud. Kohus leiab, et K R ja K.Nigols tegvuse iseloom näitab, et nad olid teadlikud, et nende tegevus ei ole lubatud. Kui K R ja K.Nigols oleks arvanud, et nende tegevus on lubatud, ei oleks nad käinud perekonna tegevust jälgimas vaid õhtupimeduses. Samuti oleks K R X teatanud oma käimistest ümber maja, kuid selline asjaolu ei ole kohtus tõendamist leidnud. K R on küll X helistanud (K.Nigols ütluste kohaselt ka vahetult enne seda, kui nad läksid salaja X 2 majas toimuvat jälgima), kuid kohtus on tõendamist leidnud, et räägiti lapsest, mitte ei teatatud, et tullakse lapse (ja seega ka teda kasvatava pere) elu jälgima. Süüdistatavad on kohtus oma tegevust põhjendanud murega lapse tervise pärast, kuid tegelikult on kogutud andmed esitatud kohtule seoses taotlusega X lapse hooldusõiguse äravõtmiseks. Kohus leiab, et ka süüdistatavate ütlused kohtuistungil teoga seotud tehoiolude kohta ja tegude põhjendused on sellised, mis näitavad, et süüdistavad said aru, et nende tegevus ei ole lubatud ja tagantjärgi püütakse oma tegevust põhjendada lapse eest hoolitsemisega. Kohus leiab, et asjaolu, et süüdistatavad rääkisid kohtus, et kannatanu oli teadlik nende maja ümber käimisest ja majas toimuva jälgimisest (milline asjaolu kohtus tõendamist ei leidnud), näitab selgelt, et süüdistatavd said aru, et nende tegevus – varjatud jälgimine, on keelatud tegevus ja püüdsid eelkirjeldatud väitega oma tegevust õigustada. Seega ei olnud süüdistatavad eksimuses oma teo keelatusest. SÜÜKÜSIMUS
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule, on õigusvastane ning K R ja Katrin Nigols on teo toimepanemises süüdi – K R ja K.Nigols tuleb kuriteo toimepanemises süüdi mõista. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada.
Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on mõlema süüdistatava puhul tuvastatud. Kohus leiab, et K R ja K.Nigols süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et varjatud jälgimist teostati mitmel korral. K R süü on suurem, kuna ilmselgelt oli teo initsiaator tema. Mõlema süüdistatava süüd suurendab asjaolu, et nad ei ole oma õigusvastaselt käitumisest aru saanud, kinnitades, et lapse huvides käituks jälle sarnaselt. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistust raskendav asjaolu mõlema süüdistatava puhul on kuriteo toimepanemine grupis (
12 Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 56 on karistusregistri teatis, mille kohaselt K.Nigols on karistamata isik. Tl 73 karistusregistri teatisest nähtub, et Pärnu Maakohus on 12.06.2013 kohtuotsusega nr 1-131382 /tl 74-81/ K R`i süüdi tunnistanud
Kohus vabastas K R karistuse kandmisest tingimuslikult
Seega on K R käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo toime pannud katseajal. Tl 74-87 on Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsused eelnimetatud süüdimõistmisega seoses. Kohtuotsutest tuleneb, et K R on süüdi mõistetud võltsitud dokumendi kasutamises ja võltsitud dokumenti kasutas ta selleks, et kaasa võtta isa juures olnud X Kohus leiab, et K R poolt toime pandud teod näitavad, et ta on võimeline toime panema kuritegusid, kui tema arusaamist mööda tema ja X ühise lapse kohta tehtud kohtulahendid teda ei rahulda. On ju nii X kui K R mõlemad kinnitanud, et vaidlused lapse kasvatamise üle on kestnud aastaid. On ilmne, et K R ei ole aktsepteerinud kohtulahendeid ja on appi võtnud ka ebaseaduslikud vahendid, et olukorda muuta. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on oluline ka õiguskorra kaitsmine – kõigi ühiskonnaliikmete turvatunde tagamisel on oluline, et oma õiguste teostamiseks kasutataks vaid seaduslikke vahendeid, rikkumata teiste isikute põhiseaduslikke õigusi. Prokurör leidis, et K.Nigols`it kui karistamata isikut on võimalik karistada kergema karistusega, s.o rahalise karistusega. Kohus nõustub selle seisukohaga. Rahalise karistuse päevamääraks tuleb võtta teo toimepanemise ajal
Prokurör leidis, et K R`it tuleb toimepandu eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud
Kuna K R on kuriteo toime pannud katseajal, tuleb vastavalt
lg 5 mõista talle liitkaristus vastavalt
lg 2, s.t, et käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra.
lg 5 lubab käeoleval juhul veel asendada liitkaristusena mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga
K R kinnitas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et K R`ile mõistetav vangistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldusametniku järelevalve all olemine ja kontrollnõuete järgimine võiks K Ri käitumisele avaldada positiivset mõju. Ka eelmise karistuse kandmise ajal oli K R vangistusest tingimisi vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile. Samas pani ta katseajal toime uue kuriteo. Ei saa aga tähelepanuta jätta, et eelmine kohtuotsus jõustus 16.10.2013, käitumiskontrolli rakendatakse alles peale otsuse jõustumist ja seega ei saanud kriminaalhooldus veel K R käitumisele mõju avaldada. Rohkem ei ole K R kuritegusid toime pannud. Samas leiab kohus, et seekord, tuleb K Rile panna
lg 2 p 8 sätestatud kohustus – osaleda sotsiaalprogrammis, mis aitaks K R käitumismustreid muuta selliselt, et ta oskaks ja tahaks arvestada ka teiste inimeste õigusi.
lg 4 kohaselt tuleb K R poolt sotsiaalprogrammi läbimisel lugeda kaetuks üldkasuliku töö 30 tundi. TÕKEND K R suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 58/. Tõkend tuleb tühistada peale üldkasuliku töö tegemisele asumist. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕENDID puuduvad. MENETLUSKULUD 13 Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1)KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x430= 645 eurot. 2)määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see: - kaitsjale V.Krinal K R kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 207,55 eurot /tl 15-17/, 149,76 eurot /tl 59-61/, 125,76 eurot /tl 69-72/, 389,76 eurot /tl 119-120/, 251,52 eurot /tl 136-138/, kokku 1124,35 eurot; -kaitsjale A.Tamm K.Nigols kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 216 eurot /tl 22-25/, 190,72 eurot /tl 52-55/, 310,72 eurot /tl 93-96/, 477,46 eurot /tl 139-143/, kokku 1194,90 eurot. Kohus mõistab K.Nigols talle süüks arvatud kuriteos süüdi ja seetõttu tuleb eelnimetatud K.Nigols kriminaalasja menetlemisega seotud menetluskulud temalt välja mõista. K R`i mõistab kohus ühes episoodis õigeks ja teises episoodis süüdi. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. K R puhul tuleb otsustada, milline osa kaitsjatasudest ja kulust tuleb välja mõista K R`ilt ja milline osa tuleb jätta riigi kanda. Kohus, arvestades süüdistuste mahtusid, keerukust, leiab, et kaitseülesande teostamisel 1/3 ajast võis kuluda episoodile, milles kohus K R õigeks mõistab ja seega tuleb kaistjale makstud tasudest ja kuludest riigi kanda jätta 1/3 ja K Rilt kuulub välja mõistmisele 2/3. Piia Jaaksoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.